OÜ Aland Projekt hagi Vladimir Maidini ja Maia Maidini vastu 1 900 319 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.märtsi 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aland Projekt apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07. september 2010, avalik kohtuistung Hageja OÜ Aland Projekt (registrikood 10950257, asukoht Viiralti tn 5-3, Tallinn), lepinguline esindaja adv Eerik Entsik, seaduslik esindaja Anatoli Ivanov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja I Vladimir Maidin (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX) Kostja II Maia Maidin (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XX X XXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja adv Mari-Ann Veiermann Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 900 319 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.märtsi 2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Aland Projekt hagi Vladimir Maidini vastu 1 900 319 krooni saamiseks. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Jätta kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Aland Projekt hagi Maia Maidini vastu 1 900 319 krooni saamiseks, muutes selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
Jätta OÜ Aland Projekt poolt 13.09.2010.a esitatud protokolli parandamise taotlus rahuldamata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Aland Projekt esitas 13.11.2007 Harju Maakohtule hagi Vladimir Maidini ja Maia Maidini vastu 1 900 319 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli V.Maidin hageja juhatuse liige alates osaühingu asutamisest kuni 18.12.2006, mil ta kutsuti ainuosaniku otsusega tagasi. Samuti oli V.Maidin hageja kassapidaja perioodil 01.01.2003 kuni 18.12.2006. Talle oli väljastatud pangakaart, millega oli võimalik hageja arvelduskontolt välja võtta sularaha. Hageja uue juhatuse poolt raamatupidamise dokumentide kontrollimisel avastati, et osaühingu arvelduskontolt on pangakaardiga ning pangakontorist välja võetud suur summa sularaha, mis raamatupidamise andmetel oleks pidanud olema kassas. Hageja raamatupidamises puuduvad igasugused dokumendid nimetatud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Hagejale teadaolevalt on kassa käesoleva ajani V.Maidini valduses, kes nimetatud summa omastas. Hageja raamatupidaja poolt koostatud õiendi kohaselt pidi seisuga 22.12.2006 kassas olema 1 900 319 krooni, sama kinnitab ka audiitori arvamus. Hageja leiab, et V.Maidin rikkus oma juhatuse liikme kohustusi ning tekitas sellega hagejale varalise kahju. Kahju tekitamine seisnes eelkõige selles, et V.Maidin ei andnud hageja uutele juhatuse liikmetele üle kassat summaga 1 900 319 krooni ning ei esitanud raamatupidamisele ka seaduse nõuetele vastavaid kuludokumente nimetatud rahaliste vahendite kasutamise kohta. Juhatuse liikme õigusvastaseks kohustuste rikkumiseks tuleb lugeda seda, kui juhatuse liige omastab juriidilisele isikule kuulunud raha või kui juhatuse liikmel ei ole esitada raha kasutamise kohta ühtegi algdokumenti.
2.Kuivõrd hagejale teadaolevalt kasutas V.Maidin vaidlusalust summat perekonna ühistes huvides, siis tuleb nimetatud varalist kohustust lugeda abikaasade ühisvaraks. Perekonnaseaduse (PKS) § 20 lg-st 2 tuleneb, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse eest vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Hagejale teadaolevalt kasutasid kostjad vaidlusalust raha kinnistu omandamise otstarbel, mis oli abikaasade ühisvaraks ning mis on käesoleval ajal kinnistatud M.Maidini nimele. M.Maidinile kuulub kinnistu Tallinnas, XXXXXX XX X, mis on omandatud 13.10.2005, ning XXXXXXXXX külas asuv XXXXXX XXXX-XX kinnisasi, mille omanikuks on M.Maidin alates 15.12.2004. Kostjad olid abielus ajavahemikul 06.08.1988 kuni 25.06.2007. Seega on M.Maidin omandanud mõlemad kinnisasjad abielu kestel. Eeltoodust tulenevalt kuulub vaidlusalune summa väljamõistmisele kostjatelt ühiselt.
Kostjate vastuväited
3.Kostjad hagi ei tunnistanud ja leiavad, et hageja nõue on alusetu. Nõuet põhistatakse pelgalt hageja raamatupidamisliku õiendiga ja selle baasil koostatud arvamusega sularaha saldo suuruse kohta. Hageja nõue on rajatud õiguslikult ekslikule eeldusele, et ühepoolsed raamatupidamisdokumendid loovad hagejale tsiviilõigusliku nõudeõiguse kostjate vastu.
