Võlaõigus › Muud

hüvitamiseks, aga hageja ei ole remondikulusid hüvitanud. 2005 lasi katus läbi ja kostja oli sunnitud töötama veest rikutud ruumis. Peale selle pandi renditud ruumides toime vargus, valveteenuste leping oli hageja ja valvefirma vahel .Vargusega tekitatud kahju hageja kostjale ei hüvitanud.

Hageja seisukoht kostja vastusele 1.V. S. ei kasutanud võimalust esitada temale esitatud elektriarvetele pretensioone viie tööpäeva jooksul alates sellest kui ta arve sai. 2.Kostja kasutada olev ruumide pind oli 91m2.Kostja ei ole esitanud ühtegi kirjalikku pretensiooni, et üürilepingut tuleks muuta ,kuna lepingu tingimused ei vasta tegelikkusele 3.Vastavalt üürilepingu p. 4.2.7 pidi üürnik tegema jooksva remondi ise omal kulul. Sellele olevat hageja pööranud oma kõikide üürnike tähelepanu.

Kostja vastuhagi Kostja esitas kohtule 25.oktoobril 2010 vastuhagi hagisumma suuruses summas , so. 14 091,99 krooni . Vastuhagis hageja ütleb, et rendile andja rikastus tema arvelt, kuna kasutas ruumide renditariifi määramisel remonditud ruumide tariifi, mitte remontimata ruumide tariifi, mis oli väiksem. Ruume rendile võttes oli ta veendunud,et peab hakkama maksma ruumide renti remontimata ruumide tariifi järgi. Rendile andjal ei olnud õigus linnavalitsuse poolt kehtestatud tariife omavoliliselt muuta. Ruumid olid remontimata. Alusetu rikastumise summa on 32 205,60 krooni perioodi eest 01.01.2005 kuni 31.12. 2006. Renditava pinna suurus 126 m2. Perioodi eest 01.01.2007 kuni 31.07.2007 on alusetu rikastumise summaks 10941,7 krooni . Renditava pinna suurus 126m2. Perioodi eest 01.08.2007 kuni 31.03.2008 on alusetu rikastumise summaks 9221,20 krooni. Renditava pinna suurus 89 m2. Perioodi eest 01.04.2008 kuni 30.06.2009 on alusetu rikastumise summaks 20 694,75 krooni. Rendutava pinna suurus 89m2.

Kokku on vastuhagis kostja alusetult rikastunud 73 063,25 krooni võrra. Renditasu arvestuse kord on kehtestatud Linnavalitsuse määrusega 25.11.2005 nr.30 ning kostja pidi renditasu arvestamisel kohaldama koefitsienti 1.0,mitte aga 2,0. Rendileping on renditasu arvestuse tariifi osas tühine. Tuginedes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna vastuhagejal ei ole maksta riigilõivu 73 063,25 krooni suuruse summa nõudeks ,siis palub ta kostjalt tasaarvestuse korras välja mõista 14091,99 krooni Vastuhageja lisab Kohtla-Järve Linnavalitsuse määruse 29.novembrist 2005 nr. 30.

Vastus vastuhagile 10.novembril 2010 esitas põhihagis hageja ,vastuhagis kostja vastuse vastuhagile. Ta vaidleb arvestustele täielikult vastu. Renditasu on arvestatud õigesti tulenevalt KohtlaJärve Linnavalitsuse määrusest 29.11.2005 nr. 30. Vastuses viitab kostja 29.11.2005 KohtlaJärve Linnavalitsuse määruse nr. 30 lisa 1 p. 1.3-le ,kus on öeldud ,et „Juhul kui ruumide tehnilist seisundit parandatakse rentniku kulul, ei muudeta sellest tulenevat rendimäära“.

Kohtuistungid Asjas on toimunud neli kohtuistungit .05.10.2010;18.11.2010;20.01.2011;08.03.2011. 05.oktoobril 2010 selgitab kostja V. S., et rendile andja ei pidanud kinni renditingimustest ,tal on tunnistajad, kes teavad seda tõendada. Oli külm,oli uputus, ruumidest varastati. Elektrimõõtur ei olnud plommitud. Ei jätkunud rahalisi vahendeid, et peale uputust ruume remontida. Hageja ei teinud midagi, et kostjale kahju korvata. Kostja selgitab ka, et ta kasutab väiksemat rendipinda kui lepingus näidatud. Kostja lubab koostada vastuhagi. Hageja jääb oma nõuete juurde. Nõustub sellega, et elektrimõõtur ei olnud plommitud. Hageja ei nõustunud kompromissiga, nõustus võla tasumise graafiku koostamisega.

