2-07-47395 OÜ Aland Projekt hagi Vladimir Maidini vastu 121 452,52 euro saamiseks 121 452,52eurot
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.03.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vladimir Maidini apellatsioonkaebus Hageja OÜ Aland Projekt (registrikood 10950257), esindaja Tarmo Friedenthal; Kostja Vladimir Maidin (isikukood xxxxxxxxx), esindaja Mari-Ann Veiermann. 20.10.2011, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.03.2011 otsus OÜ Aland Projekt hagis Vladimir Maidini vastu 121 452,52 euro saamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Vladimir Maidini kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,
mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.12.11.2007 esitas hageja Harju Maakohtule hagi Vladimir Maidini ja Maia Maidini vastu 1 900 319 krooni väljamõistmiseks (I tlk 1-8). 31.03.2010 Harju Maakohtu otsusega jäeti rahuldamata hageja hagi kostjate vastu 1 900 319 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2010 otsusega tühistati Harju Maakohtu 31.03.2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata hagi V. Maidini vastu 1 900 319 krooni saamiseks, saadeti asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule ja jäeti kohtuotsuse resolutsioon muutmata osas, millega jäeti rahuldamata hagi M. Maidini vastu 1 900 319 krooni saamiseks, muutes selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (II tlk 47-54).
2.24.03.2004 asutati hageja (I tlk 9-12). Majandusaasta tegevusaruannete kohaselt põhitegevusalaks oli 2003-2006 elumajade ehitamine ja müük (I tlk 51). Hageja juhatuse liikmeks oli perioodil 13.05.2004-22.12.2006 kostja (I tlk 13-14). Hageja ainuosaniku 18.12.2006 otsusega kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi ja uuteks juhatuse liikmeteks valiti A I ja A P. Muudatused hageja isikuandmetes kanti äriregistrisse 22.12.2006. Hageja uue juhatuse poolt hageja raamatupidamise dokumentide kontrollimisel avastati, et hageja arvelduskontolt on pangakaardiga ning pangakontorist välja võetud suur summa sularaha, mis raamatupidamise andmetel peaks olema hageja kassas. Hageja kassapidajaks oli ainuke juhatuse liige kostja V. Maidin, kes ei ole käesoleva ajani kassat üle andnud. Kostja käsutuses oli pangakaart, millega oli hageja arvelt võimalik välja võtta sularaha (I tlk 15). Raamatupidamises puuduvad igasugused andmed kostja poolt rahaliste vahendite kasutamise osas. Raamatupidaja poolt 22.10.2007 koostatud raamatupidamisliku õiendi kohaselt pidi seisuga 22.12.2006 hageja kassas olema 1 900 319 krooni (I tlk 16-22). Hageja tellis OÜ TPMM Audit & Advisory audiitorilt I. T arvamuse hinnangu saamiseks hageja kassas oleva sularaha saldo suuruse kohta. Audiitori arvamuse kohaselt hageja kassas oleva sularaha saldo suurus seisuga 22.12.2006 võib olla 1 900 319 krooni, mis tekkis ajavahemikul 01.01.200322.12.2006, mil arveldusarvelt võeti välja sularaha 2 700 351 krooni, kuid sularaha sissemakse kassasse oli samal perioodil 2 542 071 krooni (I tlk 23-26).
3.Kostja on rikkunud õigusvastaselt oma kohustusi juhatuse liikmena ning sellega tekitanud hagejale varalist kahju. Kostja on omavoliliselt omastanud hageja raha, mida kostja sai pangakaardiga hagejale kuulnud pangakontolt ning muul viisil väljamaksetena, mille kohta puuduvad igasugused kuludokumendid. Kostja ei ole andnud üle uuele juhatusele kassat summaga 1 900 319 krooni. Seega on kostja rikkunud oma kohustusi hageja juhatuse liikmena ning käitunud vastuolus oma seadusest tulenevate kohustustega. Juhatuse liikme vastutusest vabanemise asjaolud puuduvad, kuna kostjat on korduvalt informeeritud hagejale tekitatud kahjude olemasolust ning nende sissenõudmisest.