4.Hageja ei ole tõendanud kostja poolt kassa mitteüleandmist hagejale. Samas on hageja kinnitanud kassa olemasolu raamatupidamislikus õiendis kirjeldatud mahus äriregistrile 19.06.2007 esitatud 2006.a majandusaasta aruandes. Kuivõrd hageja on 2006.a majandusaasta aruandes kinnitanud raha ja pangakontode seisuna 7 666 915 krooni, on tõendatud, et hageja uus juhatus on ettevõtte kassa üle lugenud ja kinnitanud selle seisu. On ebatõenäoline, et uus juhatus avastas sularaha kontolt väljavõtmise ja kassa puudumise ligi kahe miljoni krooni ulatuses rohkem kui pool aastat pärast 2006.a majandusaasta aruande bilansipäeva ega kirjeldanud sularaha puudumist ka bilansipäevajärgse sündmusena, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud. Kassa pidi 2006.a majandusaasta aruande esitamise ajal olema hageja juhatuse valduses. Audiitor I. T. arvamuses rõhutab audiitor, et ta ei ole teostanud ettevõttes sularaha inventuuri.
5.Kinnistu asukohaga Harjumaal, Keila vallas, XXXXXXXXX külas, XXXXXX XXXX-XX on M.Maidini poolt ostueesõigusega erastatud M.Maidini isiklike vahendite arvel ning kuulub tema lahusvara hulka. Kinnistu asukohaga Tallinna linnas, XXXXXX XX X on M.Maidini poolt ostetud Krediidipangast saadud laenu abil. Laenu tasub M.Maidin pangale tagasi isiklike rahaliste vahendite arvelt. Seega on alusetu hageja väide, et kassast võetud vahendeid kasutati Tallinnas, XXXXXX XX X asuva kinnisasja soetamiseks. Kinnistud ei ole soetatud V.Maidini väidetava kohustuse arvel hageja ees, seega ei saanud V.Maidini väidetav kohustus hageja ees olla võetud perekonna huvides. Abikaasade ühine varaline vastutus (PKS § 20 lg 2) on ette nähtud vaid juhul, kui kohustus on võetud perekonna huvides. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja esitatud 21.08.2007 deebetkaardi kasutamise lepingust nähtub, et V.Maidinil oli hageja pangakaart (tl 15). Ajal, mil kostja ei olnud enam juhatuse liige, ei saanud ta põhjustada kahju äriseadustiku (ÄS) § 187 mõttes. Eeltoodud sätte kohaldamise esmane eeldus on see, et tegemist on juhatuse liikmega. V.Maidin kutsuti hageja juhatusest tagasi 18.06.2006 (tl 11). Seega eelnimetatud tõendiga ei ole võimalik tõendada kostjapoolset hoolsuskohustuse rikkumist ja kahju põhjustamist. 22.10.2007 raamatupidamisliku õiendi kohaselt on seisuga 31.12.2006 hageja raamatupidamise andmetel ettevõtte kassas 1 900 319 krooni, mida V.Maidin ei ole hageja uuele juhatusele üle andnud (tl 16-22). 17.10.2007 audiitori arvamuse järgi pidi hageja kassas olema seisuga 22.12.2006 sularaha suurusjärgus 1 811 070 - 1 961 774 krooni. Hageja raamatupidaja poolt raamatupidamisinfo uuesti registrisse sisestamise tulemus näitas sularaha kassa suuruseks 22.12.2006 seisuga 1 900 319 krooni, mida võib pidada usaldusväärseks ja lugeda lõplikuks summaks. Samas märgib audiitor, et ta ei ole teostanud ettevõttes audiitorkontrolli, mistõttu ei saa tema hinnangut käsitleda audiitori järeldusotsusena. Samuti ei ole audiitor teostanud ettevõttes sularaha inventuuri ning ei ole teostanud kontrolliprotseduure, veendumaks, et dokumendi alalõigus „käesoleva hinnangu andmise aluseks olnud tõendusmaterjal“ kirjeldatud algdokumendid on kõikehõlmavad ning tõesed (tl 23-26). Eeltoodu põhjal saab järeldada, et hagejal saabus arusaam, et ligi 2 miljonit krooni on puudu, 10 kuud pärast V.Maidini juhatuse liikmest tagasikutsumist. Ainuosanik ja uus juhatuse liige oleks pidanud puudujäägi avastama lähikuudel pärast äriühingu juhatuse liikmeks nimetamist ja kindlasti enne 2006.a majandusaasta aruande koostamist ja andmete tõelevastavuse kinnitamist allkirjaga. Hageja, omades 2006.a käibevara vastavalt kinnitatud majandusaasta aruandele