18.novembril 2010 menetleb kohus hagi koos vastuhagiga. Vastuhageja selgitab, et tema poolt teostatud remont oli peaaegu kapitaalremont ning seetõttu lootis ta madalamale renditariifile. Ta uskus, et peabki nende tariifide järele maksma. Linna poolt märgitud tariifid on lepingus märgitud tariifidega vastuolus. Hageja ütles, et maksan miinimum summas ja ma maksin miinimum summas. Tal ei tulnud pähegi, et ta peaks seda kontrollima. Ta ei teadnud enda võimalust pöörduda kohtusse lepingu muutmiseks. Leping on lõppenud 01.01.2010. Vastuhagejana nõuab ta summat 14091 krooni ja seda perioodi eest september 2009 kuni detsember 2009 Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis pooltele võimaluse esitada arvestused hiljemalt 01.jaanuariks 2011. 20.jaanuaril 2011 kohtuistungil kostja teatab ,et ei saanud Linnavalitsuse poolt ekslikult temale valel aadressil saadetud tõendeid kätte , mida ta oleks soovinud kohtule esitada. Ta soovib kohtule esitada tõendeid selle kohta ,et temalt võeti tasu remonditud ruumide kasutamise eest, mitte remontimata. Kohus lükkab istungi edasi.

08.märtsil 2011 kohtuistungil ütleb kostja ,et hageja ei vaidlegi vastu sellele, et remonti ei olnud. Seetõttu ei esitagi ta tõendit. Renti on arvestatud 126 m2 eest, tema aga rentis 91 m2. Hageja ütleb, et algul oli tõesti 126m2 ja hiljem lepingut muudeti, siis arvestati muudatustega.

Kohtuotsuse põhjendused Hageja(vastuhagis kostja) on esitanud kostjale(vastuhagis hagejale) perioodiliselt arved tema kasutada oleva rendipinna eest aadressil Kohtla-Järve, Maleva 49 kooskõlas üürilepinguga nr.11 01.jaanuarist 2005 ja selle muudatustega ning kooskõlas Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.novembri 2005 määrusega nr. 30 „Kohtla-Järve linnale kuuluva vara kasutusse andmisel renditasu algsuuruse kinnitamine“ ja määruses tehtud muudatustega. Vastavalt üürilepingu nr. 11 punktile 5.1 lepingu tingimusi võib muuta poolte kokkuleppel, välja arvatud juhul, kui lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Üürilepingu p. 5.2. sätestab, et ühe poole esitatud kirjaliku taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine pool läbi kümne päeva jooksul arvates taotluse saamise päevast. Keeldumise korral teatatakse sellest teisele poolele koos vastavasisulise põhjendusega viie päeva jooksul. Üürileandja on üürilepingu tingimuste muutmise soovist kostjale V. S.le teatanud, kes on muudatustele alla kirjutanud. Leping toimiku lk.12-14,muudatused toimiku lk. 15-19. Kohtul puuduvad kirjalikud tõendid selle kohta ,et V. S. oleks soovinud üürilepingusse teha muudatusi või et nad oleksid tehtud V. S. ettepanekul. Vaidlust ei ole selles osas, kas Kohtla-Järve Noortekeskus võis olla kostjaga lepingute sõlmija . Kohtule on esitatud Kohtla-Järve Noortekeskuse põhimäärus(tl 30,31) ,mille kohaselt ta on kohaliku omavalitsuse asutus. Põhimääruse p. 1.2. kohaselt on keskuse kõrgemalseisvaks organiks Kohtla-Järve Linnavalitsus, tema asukoht on Maleva 49 Kohtla.Järve linn. Keskuse tööd juhib ja korraldab direktor. Direktori kohusetäitja J.S. on olnud V. S.ga lepingu sõlmija .Kohtla-Järve Linnavalitsus oma korraldustega on kinnitanud nii üürilepingu sõlmimise kui ka kõik üürilepingu muudatused. Hageja(vastuhagis kostja) on püüdnud kohtuprotsessi kostjaga vältida saates temale võlateatise ning paludes võlg 14841,99 krooni maksta vältides pikka kohtuprotsessi. Oma otsusest on hageja palunud kostjat endale kirjalikult teavitada kuni 10.06.2010. Kiri numbri ja kuupäevata.(tl 33),kostja kirjalikku vastust hageja poolt kohtule esitatud ei ole .Kohtusse on hagi saabunud 24.mail 2010, so enne kostjale kirjaliku vastuse andmise tähtaja möödumist. Seega ei ole kohtule dokumentaalselt tõendatud kas hageja on või ei ole kasutanud võimalust selgitada kostjale tema lepingust ja lepingu muutmistest tingitud kohustuse täitmise kohustust vältides kohtumenetlust. Poolte suulised ütlused on vastukäivad. Kostjale(vastuhagis hagejale ) ei ole olnud arusaadavad rendipinna eest tasumise erisused kui ruum on remonditud või kui ruum on remontimata. Linnavarade rendile andmisel kasutatav metoodiline juhend (tl 28-31),mis on kinnitatud lisana nr.1 Kohtla-Järve Linnavalitsuse 29.novembri 2005 määruse juurde p. 1.3. sätestab, et renditavates mitteeluruumides tehtud remondi puhul rakendatakse rendisumma koefitsienti 1,0 kuni 2,0. Seega võib see olla vahemikus 1,0 kuni 2,0 ning rentnikul on võimalus reaalselt rakendatav koefitsient vaidlustada taotledes lepingu muutmist lepingu p. 5.2 kohaselt.