4.Tulenevalt kostjate vastusest märgib hageja oma 11.01.2008 seisukohas (I tlk 105-113), et väär ning põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt kassa mitte-üleandmist hagejale, kuna kostja kohustus on seda tõendada. Õige on asjaolu, et hageja 2006 majandusaasta aruandes on hageja raha ja pangakontode seisuks toodud 7 666 915 krooni. Samas ei arvesta kostja asjaoluga, et nimetatud raha ja pangakontode kontokirje sees kajastatakse muu-hulgas kassat, mida tegelikkuses ei eksisteeri ning mille kasutamise suhtes ei ole hagejal mitte mingisuguseid raamatupidamise alusdokumente. Kui sularaha kasutamise osas ei ole raamatu-pidamise algdokumente, siis tuleb nimetatud raha käsitleda kassana. Seetõttu ei olnud hageja raamatupidajal muud võimalust, kui nimetatud summat jätkuvalt
bilansis kajastada kui kassat. Hageja raamatupidaja andmetel oli 31.12.2006 hageja arveldusarvel 46 595,29 krooni, deposiidiarvel oli 5 720 000 krooni ning ülejäänud raha summas 1 900 319,01 krooni pidi olema kassas, mis jäi kostja poolt üle andmata.
5.Õiguslikku tähendust ei oma, millal kassa puudujääk avastati. Tegelikult avastati sellises summas kassajäägi olemasolu koheselt 2007.a alguses ning kostjaga on enne kohtusse pöördumist toimunud mitmeid läbirääkimisi kassajäägi tagastamise osas. Alusetud on ka kostja väited nagu oleks hageja uus juhatus juhuslikult avastanud kassa puudujäägi ligi pool aastat hiljem. Asjaolul kas hageja ainuosanikul A. P oli või ei olnud Hansapanga internetipanka sisenemiseks vajalik PIN-kalkulaator, ei oma tähtsust. Osanikul ei ole ÄS kohaselt kohustust kontrollida juhatuse liikme tegevust. Isegi juhul, kui kehtiva seaduse kohaselt oleks osanikul selline kohustus kontrollida juhatuse liikme tegevust, ei saa osaniku poolt nimetatud kontrolli ebapiisav teostamine vabastada vastutusest juhatuse liiget. Väär on ka väide, mille kohaselt hageja ainuosanik A. P omas pidevat informatsiooni ja kontrolli hageja igapäevase majandustegevuse üle. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue on põhjendamatu, tõendamata ja õigusliku aluseta.
7.Hageja ei ole tõendanud kassa mitteüleandmist hagejale, samas on hageja kinnitanud kassa olemasolu raamatupidamislikus õiendis kirjeldatud mahus äriregistrile 19.06.2007 esitatud 2006. majandusaasta aruandes, kus on bilansis kirjeldatud raha ja pangakontode seisuna 7 666 915 krooni ning on märgitud, et raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse raha kassas ja pangas, nõudmiseni hoiuseid, lühiajalisi pangadeposiite ja rahaturufondi osakuid, millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (I tlk 49-60). Aruande on allkirjastanud hageja juhatuse liige A. P, kes allkirjaga kinnitab andmete õigsust. Seega on tõendatud, et hageja uus juhatus on ettevõtte kassa üle lugenud ja kinnitanud hageja kassa seisu 19.06.2007 esitatud 2006. majandusaasta aruandes. 23.05.2006 saadetud e-kirjas kinnitab ka hageja ainuosanik ja juhatuse liige A. P, et hageja kontol on 5 647 769,40 krooni ning Hansapanga väljavõte tõendab, et seisuga 12.12.2006 oli hageja arvelduskontol 5 763 922,25 krooni. 31.12.2005 seisuga oli hagejal käibevara 7 696 495 krooni (tlk 61-68), seega ettevõtte raha ja pangakontode seis on püsinud 2005. ja 2006. majandusaasta aruannete kohaselt võrreldavana. Raamatupidamislik õiend kinnitab vaid seda, kui palju sularaha sisaldub hageja kassa, kuid mitte seda, et kostjatel on hageja ees kohustusi.