summas 8 166 915 krooni oleks pidanud 2 000 000 krooni puudumist märkama. Hageja on kinnitanud kassa olemasolu raamatupidamislikus õiendis kirjeldatud mahus äriregistrile 19.06.2007 esitatud 2006.a majandusaasta aruandes, kus on bilansis kirjeldatud raha ja pangakontode seisuna 7 666 915 krooni ning on märgitud, et raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid, lühiajalisi pangadeposiite ja rahaturufondi osakuid, millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (tl 49-60). Aruande on allkirjastanud hageja ainuosanik ja juhatuse liige Andrey Prytkov. Seega on tõendatud, et hageja uus juhatus on ettevõtte kassa üle lugenud ja kinnitanud hageja kassa seisu 19.06.2007 esitatud 2006.a majandusaasta aruandes. 31.12.2005 seisuga oli hagejal käibevara 7 696 495 krooni (tl 61-68), seega ettevõtte raha ja pangakontode seis on püsinud 2005.a ja 2006.a majandusaasta aruannete kohaselt võrreldavana. Kohus eeldab, et hageja 2006.a majandusaasta aruande koostamisel ja kinnitamisel on juhindunud raamatupidamise seaduses (edaspidi RPS) sätestatud nõuetest, s.h § 15 lg-st 1, mille kohaselt raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid, §-st 16, mille kohaselt raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: arusaadavuse, olulisuse printsiip, objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema neutraalne ja usaldusväärne, avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. RPS § 18 lg 1 järgi on bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). 2006.a majandusaasta aruande bilansis on hageja kirjendanud raha ja pangakontode 21.12.2006 seisuna 7 666 915 krooni ja 21.12.2005 seisuga 7 666 915 krooni. Muude nõuete olemasolu bilansist ei nähtu. Samuti ei kajastu rikkumised, võimalikud nõuded ja puudused tegevusaruandes. RPS§ 19 lg 1 kohaselt on rahavoogude aruanne raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid). Rahavoogude aruande kohaselt on raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 666 915 krooni. 2006.a majandusaasta aruande lisa 5 kohaselt hageja tehinguid seotud pooltega ei teinud. Juhatuse liikmed ja osanik on oma allkirjadega kinnitanud majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust. Seega ei ole kohtul alust kahelda, et 2006.a majandusaasta aruandes ei ole õiged andmed. Kohus leiab, et hageja väited, et 2006.a majandusaasta aruandes kajastatud raha ja pangakontode seisus on märgitud kassa, mida tegelikult ei eksisteeri, on alusetud, kuna juhatuse liikmed ja osanik on oma allkirjadega kinnitanud aruande õigsust.
7.Hageja esitatud audiitor arvamust ei saa võtta tõendina, kuna audiitor ei ole teostanud ettevõttes audiitorkontrolli, mistõttu ei saa tema hinnangut käsitleda audiitori järeldusotsusena. Samuti ei ole audiitor teostanud ettevõttes sularaha inventuuri ning ei ole teostanud kontrolliprotseduure veendumaks, et dokumendi alalõigus „käesoleva hinnangu andmise aluseks olnud tõendusmaterjal“ kirjeldatud algdokumendid on kõikehõlmavad ning tõesed. Hageja pool esitatud 22.10.2007 raamatupidamislik õiend ei tõenda kostjate kohustust hageja ees.
8.Hageja ei ole esitanud ega tõendanud ühtegi juhatuse liikme poolt väidetavalt toimepandud õigusrikkumist, s.o juhatuse liikme kohustuste rikkumist. Hageja väited temale süülisest kahju tekkimisest on liiga üldised selleks, et teha järeldust, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud. V.Maidini poolt väidetavalt hagejale tekitatud kahju on tõendamata, mistõttu ei kuulu hagi tema osas rahuldamisele. Kuna ei ole tõendatud, et V.Maidin on tekitanud hagejale kahju, siis on välistatud hagi rahuldamine, mis omakorda välistab M.Maidin osas hagi rahuldamise.
