Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-33768
Tsiviilasi
BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba (Eesti filiaali kaudu) hagi MKvastu kahju hüvitamiseks
Hagi hind
1709,38 eurot
Menetlusosalised ja nende
hageja BTA apdrošinašanas akciju sabiedriba (Eesti filiaali
esindajad
kaudu) esindaja Andrus Reidi kostja MK(isikukood XXX, asukoht XXX)
Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 14.07.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 02.07.2010.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.08.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt toimus 08.03.2008.a Tallinnas Mooni 18 juures liiklusõnnetus, milles osales kostja sõidukiga Opel Omega Caravan (reg nr XXX) ja sõiduk Volvo 850 (reg nr XXX). Kostja juhtis sõidukit Opel reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul ja ei andnud teed sõidukile Volvo. Sellega põhjustas ta varalise kahju S. S . Kostja lahkus sündmuskohalt, jättes politseile juhtunust teatamata. Samuti puudus kostjal vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Sõiduki Opel valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud hageja poolt. Hageja hüvitas sõiduki Volvo taastusremondi maksumuse summas 25 996 krooni. Samuti on hageja kandnud kahjukäsitluskulusid 750 krooni. Kuna kostja lahkus liiklusõnnetuse kohalt ning tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus, siis on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 26 746 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Liiklusõnnetust ei põhjustanud mitte kostja, vaid kostja vend Valdo-Kristjan King, kes kasutas kostja sõidukit omavoliliselt. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et 08.03.2008.a toimus Tallinnas Mooni 18 juures liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku sõiduk Opel Omega Caravan (reg nr XXX) ja sõiduk Volvo 850 (reg nr XXX). Samuti puudub vaidlus selles, et liiklusõnnetuse põhjustas sõiduki Opel juht, kes ei andnud teed sõidukile Volvo. Pooled vaidlevad selle üle, kes juhtis sõidukit Opel. Põhja Politseiprefektuuri 07.05.2008.a otsusest väärteoasjas nr 2302,08,009402 nähtub, et sõidukit juhtis kostja. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber väärteoasjas tuvastatu. Sellest tulenevalt on tõendamata kostja väited, et tegelikult juhtis sõidukit Opel kostja vend. Liiklusseaduse § 22 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Põhja Politseiprefektuuri 07.05.2008.a otsusega väärteoasjas on tõendatud, et kostja juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liikluseeskirja § 227 sätestab, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, õnnetuses osalenud juhid või juht ja kahju saaja(d) on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja sellele alla kirjutanud, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Lahkarvamuse korral või juhul, kui kahju saaja ei ole teada, tuleb õnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda sealt saadud korralduse kohaselt. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohalejõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning
jäljed. Kuna liiklusõnnetuses osalejad ei vormistanud kirjalikku arvamust liiklusõnnetuse põhjuste kohta ega nimetanud kahju tekitamise eest vastutavat isikut, siis ei oleks kostja tohtinud liiklusõnnetuse kohalt lahkuda ning ta oleks juhtumist pidanud teatama politseile. Seega on kostja rikkunud liikluseeskirja § 227. Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 48 lg 2 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. LkindlS § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. LkindlS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Sellest tulenevalt on hagejal õigus kostjalt sisse nõuda sõiduki Volvo remondikulud ja juhtumi käsitluskulud. OÜ Stawerem 04.06.2008.a arve kohaselt maksis sõiduki Volvo remont 25 996 krooni. Hagiavalduse kohaselt on hageja käsitluskulud 750 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kokku 1709,38 eurot (26 746 krooni). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.