Kas ja kuidas toimus rentnikule nimetatud koefitsiendi selgitamine, ei saa olla aluseks hagi rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Kui rendile andja kasutab koefitsienti valides selle võimaliku lubatava piiri ulatuses ja kostja ei ole seda vaidlustanud ,siis järelikult on ta sellega olnud nõus. Kostja (vastuhagis hageja) ei ole kohtule öelnud, et ta ei ole hageja arveid saanud. Ta on öelnud, et ta ei pea neid esitatud summades tasuma. Kostja (vastuhagis hageja) väidab, et ta ei oleks pidanud tasuma rendipinna eest, mida ta ei ole kasutanud. Kohtule esitatud üürilepingu nr 11 lisades 2 ja 3 (tl 15 ja 16)on kirjas üürilepingu tingimuste muutmine . Lisa 2-s on ruumide pinnaks 126m2, lisa 3-s aga juba 91m2. Lisadel on üürniku allkiri . Seega ei ole kostja(vastuhagis hageja) pidanud maksma kogu üürilepingu sõlmimise perioodil 126 m2 eest, vaid rendipinna suurust on korrigeeritud lepingu tingimuste muutmisega üürilepingu kehtivuse ajal, mida kinnitavad üürilepingu lisad. Kostja vastuhagis on tuginetud Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse(TsÜS) §84 lg 1 ning väidetud, et rendileping on renditasu arvestuse osas tühine. Kuna renditavate ruumide pinda on rendile andja õigesti arvestanud, samuti ei saa kostja vaidlustada renditava pinna koefitsiendi valikut olenevalt tehtud remondist ( ta ei ole soovinud lepingu muutmist),siis ei ole rendileping renditasu arvestuse koefitsiendi osas tühine. Igasuguste suuliste kokkulepete olemasolu rentniku ja rendile andja vahel (rendilepingu muutmine) oleks pidanud olema kinnitatud kirjalikus vormis, kuna üürileping ise on kirjalikus vormis. Tuginedes TsÜS § 77 lg 3 „Seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti....“ Antud rendileping on sõlmitud viieks aastaks 01.jaanuarist 2005 kuni 01.jaanuarini 2010 kirjalikus vormis. Seadus ei näe ette, et kirjalikus vormis ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Kui kostja (vastuhagis hageja)lepingu kehtivuse ajal leidis, et hageja ei täitnud lepingu tingimusi (ruumis ei olnud soe, majahoidja ei täitnud oma kohustusi jne), ),oleks tal olnud võimalus leping üles öelda sellest tulenevate seaduslike tagajärgedega. Seda kostja ei teinud. Kuna tekkinud võlasuhe on eelpoolkirjeldatud asjaoludel tõendamist leidnud, on kohtul alus hagi rahuldamiseks ja vastuhagi mitterahuldamiseks tuginedes hageja (vastuhagis kostja) poolt viidatud õiguslikule alusele - Võlaõigusseaduse(VÕS) § 271- ja 292 lg.1-le. Tuginedes VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja (vastuhageja ) on oma kohustusi rikkunud ,on hagejal kui võlausaldajal olnud õigus nõuda kohustuse täitmist tuginedes ka VÕS § 101 lg.1 p. 1.le ,VÕS § 108 lg.1-le . VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p.1 sätestab , et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS §108 lg 1 sätestab ,et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust ,võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Menetluskulud Menetlusosalised ei ole kohtumenetluse käigus esitanud kohtule menetluskulude nimekirju. Hageja on esitanud tõendid riigilõivu 3000-krooni (191,73 eurot)tasumise kohta

Menetluskulud jäävad kostja kanda tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1-le,mis sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastuhagi menetluskulud jäävad vastuhageja kanda. Kostja menetluskulud vastuhagis jäävad vastuhageja kanda. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kostja vastu riigilõivu summas 750 krooni (47,93 eurot)ja hagimenetluses 2250.- krooni.(143,80 eurot) Seega kokku on hageja tasunud riigilõivu 3000.-krooni ,mis on kehtivas vääringus 191,73 eurot. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Marge Tamme kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.