Hageja seaduslik esindaja AI, lepinguline esindaja Tarmo Friedenthal Kostja VI, lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari-Ann Veiermann Tõlk Tatjana Talja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt VM kostja OÜ AP kasuks 121452,52 (sada kakskümmend üks tuhat nelisada viiskümmend kaks eurot ja 52 senti) eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja
2-07-47395 järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, nõue ja tõendid
1.OÜ AP(hageja) esitas 12.11.2007 Harju Maakohtule hagi kostjate VM(kostja) ja MMvastu 1900 319 krooni nõudes (1 kd lk 1-8). Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega jäeti rahuldamata OÜ AP hagi VM ja MM vastu 1900 319 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2010 otsusega tühistati Harju Maakohtu 31.03.2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ AP hagi VM vastu 1900319 krooni saamiseks, saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ja jäeti kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ AP hagi MM vastu 1900319 krooni saamiseks, muutes selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ( 2 kd tl 47-54).
2.Hagiavalduse kohaselt hageja asutati 24.03.2004 AP'i poolt Rapla notar Raul Joametsa notaribüroos koostatud osaühingu asutamisotsuse ja kandeavalduse alusel (1kd tl 9-12). Majandusaasta tegevusaruannete kohaselt põhitegevusalaks oli 2003-2006 elumajade ehitamine ja müük (1 kd tl 51). Hageja juhatuse liikmeks oli perioodil 13.05.2004-22.12.2006 kostja (1 kd tl 13-14). Hageja ainuosaniku 18.12.2006 otsusega kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi ja uuteks juhatuse liikmeteks valiti AI ja AP. Muudatused hageja isiku-andmetes kanti äriregistrisse 22.12.2006. Hageja uue juhatuse poolt hageja raamatupidamise dokumentide kontrollimisel avastati, et hageja arvelduskontolt on pangakaardiga ning panga-kontorist välja võetud suur summa sularaha, mis raamatupidamise andmetel peaks olema hageja kassas. Hageja kassapidajaks oli ainuke juhatuse liige kostja VM, kes ei ole käes-oleva ajani kassat üle andnud. Kostja käsutuses oli pangakaart, millega oli hageja arvelt võimalik välja võtta sularaha (1kd tl 15). Raamatupidamises puuduvad igasugused andmed kostja poolt rahaliste vahendite kasutamise osas. Raamatupidaja poolt 22.10.2007 koostatud raamatu-pidamisliku õiendi kohaselt pidi seisuga 22.12.2006 hageja kassas olema 1 900 319 krooni (1kd tl 16-22). Hageja tellis OÜ TPMM Audit & Advisory audiitorilt I. Tälli'lt arvamuse hinnangu saamiseks hageja kassas oleva sularaha saldo suuruse kohta. Audiitori arvamuse kohaselt hageja kassas oleva sularaha saldo suurus seisuga 22.12.2006 võib olla 1900 319 krooni, mis tekkis ajavahemikul 01.01.200322.12.2006, mil arveldusarvelt võeti välja sularaha 2 700 351 krooni, kuid sularaha sissemakse kassasse oli samal perioodil 2 542 071 krooni (1kd tl 23-26). Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud õigusvastaselt oma kohustusi juhatuse liikmena ning sellega tekitanud hagejale varalist kahju. Kostja on omavoliliselt omastanud hageja raha, mida sai kostja pangakaardiga hagejale kuulnud pangakontolt ning muul viisil väljamaksetena, mille kohta puuduvad igasugused kuludokumendid. Kostja ei ole andnud üle uuele juhatusele kassat summaga 1 900 319 krooni. Seega on kostja rikkunud oma kohustusi hageja juhatuse liikmena ning käitunud vastuolus oma seadusest tulenevate kohustustega. Juhatuse liikme vastutusest vabanemise asjaolud puuduvad, kuna kostjat on korduvalt informeeritud hagejale tekitatud kahjude olemasolust ning nende sissenõudmisest.