9.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et M.Maidinil olid isiklikud rahalised vahendid kinnisasja asukohaga XXXXXX XX X, Tallinn soetamiseks ning kinnisasja asukohaga XXXXXX XXXX-XX, XXXXXXXXX küla, Keila vald, Harju maakond erastamiseks ja kinnistamiseks, mis osteti vallasvarana kümme aastat enne V.Maidini hageja juhatuse liikmeks nimetamist (tl 29-32, 69-89, 80-89, 125-164). Apellatsioonkaebus
10.Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses.
11.Poolte vahel ei olnud esimese astme kohtus vaidlust selle üle, et V.Maidin oli hageja ainuke juhatuse liige, kelle volitused kehtisid 13.05.2004-18.12.2006. Nimetatud ajavahemikul võttis V.Maidin hageja arvelduskontolt Swedbank AS-s sularaha summas 1 900 319 krooni. Kostja I esindaja võttis nimetatud asjaolu omaks 02.10.2009 menetlusdokumendis. Hageja arvelduskontolt võetud sularaha vormistas kostja I samal ajavahemikul kui sissemaksed kassasse, vormistades need kassa sissetulekuorderitega ning andes kassapidajana ka allkirja sularaha vastuvõtmise kohta. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja I oli juhatuse liikme volituste lõppemisel kohustatud tema valduses olnud hageja kassaraha 1 900 319 krooni hageja uuele juhatusele välja andma. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I andis hageja uuele juhatusele üle kassa rahalised vahendid summas 1 900 319 krooni pärast kostja I tagasikutsumist 18.12.2006.
12.Maakohus tõlgendas vääralt raamatupidamise seaduse ja sellest seadusest tulenevate õigusaktide sätteid ning selle tagajärjel hindas vääralt kohtutoimikus olevat hageja 2006.a majandusaasta aruannet ning tegi ebaõige järelduse, et nimetatud aruanne kinnitab kostja I poolt kassa rahaliste vahendite 1 900 319 krooni üleandmist uuele juhatusele aruande koostamise ajal ja selle esitamise ajal äriregistrile 19.06.2007. Raamatupidamise seaduse ja toimkonna juhendite sätete kohaselt oli hageja kohustatud 31.12.2006 seisuga bilansi koostamisel kajastama kassa raha summas 1 900 319 krooni kui raamatupidamiskohustuslasele kuuluvat finantsvara hageja varade koosseisus bilansikontol „Raha, pangakontod“. Raamatupidamise seaduse ja raamatupidamise toimkonna juhendite sätete kohaselt hageja kassa raha kajastamine bilansikontol „Raha, pangakontod“ pidi näitama infot tarbijatele, et antud finantsvara kuulub hagejale ning hagejal on õigus antud finantsvarast tulenevatele rahavoogudele. 31.12.2006 bilansi koostamisel ei ole hageja kassarahast tulenevatele rahavoogudele õigust kaotanud, sest antud finantsvara kuulus endiselt hagejale. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja pidi näitama 2006.a majandusaasta aruande koostamisel kostja I poolt üleandmata kassa raha nõudena tema vastu. Samuti tegi kohus ebaõige järelduse, et hagejal tuli kostja I poolt kassa raha summas 1 900 319 krooni uuele juhatusele üleandmata jätmist kajastada 2006.a majandusaasta aruande lisades bilansijärgse olulise sündmusena. Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et eeldades raamatupidamiskohustuslase poolt finantsseisundi õiget ja õiglast kajastamist, tuleb lugeda bilansikontol kajastatud raha hagejale üleantuks. Kohtu seisukohast tulenevalt tulnuks kassa raha üle andmata jätmisel see finantsvara bilansist eemaldada. Hagejal ei olnud alust seda teha ega suurendada 31.12.2006 bilansi koostamisel majandusaasta kulusid 1 900 319 krooni võrra. Kokkuvõtvalt hindas maakohus vääralt kostja majandusaasta aruannet ning omistas selles sisalduvale bilansile tõendusteabe, mida nimetatud dokument raamatupidamise seaduse sätete kohaselt ei pea sisaldama. Ülejäänud hageja esitatud tõendid kostja I poolt raha üleandmata jätmise kohta on maakohus jätnud arvestamata või leidnud, et need ei oma asjas tõenduslikku tähendust.