8.Ebatõenäoline on, et uus juhatus avastas sularaha kontolt väljavõtmise ja kassa puudumise ligi kahe miljoni krooni ulatuses rohkem kui pool aastat pärast 2006. majandusaasta aruande bilansi-päeva, ega kirjeldanud sularaha puudumist ka bilansipäevajärgse sündmusena, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud. Seega ei ole usutav, et ettevõtte juhtkond ja ainuosanik avastasid sellises mahus sularaha pangakontolt väljavõtmise ja kassa puudumise alles pärast 2006. majandusaasta aruande esitamist juunis 2007.a. Seega pidi kassa 2006. majandusaasta aruande esitamise ajal hageja juhatuse valduses olema. Hageja poolt esitatud audiitor I Ti arvamuses rõhutab audiitor, et ta ei ole teostanud ettevõttes sularaha inventuuri. Ei vasta ka tõele, et hageja ainuosanik A. P ei omanud informatsiooni ja kontrolli hageja Hansapanga konto üle. Hageja ainuosanikul A. P oli ligipääs hageja pangakontole Hansapangas internetipanga kaudu, kasutades internetipanka sisenemiseks PIN-kalkulaatorit.
9.Hageja käsitlus raha kirjendamisest majandusaasta aruandes on õiguslikult nihilistlik ega vasta seadusele. 2006. majandusaasta aruande tegevusaruandes ei teata hageja juhtkond mingitest rikkumistest, võimalikest nõuetest või puudustest. Aruande lisa 5 kohaselt hageja 2006.a tehinguid seotud osapooltega ei teinud. Aruande allkirjastamisega kinnitavad äriühingu juhatuse liikmed majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust. Majandusaasta aruande koostamise alus-printsiipe on sisu ülimlikkuse printsiip, mille kohaselt lähtutakse
majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes nende sisust. Juhul kui kassas on raha, kajastatakse see majandusaastaaruandes ning kui ei ole, siis ei saa seda ka kassas kajastada. Maakohtu otsus
10.29.03.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 121 452,52 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda.
11.Poolte poolt vaidlustamata ja esitatud tõendite alusel luges kohus tuvastatuks, et hageja asutati 24.03.2004 A. Pi poolt) ja selle põhitegevusalaks oli 2003-2006 elumajade ehitamine ja müük (I tlk 51). Kostja oli hageja juhatuse liikmeks perioodil 13.05.2004 kuni 18.12.2006, mil ta ainuosaniku A.Pi otsusega juhatusest tagasi kutsuti, vastav kanne äriregistrisse tehti 22.12.2006. Hageja uuteks juhatuse liikmeteks valiti A. I ja A. P (I tlk 9-14)
12.Hageja raamatupidaja K R 22.10.2007 raamatupidamisliku õiendi kohaselt oli seisuga 31.12.2006 hageja raamatupidamise andmetel ettevõtte kassas 1 900 319 krooni. Hageja raamatupidamisdokumentide põhjal tekkis kassa saldo 1 900 319 krooni perioodil 01.01.2003-31.12.2006 järgmiselt: 1. pangakaardiga kontolt võetud sularaha ja kaardimaksed ilma algdokumendita kassasse kokku 1 249 749,44 krooni; 2. Kassa sissetulekuorderid sularaha sissemaksmise kohta kassasse kokku 1 292 322,39 krooni; 3. Kostja poolt tehtud sularaha väljamaksed kassast ja sissemaksed pangakontole kokku 339 050 krooni: 4. Vastavalt kassa väljaminekuorderitele kassast tasutud majanduskulud kostjale ja kassast tasutud ostuarved kokku 302 702,82 krooni (I tlk 16-22).
13.Hageja poolt tellitud 17.10.2007 TPMM OÜ vannutatud audiitori I. T arvamuse järgi pidi hageja kassas olema seisuga 22.12.2006 sularaha suurusjärgus 1 811 070 – 1 961 774 krooni. Hageja raamatupidaja poolt raamatupidamisinfo uuesti registrisse sisestamise tulemus näitas sularaha kassa suuruseks 22.12.2006 seisuga 1 900 319 krooni, mida võib pidada usaldusväärseks ja lugeda lõplikuks summaks. Audiitor märgib, et juhul kui nimetatud summat ei ole kostja poolt üle antud uutele juhatuse liikmetele ning puuduvad praegu raamatupidamisele esitamata seaduse nõuetele vastavad kuludokumendid, siis saab nimetatud summat lugeda kostja poolt hagejale tekitatud kahjuks ja hageja võib oma raamatupidamises võtta nimetatud summa arvele nõudena kostja vastu (I tlk 23-26).