3.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja oma 11.01.2008 seisukohas (1kd lk 105-113), et väär ning põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt kassa mitteüleandmist hagejale, kuna kostja kohustus on seda tõendada. Õige on asjaolu, et hageja 2006 majandusaasta aruandes on hageja raha ja pangakontode seisuks toodud 7 666 915 krooni. Samas ei arvesta kostja asjaoluga, et nimetatud raha ja pangakontode kontokirje sees kajastatakse muuhulgas kassat, mida tegelikkuses ei eksisteeri ning mille kasutamise suhtes ei ole hagejal mitte
2-07-47395 mingisuguseid raamatupidamise alusdokumente. Kui sularaha kasutamise osas ei ole raamatupidamise algdokumente, siis tuleb nimetatud raha käsitleda kassana. Seetõttu ei olnud hageja raamatupidajal muud võimalust, kui nimetatud summat jätkuvalt bilansis kajastada kui kassat. Hageja raamatupidaja andmetel oli 31.12.2006 hageja arveldusarvel 46 595,29 krooni, deposiidiarvel oli 5 720 000 krooni ning ülejäänud raha summas 1 900 319,01 krooni pidi olema kassas, mis jäi kostja poolt üle andmata.
4.Tulenevalt kostjate vastusest leiab hageja, et ei oma mitte mingisugust õiguslikku tähendust, millal kassa puudujääk avastati, kostja oletused antud teema osas ei oma olulist tähtsust käesolevas tsiviilasja lahendamise suhtes. Tegelikult avastati sellises summas kassajäägi olemasolu koheselt 2007 alguses ning kostjaga on enne kohtusse pöördumist toimunud mitmeid läbirääkimisi kassajäägi tagastamise osas. Alusetud on ka kostja väited nagu oleks hageja uus juhatus puhtjuhuslikult avastanud kassa puudujäägi ligi pool aastat hiljem. Hageja leiab ka, et asjaolul kas hageja ainuosanikul AP'il oli või ei olnud Hansapanga internetipanka sisenemiseks vajalik PIN -kalkulaator, ei oma mingisugust tähtsust. Osanikul ei ole äriseadustiku kohaselt kohustust kontrollida juhatuse liikme tegevust. Isegi juhul, kui kehtiva seaduse kohaselt oleks osanikul selline kohustus kontrollida juhatuse liikme tegevust, ei saa osaniku poolt nimetatud kontrolli ebapiisav teostamine vabastada vastutusest juhatuse liiget. Väär on ka väide, mille kohaselt hageja ainuosanik AP omas pidevat informatsiooni ja kontrolli hageja igapäevase majandustegevuse üle.
Kostja vastuväited
5.Kostja esitas 10.12.2007 vastuse hagile, mille kohaselt ta hagi ei tunnista hagi ja vaidleb hagile vastu, kuna nõue on põhjendamatu, tõendamata ja õigusliku aluseta (1kd lk 41-48). Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud kassa mitteüleandmist hagejale, samas on hageja kinnitanud kassa olemasolu raamatupidamislikus õiendis kirjeldatud mahus äriregistrile 19.06.2007 esitatud 2006 majandusaasta aruandes, kus on bilansis kirjeldatud raha ja pangakontode seisuna 7 666 915 krooni ning on märgitud, et raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid, lühiajalisi pangadeposiite ja rahaturufondi osakuid, millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (1kd tl 49-60). Aruande on allkirjastanud hageja juhatuse liige AP, kes allkirjaga kinnitab andmete õigsust. Seega on tõendatud et hageja uus juhatus on ettevõtte kassa üle lugenud ja kinnitanud hageja kassa seisu 19.06.2007 esitatud 2006 majandus-aasta aruandes. 23.05.2006 saadetud e-kirjas kinnitab ka hageja ainuosanik ja juhatuse liige AP, et hageja kontol on 5 647 769,40 krooni ning Hansapanga väljavõte tõendab, et seisuga 12.12.2006 oli hageja arvelduskontol 5 763 922,25 krooni. 31.12.2005 seisuga oli hagejal käibevara 7 696 495 krooni (tl 61-68), seega ettevõtte raha ja pangakontode seis on püsinud 2005 ja 2006 majandusaasta aruannete kohaselt võrreldavana. Kostja märgib ka, et raamatupidamislik õiend kinnitab vaid seda, kui palju sularaha sisaldub hageja kassa, kuid mitte seda, et kostjatel on hageja ees kohustusi.