13.Maakohus on menetlusõiguse normi (TsMS § 231 lg 1 ja 2) rikkudes rajanud kõik oma järeldused üksnes hageja 2006.a majandusaasta aruandele. Audiitori 17.10.2007 arvamust ei pidanud maakohus üldse tõendiks, samuti leidis maakohus, et asja lahendamisel ei oma tähendust hageja raamatupidaja 22.10.2007 koostatud raamatupidamislik õiend. Maakohus
jättis täielikult analüüsimata 07.01.2008 hageja juhatuse liikme kinnituse raha ja pangakontode seisu kohta. Sellega rikkus maakohus objektiivse ja täieliku tõendite hindamise põhimõtet.
14.TsMS § 231 lg 1 kohaselt on kostjal I kohustus tõendada, et ta on hageja juhatuse liikmena ametivolituste lõppemisel välja andnud tema käes olnud hageja sularaha kassa uuele juhatusele. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta hageja väited, et tõendamiskoormus on käesolevas asjas kostjal I, kes peab tõendama, et ta on kassaraha 1 900 319 krooni üle andnud hageja uuele juhatusele. Võlaõigusseaduse (VÕS9 § 626 lg-st 1 tuleneva väljaandmiskohustuse täitmise tõendamiseks ei ole kostja tema poolt väidetud täitmise kviitungit ega muid tõendeid esitanud.
15.Maakohus jättis ebaõigesti tuvastamata hagejal kahju olemasolu ning kostja I vastutuse tekkinud kahju eest. Jääb arusaamatuks, miks kohus jättis ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 626 pooltevahelistele suhetele kohaldamata.
16.Põhjendamatu ja tõendamata on maakohtu järeldus, nagu oleks tõendatud, et kostjal II olid isiklikud rahalised vahendid kinnistu XXXXXX X, Tallinnas soetamiseks. Hageja jääb täies ulatuses oma varasemate seisukohtade juurde kostja II vastu esitatud nõude osas ning leiab, et asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja I kasutas hageja rahalisi vahendeid perekonna huvides ning on sellega võtnud PKS § 20 lg 2 tunnustele vastava kohustuse. Seega vastutab kostja II hageja ees oma lahusvara osaga kostja I kohustuste eest. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi V.Maidini vastu. Kohtuotsuse resolutsioon jääb muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi M.Maidini vastu, kuid ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
19.Hageja esitas hagi V.Maidini kui oma juhatuse liikme vastu tema kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. M.Maidini vastu esitatud hagi aluseks on asjaolu, et ta oli V.Maidini abikaasa, kes vastutab hageja arvates koos V.Maidiniga hagejale tekkinud kahju eest, kuna abikaasad kasutasid kahju tekitamise teel saadud raha perekonna ühistes huvides.
20.V.Maidini vastu esitatud nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mis sätestab, et juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.
21.Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Kuna
juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, saab sellele kohaldada käsunduslepingule sätestatut ja juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. VÕS § 620 lg-d 1 ja 2 sätestavad eelnimetatud sätetega sarnaselt nii lojaalsus- kui ka hoolsuskohustuse, samuti nõude täita oma kohustusi vastavalt oma teadmistele ja võimetele parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimist. VÕS § 626 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida käsundi täitmiseks ei kasutanud.
22.Hageja arvates rikkus V.Maidin hageja juhatuse liikmetena oma kohustusi sellega, et ta omastas hageja kassas olnud sularaha 1 900 319 krooni. V.Maidin ei vaidlustanud maakohtu menetluses asjaolu, et tema juhatusest tagasikutsumise hetkel oli kassa suurus 1 900 319 krooni (I kd lk 222).
23.Maakohtu arvates ei rikkunud V.Maidin hageja väidetud juhatuse liikme kohustusi ega tekitanud hagejale kahju, sest vaidlusalune summa on kajastatud hageja 2006.a majandusaasta aruandes, mille õigsust on oma allkirjadega kinnitanud juhatuse liikmed ja osanik. Sellega luges kohus tõendatuks, et hageja uus juhatus on kassa üle lugenud. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohus keskendus asja lahendades põhjendamatult üksnes hageja 2006.a majandusaasta aruande andmetele ja omistas aruandele põhjendamatult olulise tõendusliku tähenduse. Samas jättis kohus asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata ja täitmata selgitamiskohustuse, mis on oluline menetlusnormi rikkumine. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 3 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (n.t kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid). Käesolevast tsiviilasjast ei nähtu, et maakohus oleks oma selgitamiskohustust täitnud. Maakohus ei selgitanud käesolevas asjas menetlusosalistele tõendamisele kuuluvaid asjaolusid ning jättis V.Maidini osas hagi rahuldamata asjaolude alusel, mis ei ole õige otsuse tegemiseks piisavad.