14.Hageja juhatuse liikme A. Ivanovi 07.01.2008 kinnituse kohaselt oli hageja raamatupidamise ja pangaväljavõtete järgi 31.12.2006 arveldusarvel 46 595,29 krooni, deposiidi arvel 5 720 000 krooni ja ülejäänud raha kassas 1 900 319,01 krooni, kokku 7 666 914,30 krooni. Sularaha jäi raamatupidaja ja juhatuse liikme vahetamisel 2007.a alguses üle andmata (1 tlk 172). A. Ivanovi kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole ta kostjalt ilma aktita dokumente saanud (II tlk 65-68).
15.Toimikus olevate kontoväljavõtete kohaselt avati hagejale 13.05.2003 arveldusarve Swedbank AS-s (endine AS Hansapank) 221022060713 (I tlk 194-195). Kostja ei ole kohtuistungitel antud seletuste kohaselt vaidlustanud hageja väidet, et hageja juhatuse liikmeks olemise perioodil võttis ta hageja arvelduskontolt Swedbank AS-is sularahaautomaadi kaudu välja sularaha, kostja hinnangul üle 2 miljoni krooni, millest ta andis suurtes summades osaliselt vastavalt hageja osaniku A. P nõudmisel viimase kätte, kui A. P käis Peterburist Eestit külastamas, osaliselt kulutas vastavalt kuludokumentidele hageja tegevusega seonduvate vajaduste tarbeks ja ülejäänud summa kokku 285 000 krooni kandis tagasi hageja pangakontole. Juhatuse liikmest tagasikutsumise järgselt andis ta kõik tema käes olnud dokumendid sularahasummade üleandmise kohta A. P ja kuludokumendid sularaha kasutamise kohta üle uuele hageja juhatuse liikmele A. Ivanovile, kuid seda ilma vastava üleandmis-vastuvõtmisakti vormistamiseta, kuna A. Ivanov seda ei soovinud. Endale ta dokumentide üleandmise kohta mingeid allkirju ei võtnud, sest usaldas Ivanovi (I tlk 243, II tlk 36-37, 65-68).
16.Hageja raamatupidamisliku õiendi lisa 3 kohaselt on tõendatud, et kostja on teinud kassa väljaminekuorderiga sissemakseid hageja pangakontole 2006.a novembris kogusummas 285 000 krooni (I tlk 21). Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel põhiline vaidlusalune küsimus selles, kas kostja andis pärast tema hageja juhatuse liikmest tagasikutsumist hageja uuele juhatuse liikmele A. Ivanovile üle dokumendid tema käes olnud sularaha kulutamise kohta hageja huvides või teatud summades üleandmise kohta hageja osanikule A. P, seda kokku summas 1 900 319 krooni. Hageja väitel selliseid dokumente pole hagejale esitatud, kostja väitel on ta seda teinud, kuid kirjalikke tõendeid tal selle kohta esitada ei ole, kuna vastavat akti tema ja uue juhatuse liikme A. Ivanovi poolt dokumentide üleandmisel-vastuvõtmisel ei koostatud.
17.Kostja vastuväidete kohaselt tõendab hagejapoolsete pretensioonide alusetust tema suhtes asjaolu, et hageja uue juhatuse liikmete A. Pi ja A. Ii poolt 01.06.2007 allakirjutatud ja 19.06.2007 äriregistrile esitatud hageja 2006. majandusaasta aruande koosseisus esitatud bilansi kohaselt moodustas bilansikirje “Raha ja pangakontod” seisuga 31.12.2006 summa 7 666 915 krooni (I tlk 49-60). 31.12.2005 seisuga oli hagejal käibevara 7 696 495 krooni (tlk 61-68), seega ettevõtte raha ja pangakontode seis on püsinud 2005. ja 2006. majandusaasta aruannete kohaselt võrreldavana. Kostja poolt esitatud Raamatupidamise Toimkonna aseesimehe J M vastuse kohaselt kuulub äriühingu majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kirjel “Raha” kajastamisele bilansipäeva seisuga raha, mis on kassas reaalselt olemas, samuti raha, mis on pangakontol reaalselt olemas (II tlk 62). Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja uus juhatus oli ettevõtte kassa reaalselt üle lugenud ja kinnitanud hageja kassa seisu 2006. majandusaasta aruandes.
