(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-10-48466
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. märts 2011, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
AS Nordea Finance Estonia hagi V. P. vastu 5131,44 euro nõudes Hagihind 5131,44 eurot.
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Hageja:
Hageja esindaja:
Kostja:
AS Nordea 10237140)
Finance
Estonia
(RK
Kristel Menning (volikirja alusel) e- post: [email protected]) V. P. (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 479,33 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
AS Nordea Finance Estonia esitas Viru Maakohtule hagiavalduse kostja V. P.i vastu 5131,44 euro ( 80 289,59 krooni) võlgnevuse nõudes ning riigilõivu summas 639,12 euro (10 000 krooni) nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 16.05.2006 liisinglepingu nr 20062107, mille alusel hageja andis kostja valdusesse ja kasutusse vara Citroen C5 2,0l SX, regitreerimismärk xxx, tehasetähis VF7RCRFJC76751829. Vara Liisingulepingu maksegraafiku järgseks jääkväärtuseks ülesütlemise seisuga on 59890,64 krooni. Kostja rikkus lepingus sätestatut jättes tähtaegaselt tasumata Liisingulepingust tulenevad maksed ja hageja ütles Liisingulepingu 27.08.2010 üles, teatas sellest tähitud kirjaga kostjale ja ühtlasi kohustades kostjat tasuma Liisingulepingu ülesütlemise hetkeks tekkinud võlgnevust summas 20398,82 krooni ja andma vara esimesel nõudmisel üle hageja esindajale OÜ-le Reeborn. Kuna kostja vara valdust hagejale üle ei andnud, siis tekitas ta sellega hagejale kahju, mis on liisingulepingu ülesütlemise seisuga summas 598900,64 krooni, millele lisandub tasumata liisingumaksed summas 20398,82 krooni, kokku kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 80289,59 krooni (5131,44 eurot).
Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostja kätte toimetatud isiklikult 08.03.2011.a. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 100, § 101, § 108, § 115. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 4 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 5131,44 eurot.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 639,12 eurot (10 000 krooni). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks riigilõiv summas 639,12 eurot. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.