25.Maakohus, keskendudes raamatupidamise andmetele ja raamatupidamise nõuetele, jättis välja selgitamata, kuhu vaidlusalune, ka V.Maidini väitel olemas olnud raha tegelikult jäi. V. Maidin väitis maakohtu istungil, et ta andis raha ja dokumendid peremehele (mõeldud ilmselt osanik A.Prytkovi) üle (I kd lk 243). Ringkonnakohtu istungil väitis V.Maidin, et ta andis dokumendid omanikule üle, kuid raha ta füüsiliselt kellelgi üle ei andnud, vaid pani tema käes olnud sularaha jäägi hageja arveldusarvele. Lisaks eeltoodule väitis V.Maidin, et ta on andnud korduvalt osanik A.Prytkovile viimase nõudmisel üle suuri summasid sularahas. Seega on V.Maidini väited raha üleandmise osas olnud vastuolulised. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik neid vastuolusid apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik teha kindlaks, kas, millisel õiguslikul alusel, millal ja kui suuri summasid V.Maidin A.Prytkovile üle andis. Eeltoodut peab tõendama kostja. Selle asjaolu tuvastamine on oluline, sest kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast
summast väiksem. Kui peaks selguma, et A.Prytkov on saanud hagejalt V.Maidini poolse soorituse kaudu raha õigusliku aluseta, võib hagejal antud juhul olla A.Prytkovi vastu raha tagasinõudeõigus alusetu rikastumise sätete alusel, mis omakorda mõjutab otseselt hageja kahjunõude olemasolu kostja vastu või selle suurust. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel teha kindlaks, kas, millal ja kui palju maksis hageja V.Maidini soorituse kaudu A.Prytkovile raha. Kui kohus tuvastab raha maksmise, tuleb järgnevalt anda hinnang sellele, kas V.Maidini poolse soorituse näol oli tegemist juhatuse liikme kohustuste rikkumisega ja kui suur on hageja kahju, arvestades hageja tagasinõudeõiguse väärtust A.Prytkovi suhtes.
26.Kuna V.Maidini vastu esitatud hagi lahendamiseks on vaja tuvastada uusi asjaolusid ja hinnata seni kohtu poolt hindamata tõendeid, ei pea ringkonnakohus võimalikuks maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada ja teha kohtuotsuse tühistamisel uut otsust, sest tõendite esmakordse hindamise juures ja faktiliste asjaolude tuvastamisel peab pooltele olema tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude ning tõendite hindamise vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust. Kuna käesolevas asjas esile toodud asjaolud on V.Maidini vastu esitatud nõude õigeks lahendamiseks ilmselgelt ebapiisavad, tuleb maakohtul täita asja uuel arutamisel oma selgitamiskohustust, arvestades ka käesolevas otsuses antud juhiseid.
27.Kohtuotsuse resolutsioon jääb muutmata osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi M.Maidini vastu. Ekslik on hageja seisukoht, nagu tuleneks M.Maidini kahju hüvitamise kohustus perekonnaseaduse (PKS) § 20 lg-st 2, mille kohaselt perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. V.Maidini poolne väidetav juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja võimalik vastutus tekitatud kahju eest ÄS § 187 lg 2 järgi ei laiene juhatuse liikme abikaasale. Tegemist ei ole perekonna huvides võetud kohustusega, mille eest peaks vastutama lisaks V.Maidinile ka M.Maidin. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks kohaldada VÕS §-s 138 sätestatud ühist vastutust kahju eest. M.Maidinile kuuluvaid kinnistuid ei ole omandatud hageja raha eest, nagu tuvastas õigesti ka maakohus.
28.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. Protokolli parandamise taotlus
29.13.09.2010 esitas hageja 07.09.2010 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes protokolli teksti lisada menetlusosaliste sõnad, mis peaks hageja arvates protokollis olema. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
K.Paal
M.Seppik
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.