18.ÄS § 187 lg 1 kohaselt juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama § lg 2 järgi esimese lause kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Analoogiline regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-45-05 märkinud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, pooltel on suhtest tulenevalt nii võlaõiguslikud õigused kui kohustused. Suhtele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut. Seetõttu tuleb juhatuse liikme kohustuste rikkumist hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena ja juhatuse liikme kohustusi hinnatakse esmajoones lepingulisele vastutusele omaste tunnuste alusel.
19.Kuna juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamiseks peab äriühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et äriühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause kohaselt vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, äriühingu põhikirjast, osanike ja juhatuse otsustest ja võimalikest lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olla juriidilisele isikule lojaalne. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS § 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgmise kohustus. Kuna juhatuse liikme õigussuhe
äriühinguga on oma olemuselt lepingusarnane võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingule sätestatut, siis juhatuse liikme kohustuste rikkumist saab hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. VÕS § 620 lg 1 ja 2 sätestavad eelnimetatud sätetega sarnaselt nii lojaalsus-kui ka hoolsuskohustuse, samuti nõude täita oma kohustusi vastavalt oma teadmistele ja võimetele parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimist. VÕS § 626 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida käsundi täitmiseks ei kasutanud.
20.Riigikohtu lahenditest 3-2-1-26-99 ja 3-2-1-24-02 tulenevalt on võla tasumise tõendamise kohustus võlgnikul ja kohustise täitmise üldisest mõttest tuleneb, et võlgnik võib ja peakski end varustama tõendiga täitmise kohta. Et võlgnik saaks oma kohustuse täitmist tõendada, on tal õigus nõuda võlausaldajalt kirjalikku tõendit kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta (VÕS § 95 lg 1). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja sarnaselt käsundisaajaga oli kohustatud enda kui hageja juhatuse liikme ülesannete täitmisel tegutsema hageja suhtes kõrgendatult lojaalselt ja hoolikalt, oli kostja enda huvides kindlustada, et tal oleks juhatuse liikmena hagejalt saadu tagastamisel vormistatud selle kohta kõik vajalikud tõendid.
21.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et temapoolset juhatuse liikme hoolsuskohustuse ja käsundisaaja väljaandmiskohustuse täitmist tõendab piisavalt asjaolu, et hageja 2005 ja 2006 majandusaasta aruannete kohaselt ei nähtu hagejal rahaliste vahendite puudujääki. Kohtu hinnangul ei saa majandusaasta aruande andmetele vaidluses, kas võlgniku poolt on tsiviilõiguslik kohustus täidetud, omistada olulist tõenduslikku tähendust. Riigikohus on lahendis 3-2-1-98-07 märkinud (p 11), et kohustis ei teki tehingu dokumenteerimisest raamatu-pidamisregistrites. Analoogiliselt ei tõenda tehingu dokumenteerimine raamatupidamisregistrites ka kohustise lõppemist. Kuigi kohus nõustub täielikult Raamatupidamise Toimkonna seisukohaga, et bilansikirje „raha“ peab kajastama reaalset raha kassas või pangakontol, ei saa sellest vältimatult järeldada, et hageja uus juhatus oli seisuga 31.12.2006 summa 7 666 915 krooni kassas ja pangakontol reaalselt üle lugenud ja kinnitanud selle kassa faktilist seisu. Kohus leiab, et summa 1 900 319 krooni kassas on vaadeldav bilansis hageja reaalse rahana ka siis, kui ta asub füüsiliselt ajutiselt väljaspool hageja valdust ja on hageja finantsvaraks senikaua kuni hageja kaotab õiguse sellest tulenevatele rahavoogudele. Eeltoodust tulenevalt kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on täitnud hageja juhatuse liikmena ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 626 lg 1 tuleneva hoolsuskohustuse ja väljaandmiskohustuse, tuleb hagi rahuldada.