6.Ebatõenäoline on, et uus juhatus avastas sularaha kontolt väljavõtmise ja kassa puudumise ligi kahe miljoni krooni ulatuses rohkem kui pool aastat pärast 2006 majandusaasta aruande bilansipäeva, ega kirjeldanud sularaha puudumist ka bilansipäeva]argse sündmusena, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud. Seega ei ole usutav, et ettevõtte juhtkond ja ainuosanik avastasid sellises mahus sularaha pangakontolt väljavõtmise ja kassa puudumise alles pärast 2006 majandusaasta aruande esitamist juunis 2007. Seega pidi kassa 2006 majandusaasta aruande esitamise ajal hageja juhatuse valduses olema. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud audiitor Ilmar Tälli arvamuses rõhutab audiitor, et ta ei ole teostanud ettevõttes sularaha inventuuri. Ei vasta ka tõele, et hageja ainuosanik AP ei omanud informatsiooni ja kontrolli
2-07-47395 hageja Hansapanga konto üle. Hageja ainuosanikul AP'il oli ligipääs hageja pangakontole Hansapangas internetipanga kaudu, kasutades internetipanka sisenemiseks PIN-kalkulaatorit.
7.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja oma 31.01.2008 vastuses (1 kd lk 119-124), et hageja käsitlus raha kirjendamisest majandusaasta aruandes on õiguslikult nihilistlik ega vasta seadusele. 2006 majandusaasta aruande tegevusaruandes ei teata hageja juhtkond mingitest rikkumistest, võimalikest nõuetest või puudustest. Aruande lisa 5 kohaselt hageja 2006 tehinguid seotud osapooltega ei teinud. Aruande allkirjastamisega kinnitavad äriühingu juhatuse liikmed majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust. Majandusaasta aruande koostamise alusprintsiipe on sisu ülimlikkuse printsiip, mille kohaselt lähtutakse majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes nende sisust. Juhul kui kassas on raha, kajastatakse see majandusaastaaruandes ning kui ei ole, siis ei saa seda ka kassas kajastada.
Kohtulik ärakuulamine
8.Kohtuistungitel 16.02.1010 ja 15.03.2011 jäi kostja ja poolte esindajad oma seisukohtade juurde (1 kd lk 241-244, 2 kd lk 65-68). Kostja esitas täiendava tõendina Raamatupidamise Toimkonna (RPT) aseesimehe JM vastuse kostja esindaja päringule, mille kohaselt raamatupidamise aastaaruande lisa 1- bilansikirjete selgitus märkega 2 kohaselt on RPT nõuete kohaselt bilansikirje sisu järgmine: “Raha kassas ja pangas; nõudmiseni hoiused, paigutused rahaturu-fondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse”. Lähtudes ülaltoodust kuulub sellel kirjel kajastamisele bilansipäeva seisuga (selle kuupäeva seisuga, mille kohta bilanss koostatakse) raha, mis on kassas reaalselt olemas, samuti raha, mis on pangakontol reaalselt olemas ( 2 kd lk 62).
Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, ära kuulanud poolte esindajad ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.Poolte poolt vaidlustamata ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et hageja asutati 24.03.2004 AP'i poolt) ja selle põhitegevusalaks oli 2003-2006 elumajade ehitamine ja müük (tl 51). Kostja oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 13.05.2004 kuni 18.12.2006 , mil ta ainuosaniku AP'I otsusega juhatusest tagasi kutsuti, vastav kanne äriregistrisse tehti 22.12.2006. Hageja uuteks juhatuse liikmeteks valiti AI ja AP (tl 9-14)
11.Hageja raamatupidaja KR 22.10.2007 raamatupidamisliku õiendi kohaselt oli seisuga 31.12.2006 hageja raamatupidamise andmetel ettevõtte kassas 1900 319 krooni. Hageja raamatupidamisdokumentide põhjal tekkis kassa saldo 1900 319 krooni perioodil 01.01.200331.12.2006 järgmiselt: 1. pangakaardiga kontolt võetud sularaha ja kaardimaksed ilma algdokumendita kassasse kokku 1249749,44 krooni; 2. Kassa sissetulekuorderid sularaha sissemaksmise kohta kassasse kokku 1292322,39 krooni; 3. V.M poolt tehtud sularaha välja-maksed kassast ja sissemaksed pangakontole kokku 339050 krooni: 4. Vastavalt kassa väljaminekuorderitele kassast tasutud majanduskulud V.M ja kassast tasutud ostuarved kokku 302702,82 krooni (1 kd lk 16-22)
12.Hageja poolt tellitud 17.10.2007 TPMM OÜ vannutatud audiitori Ilmar Tälli arvamuse järgi pidi hageja kassas olema seisuga 22.12.2006 sularaha suurusjärgus 1811070-1961774 krooni. Hageja raamatupidaja poolt raamatupidamisinfo uuesti registrisse sisestamise tulemus näitas
2-07-47395 sularaha kassa suuruseks 22.12.2006 seisuga 1 900 319 krooni, mida võib pidada usaldusväärseks ja lugeda lõplikuks summaks. Audiitor märgib, et juhul kui nimetatud summat ei ole hageja endise juhatuse liikme V.M poolt üle antud uutele juhatuse liikmetele ning puuduvad praegu raamatupidamisele esitamata seaduse nõuetele vastavad kuludokumendid, siis saab nimetatud summat lugeda V.M poolt hagejale tekitatud kahjuks ja hageja võib oma raamatupidamises võtta nimetatud summa arvele nõudena V.M vastu (tl 1kd lg 23-26).