22.TsMS § 162 lg 1-2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, samuti hüvitab see pool teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 29.03.2011 kohtuotsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi kostja vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on rikkunud juhatuse liikmele ettenähtud hoolsuskohustust, kas hageja on kahju saanud ning kas kostjale etteheidetud rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Eelnimetatud asjaolud on ühtlasi ka hagi rahuldamise eeldusteks juhul, kui hageja on need asjaolud TsMS nimetatud tõenditega nõuetekohaselt tõendanud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-06). Mainitud asjaolule on viidatud nii Harju Maakohtu 31.03.2010 kui ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2010 otsustes. Sealjuures on Tallinna Ringkonnakohus 24.09.2010 otsuses sedastanud, et hageja poolt esile toodud asjaolud on kostja vastu esitatud nõude õigeks lahendamiseks ilmselgelt ebapiisavad. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses toodud juhiste kohaselt on seega hagejal kohustus väidetud asjaolusid konkretiseerida ning tõendada. Antud juhul hageja seda asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus ei teinud, seega olid ka asja
teistkordsel arutamisel esimese astme kohtus hageja poolt esitatud väited muutumatud ja tõendamata, millist asjaolu jättis esimese astme kohus hagi läbivaatamisel arvesse võtmata. Antud asjas ei ole hageja esitanud ühtegi raamatupidamislikku algdokumenti hagi aluses toodud väidete kinnitamiseks, mis võiksid kinnitada hagi rahuldamise eeldusi. Samas on selge, et eelmainitud dokumentidele on juurdepääs samuti hagejale, kuid ta ei ole nimetatud dokumente kohtule esitanud. Sellises olukorras, kus hagejal on hagi esitamisel esmane tõendamiskoormis tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-137-07 p.13) hagi aluseks olevaid asjaolusid ja ta valdab otseseid tõendeid, kuid ta ei esita neid kohtumenetluses, tuleks teha ka sel põhjusel otsus hageja kahjuks. Eeltoodu on põhjendatud ka seetõttu, et asjas puuduvad mistahes nn algdokumendid, mis võimaldaksid väita, et hageja õigusi on rikutud ja seega on kostjat pahatahtliku hagimenetlusega alates 2007.a kurnatud. Samuti oli hagejal tõendamiskoormis ka kuni 01.01.2006 kehtinud ÄS § 187 lg 2 redaktsiooni pinnalt, mis välistas tõendamiskoormise ülemineku kostjale.
25.Kohus on eiranud üldist menetluslikku põhimõtet, mille kohaselt mistahes hagi rahuldamine peab tuginema üksnes ja ainult asjakohastele tõenditele, mis tõendavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Eeltoodut järgimata ei ole kohtul võimalik õigeid järeldusi teha. Kohus on kvalifitseerinud tõenditena ja tuginenud nendele (dokumente, mida ei saa tõenditena kasutada või tõendada asjaolusid), millele hageja hagis tugineb. Kostja peab silmas otsuse p. 11, 13 ja 15 nimetatud hageja kui ettevõtte siseseid raamatupidamislikke dokumente ning need on vormistatud hageja raamatupidaja K R poolt või neile andmetele on antud hageja juhatuse ühepoolne hinnang. Äriühingu raamatupidamisregistris olevad andmed ei tekita kolmandatele isikutele mingeid kohustusi ja nimetatud seisukohta toetab Riigikohtu lahend nr 3-2-1-98-07 p 11 nagu on viidanud ka kohus otsuse p. 22, kuid eelviidatud dokumentide kontekstis Riigikohtu seisukohta ei ole kohaldanud. Kostja hinnangul loeb maakohus nimetatud dokumentidega sisustatuks ja tõendatuks hageja üldise ja paljasõnalise väite kostjapoolse hoolsuskohustuse ja väljaandmiskohustuse rikkumise fakti kohta, mis on ilmselgelt ebaõige ja vastuolus nii TsMS § 229, § 232 lg 1 kui ka Riigikohtu lahendi 3-2-1-98-07 p. 11 toodud seisukohaga. Eelkirjeldatu tulemusena jõudis kohus ebaõigetele järeldustele.