13.Hageja juhatuse liikme AI 07.01.2008 kinnituse kohaselt oli hageja raamatu-pidamise ja pangaväljavõtete järgi 31.12.2006 arveldusarvel 46 595,29 krooni, deposiidi arvel 5 720 000 krooni ja ülejäänud raha kassas 1900 319,01 krooni, kokku 7666 914,3 krooni. Sularaha jäi raamatupidaja ja juhatuse liikme vahetamisel 2007 aasta alguses üle andmata (1 kd tl 172). AI kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole ta kostjalt ilma aktita mingeid dokumente saanud (2 kd tl 65-68).
14.Toimikus olevate kontoväljavõtete kohaselt avati hagejale 13.05.2003 arveldusarve Swedbank AS-s (endine AS Hansapank) XXXXXXXXXXXXXX (1kd tl 194-195). Kostja ei ole kohtuistungitel antud seletuste kohaselt vaidlustanud hageja väidet, et hageja juhatuse liikmeks olemise perioodil võttis ta hageja arvelduskontolt Swedbank AS-is sularahaautomaadi kaudu välja sularaha, kostja hinnangul üle 2 miljoni krooni, millest ta andis suurtes summades osaliselt vastavalt hageja osaniku APi nõudmisel viimase kätte, kui A.P käis Peterburist Eestit külastamas, osaliselt kulutas vastavalt kuludokumentidele hageja tegevusega seonduvate vajaduste tarbeks ja ülejäänud summa kokku 285000 krooni kandis tagasi hageja pangakontole. Juhatuse liikmest tagasikutsumise järgselt andis ta kõik tema käes olnud dokumendid sularahasummade üleandmise kohta AP ja kuludokumendid sularaha kasutamise kohta üle uuele hageja juhatuse liikmele AI , kuid seda ilma vastava üleandmis-vastuvõtmis-akti vormistamiseta, kuna AI seda ei soovinud. Endale ta dokumentide üleandmise kohta mingeid allkirju ei võtnud, sest usaldas Ivanovi (1 kd tl 243, 2 kd lk 36-37, 65-68).
15.Hageja raamatupidamisliku õiendi lisa 3 kohaselt on tõendatud, et kostja on teinud kassa väljaminekuorderiga sissemakseid hageja pangakontole 2006 novembris kogusummas 285000 krooni (1kd lk 21). Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel põhiline vaidlusalune küsimus selles, kas kostja andis pärast tema hageja juhatuse liikmest tagasikutsumist hageja uuele juhatuse liikmele AI üle dokumendid tema käes olnud sularaha kulutamise kohta hageja huvides või teatud summades üleandmise kohta hageja osanikule AP , seda kokku summas 1 900 319 krooni. Hageja väitel selliseid dokumente pole hagejale esitatud, kostja väitel on ta seda teinud, kuid kirjalikke tõendeid tal selle kohta esitada ei ole, kuna vastavat akti tema ja uue juhatuse liikme A.I poolt dokumentide üleandmisel-vastuvõtmisel ei koostatud. 16.Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Kostja vastuväidete kohaselt tõendab hagejapoolsete pretensioonide alusetust tema suhtes asjaolu, et hageja uue juhatuse liikmete AP ja AI poolt 01.06.2007 allakirjutatud ja 19.06.2007 äriregistrile esitatud hageja 2006 majandusaasta aruande koosseisus esitatud bilansi kohaselt moodustas bilansikirje “Raha ja pangakontod” seisuga 31.12.2006 summa 7666 915 krooni (1 kd lk 49-60). 31.12.2005 seisuga oli hagejal käibevara 7 696 495 krooni (tl 61-68), seega ettevõtte raha ja pangakontode seis on püsinud 2005 ja 2006 majandusaasta aruannete kohaselt võrreldavana. Kostja poolt esitatud Raamatupidamise Toimkonna aseesimehe JM vastuse kohaselt kuulub äriühingu majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kirjel “Raha” kajastamisele bilansipäeva seisuga raha, mis on kassas reaalselt olemas, samuti raha, mis on
2-07-47395 pangakontol reaalselt olemas (2 kd lk 62). Eeltoodust tulenevalt kostja leiab, et hageja uus juhatus oli ettevõtte kassa reaalselt üle lugenud ja kinnitanud hageja kassa seisu 2006 majandusaasta aruandes.