26.Samuti on tuginenud maakohus otsuse p-s 12 hageja poolt tellitud audiitori arvamusele, samal ajal, kui nimetatud arvamust ei saa käesolevas asjas tõendina TsMS § 229 ja § 230 kohaselt arvesse võtta. Audiitor on oma arvamuses viidanud, et ta ei ole teostanud ettevõttes sularaha inventuuri ja ei ole teostanud kontrolliprotseduure veendumaks, et dokumendi alalõigus „käesoleva hinnangu andmise aluseks olnud tõendusmaterjal” kirjeldatud algdokumendid on kõikehõlmavad ning tõesed. Otsuse p-s 13 ei ole viidatud hageja juhatuse liikme 07.01.2008 kinnitus ja juhatuse liikme A. Ivanovi seletused käsitatavad tõenditena. Seega on maakohus lugenud vaidlustatud otsuses tõendatuks hageja väidetava juhatuse liikme hoolsuskohustuse kui ka väljaandmiskohustuse rikkumise tõendatuks dokumentide ja muu teabe pinnalt, mis ei kvalifitseeru tõendina ja/või ei sisalda tõenduslikku teavet selle kohta, mida hageja oleks pidanud esmase tõendamiskohustuse täitmise kontekstis tõendama. Järelikult lugedes tõendatuks suures ulatuses asjaolusid nõuetekohaste tõenditeta, jõudis maakohus ilmselgelt ebaõigetele järeldustele ja seega on maakohtu otsus ebaõige. Samuti ei ole kohus analüüsinud kõiki tõendeid kogumis ega põhjendanud, miks kostja esitatud tõendeid ei ole arvestatud.
27.Maakohus on viidanud ÄS § 187 lg 2 teisele lausele, viidates, et juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud hoolsalt. Kohus on ebaõigesti kohaldanud ÄS sätteid järgmisel põhjusel. Nimelt väidetakse hagi aluses, et kostja on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust perioodil 2003-2006.a. Kohtu poolt kohaldatud ÄS § 187 redaktsioon sh lg 2 osas jõustus alles 01.01.2006. Kuni 01.01.2006 kehtinud ÄS § 187 redaktsioon ei näinud ette otsuses tsiteeritud kujul juhatuse liikme tõendamiskohustust, mistõttu ei olnud kostjal perioodil 2003.a kuni 31.12.2005 ÄS § 187 lg 2 kohaselt kohustust tõendada seni, kuni hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seega on maakohus kohaldanud ebaõigesti
materiaalõigusnormi, kuna tõendamiskoormis jagunes teisiti, kui tuleneb vaidlustatud kohtuotsusest.
28.Samuti on kohaldanud maakohus VÕS § 127 lg 1 ja lg 4 olukorras, kus on tuvastamata, kas hagejal on üldse kahju tekkinud või mitte. Käesolevas asjas on tuvastamata, et hagejal oleks kahju tekkinud. Kostja on andnud kolmel korral isiklikult seletusi, mille kohaselt on hagejal raha alles, kassas olnud sularaha pandi kostja poolt hageja pangakontole ja ülejäänud anti hageja ainuomanikule A. Pile üle, milliseid väiteid ei ole hageja ümber lükanud. Vastupidi, kostja väiteid kinnitavad hageja omaniku ja uue juhatuse käitumine perioodil 2003-2007 (on tõendatud, et hageja ainuomanik omas jooksvat kontrolli ja teostas kostja osas järelepärimisi igapäeva tehingute osas), hageja poolt allkirjastatud ja äriregistrile esitatud majandusaastaaruanded kui ka selle lisad 2005-2006; fakt, et hageja ei ole perioodil 2003-2007 esitanud kostjale ühtegi kirjalikku ega suulist nõuet väidetavate kohustuste rikkumise kohta. Eeltoodu kohaselt ei rikkunud kostja hoolsus- ega ka väljaandmiskohustust.
29.Kostja ei nõustu kohtu hinnanguga kostja poolt esitatud kirjalikele tõenditele, väites, et vaid hageja 2005. ja 2006. majandusaastaaruanded tõendavad piisavalt asjaolu, et kostja on väidetud kohustusi kohaselt täitnud. Vastupidi, kostja on viidanud ja esitanud kohtule tõendeid, mis kogumis võimaldavad antud väidet tõendada. Seega on hagejal enda raamatupidamise kohaselt olemas raha, mitte nõue. Ülaltoodust tuleneb, et kohus ei ole analüüsinud kõiki tõendeid kogumis ning kohus on ebaõigesti tõlgendanud bilansikirje „Raha” sisu, kuna see kirje kajastab reaalset raha pangakontol kui ka kassas, mitte raha kassas, mida tegelikult kassas ei ole-antud juhul kohtu väite kohaselt kolmandate isikute käes ehk füüsiliselt ajutiselt väljaspool hageja valdust. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
32.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Erinevalt kostjast, leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud kõiki vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid nõutava põhjalikkusega ning selgitanud piisava selgusega, miks tuleb hagi rahuldada. Pidades m.h silmas asjaolusid, milles poolte vahel esimese astme kohtus vaidlus puudus, peavad maakohtu järeldused paika nii kostja poolt rahasummade hageja arveldusarvelt väljavõtmise kui nende tagastamise kohta tõendite puudumise osas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja on juhatuse liikme kohustusi rikkunud ja kohustatud sellega kostjale tekitatud kahju ÄS § 187 lg 2 ja VÕS § 115 järgi hüvitama. Õiged on ka maakohtu viited TsÜS §-dele 32, 35 ja 138, VÕS § 620 lg-tele 1 ja 2 ja järeldus, et kostja on juhtorgani liikmena ja käsunditäitjana rikkunud viidatud sätetest tulenenud lojaalsus ja heas usus käitumise kohustust.
33.Kaebuse väide, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole esitanud nõude rahuldamist võimaldavaid raamatupidamise algdokumente, ei ole asjakohane. Kostja ei ole täpsustanud, milliseid algdokumente ta silmas peab. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esiletoodud ja tõendatud asjaolud annavad aluse lugeda nõuet põhjendatuks.
Hageja väited, et kostja võttis hageja arveldusarvelt raha, kinnitavad hageja raamatupidamislik õiend, millest on näha kahju summa kujunemine (I kd, tl 16-22), audiitori arvamus (I kd, tl 23-26) ning hageja pangakonto väljavõtted ( I kd, tl 194-195). Kostja ei ole omalt poolt esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hageja arveldusarvetelt välja võetud raha hagejale tagastanud.
34.Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, mille kohaselt on maakohus andnud hageja 2005. ja 2006. majandusaasta aruannetele tõenditena ebaõige hinnangu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja seisukoht, mille kohaselt tõendab tema poolt hagejale raha üleandamist hageja 2006. majandusaasta aruandes tehtud kirje, mille järgi on hagejal rahalisi vahendeid üle 7 miljoni krooni (I kd, tl 49-68), on ekslik. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna sellesisulise kirje tegemine aruannetesse on võimalik ka ilma, et hagejal raha valdust oleks, ei saa kostja majandusaasta aruandes rahasumma kajastamisega raha hagejale tegelikku tagastamist tõendada. Asjaolu, et hageja tegevjuhtkond võis 2006. majandusaasta aruandele alla kirjutades rikkuda aruande esitamise ajal kehtinud raamatupidamisseaduse § 23 lg 1 p-s 2 ettenähtud nõuet, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid, ei vabasta kostjat kohustuse täitmise tõendamise koormisest. Ühtegi muud dokumenti, mis kinnitaks kostja väiteid ligi kolme aastase perioodi vältel välja võetud raha üleandmist hagejale või tema osanikule, kostja esitanud ei ole. Öeldu tõttu nõustub kolleegium maakohtu hinnanguga, et üksnes majandusaasta aruande kirjest kostja väidete tõendatuks lugemiseks ei piisa. Õige on maakohtu seisukoht, et täitmiskviitungi hankimine on võlgniku kohustus (VÕS § 95 lg 1). Kolleegium lisab, et TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna hageja tugines hagi esitades kostja poolt vaidlustamata väitele, et kostja võttis hageja arveldusarvelt välja raha kokku 121 452,52 eurot (1 900 319 krooni) (I kd, tl 222) ning esitas selle kohta ka tema väiteid usutavaks muutavad tõendid, tekkis kostjal hageja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid raha tagastamise kohta ning neid väiteid omakorda tõendada. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma väidete põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
35.Kaebuse väide, et kohus on lahendit tehes lähtunud valest ÄS § 187 lg 2 redaktsioonist ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja poolt nõutava summa on kostja hageja arveldusarvelt välja võtnud ning summa tagastamise tõendamise koormis lasuks ka ÄS § 187 lg 2 varasema redaktsiooni mõtte kohaselt kostjal.
36.Kuna nõude aegumise küsimust ei ole menetluses tõusetunud, ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust kostja väited, et hageja ei ole kostja vastu enne hagi esitamist vaidluse esemega seotud pretensioone esitanud.
37.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.