18.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama § lg 2 järgi esimese lause kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Analoogiline regulatsioon tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 esimesest lausest. Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
19.Riigikohus on lahendis 3-2-1-45-05 märkinud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, pooltel on suhtest tulenevalt nii võlaõiguslikud õigused kui kohustused. Suhtele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja juhatuse liikme kohustusi hinnatakse esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel.
20.Kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 115. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamiseks peab äriühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et äriühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, äriühingu põhikirjast, osanike ja juhatuse otsustest ja võimalikest lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS § 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgmise kohustus. Kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut, siis juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. VÕS § 620 lg 1 ja 2 sätestavad eelnimetatud sätetega sarnaselt nii lojaalsus-kui ka hoolsuskohustuse, samuti nõude täita oma kohustusi vastavalt oma teadmistele ja võimetele parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimist. VÕS § 626 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida käsundi täitmiseks ei kasutanud.
21.Riigikohtu lahenditest 3-2-1-26-99 ja 3-2-1-24-02 tulenevalt on võla tasumise tõendamise kohustus võlgnikul ja kohustise täitmise üldisest mõttest tuleneb, et võlgnik võib ja peakski end varustama tõendiga täitmise kohta. Et võlgnik saaks oma kohustuse täitmist tõendada, on tal õigus nõuda võlausaldajalt kirjalikku tõendit kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta (VÕS § 95 lg 1). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja sarnaselt käsundisaajaga oli kohustatud enda kui hageja juhatuse liikme ülesannete täitmisel tegutsema hageja suhtes kõrgendatult lojaalselt ja hoolikalt, oli kostja enda huvides kindlustada, et tal oleks juhatuse liikmena hagejalt saadu tagastamisel vormistatud selle kohta kõik vajalikud tõendid.
2-07-47395
22.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et temapoolset juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja käsundisaaja väljaandmiskohustuse täitmist tõendab piisavalt asjaolu, et hageja 2005 ja 2006 majandusaasta aruannete kohaselt ei nähtu hagejal rahaliste vahendite puudujääki. Kohtu hinnangul ei saa majandusaasta aruande andmetele vaidluses, kas võlgniku poolt on tsiviilõiguslik kohustus täidetud, omistada olulist tõenduslikku tähendust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-98-07 märkinud (p 11), et kohustis ei teki tehingu dokumenteerimisest raamatupidamisregistrites. Analoogiliselt ei tõenda tehingu dokumenteerimine raamatupidamisregistrites ka kohustise lõppemist. Kuigi kohus nõustub täielikult Raamatupidamise Toimkonna seisukohaga, et bilansikirje „raha“ peab kajastama reaalset raha kassas või pangakontol, ei saa sellest vältimatult järeldada, et hageja uus juhatus oli seisuga 31.12.2006 summa 7666 915 krooni kassas ja pangakontol reaalselt üle lugenud ja kinnitanud selle kassa faktilist seisu. Kohus leiab, et summa 1900 319 krooni kassas on vaadeldav bilansis hageja reaalse rahana ka siis kui ta asub füüsiliselt ajutiselt väljaspool hageja valdust ja on hageja finantsvaraks senikaua kuni hageja kaotab õiguse sellest tulenevatele rahavoogudele.
23.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud hageja juhatuse liikmena ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 626 lg 1 tuleneva hoolsuskohustuse ja väljaandmiskohustuse, mistõttu kohus rahuldab hagi. . Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, samuti hüvitab see pool teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.