Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue. Hageja esitas 05.10.2010.a. Harju Maakohtule hagi T Z ja A Z vastu võlgnevuse 1111,27 euro (17 387,52 krooni) ja viivise 22,19 euro (347,20 krooni) ning menetluskulude väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad T Zja A Z eluruumi asukohaga Xxx,Tallinn kaasomanikud alates 05.09.2007.a. Hooldus- ja kommunaalteenuseid osutab ja vahendab elamu Xxxelanikele ja seega ka kostjatele KÜ , mille eest on kostjad kohustatud hagejale regulaarselt arvete alusel maksma. Hageja on esitanud kostjatele arveid lähtudes AÕS § 75 lg. 1 ja KOS § 13 lg. 1 põhimõttest, mille kohaselt kannab korteriomanik elamu alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi ja tasub majandamise kulud võrdeliselt temale kuuluva mõttelise osa suurusega. Kostjad kohustatud tulenevalt AÕS § 75 lg 1, KOS § 13 lg 1, KÜS § 2 lg1 ja KÜS § 15.1 lg 1 alates korteriomandi omandamisest regulaarselt tasuma korteriühistule makseid vastavalt temale kuuluva osa suurusele nagu tasuvad ka teised korteriomanikud. Hageja on esitanud kostjatele arveid igakuiselt, kostjad on jätnud need osaliselt tasumata ja nende võlgnevus seisuga 01.09.2010.a. moodustab 17 734,72 krooni. Kostjad on rikkunud oma kohustusi ning rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse perioodi september 2007 – september 2010 eest summas 1111,27 eurot (17 387,52 krooni) ja viivise 22,19 eurot (347,20 krooni) ning menetluskulud palub jätta kostjate kanda. Hageja esitab tõenditena Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki (tlk 8-9) tõendamaks, et kostjad on Xxx, Tallinn kaasomanikud; KÜ raamatupidamistõendi (tlk 10) ja korterile XXXesitatud arved (tlk 42-80). Kostjate vastuse osas hagiavaldusele märgib hageja, et kostjate väide selle kohta, et endised korteriomanikud vastutavad korteri võlgade eest, on asjakohatu, kuna korteriomandi müügilepingu tõestanud Tallinna notar Triin Lekk ́i märge võlgade puudumise kohta on tehtud vaid müüjate sõnade järgi ning ei olnud nende poolt millegagi tõendatud. Notaril ei olnud kohustust müüjate kinnitust kontrollida, kui ostjad ei ole seda nõudnud. Lepingu 8. punktis on notar ostjatele selgitanud Korteriühistuseaduse § 7 lg 3 sätet korteri omandaja kohustuse kohta tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kostjate väide, et kostjad on enne korteri ostmist küsinud KÜ juhatuselt infot korteri eelmise omaniku võlgade kohta on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Kostjate vastuväited. Kostjad märgivad oma vastuses kohtule, et eelmised korteriomanikud väitsid, et korteril lasuvaid võlgnevusi ei ole ning ostu-müügi lepingus märgiti ära, et korteri endised omanikud vastutavad korteri, mis asub aadressil Xxx võlgade eest. Kostjad leiavad, et nemad võlgnevust tasuma ei pea. Kostjad ei nõustu ka viivise summaga, kuna viivis arvestati eelmiste korteriomanike

võlgadest. Kostjate arvates on hageja esitanud kohtusse teised arved kui kostjatele. Kostjad esitavad tõenditena OÜ HIApretensiooni A. Z , Tallinna notar Triin Lekki juures vormistatud korteriomandi Xxx müügi- ja asjaõiguslepingu, T Z kontoväljavõtte Swedbankist perioodi 01.09.2007-24.10.2010.a. kohta, 05.09.2007.a. koostatud akti lae läbijooksu kohta korteris nr 53, ATGpoolt tehtud hinnapakkumise akna vahetamiseks, kostjate avalduse hagejale rõdu akna vahetamiseks, kostjate korduvad avaldused korteriühistule ja kostjate kaasomandiks olevas korteriomandis koostatud aktid. Kohtu põhjendused. Kohus määras 11.10.2010.a. määrusega hageja hagi kostja vastu lihtmenetlusse. Pooltele on selgitatud õigus olla ärakuulatud, pooled seda taotlenud ei ole. Kohus uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude kostjate vastu solidaarses võlgnevuse 1111,27 euro (17 387,52 krooni) ja viivise 22,19 euro (347,20 krooni) nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p-st 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Hageja on esindanud kohtule tõendina Harju Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki (tlk 8-9) tõendamaks, et kostjad on Xxx, Tallinn kaasomanikud, KÜ raamatupidamistõendi (tlk 10) ja korteri XXXesitatud arved (tlk 42-80). Kohus leiab, et kostjad oma seadusest tulenevat kohustust tasuda korteri Maleva põik 3-53 kommunaal- ja hoolduskulusid nõuetekohaselt täitnud ei ole. Seadusest tulenevalt on kostjatel kui korteriomanikel kohustus tasuda ka enne korteriomandi ostmist lasuvad kohustused. Seega ei

ole põhjendatud kostjate väide, et nemad võlgnevust, mis oli enne neid tekkinud korteriomandile tasuma ei pea. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud ja kuulub rahuldamisel hageja nõue kostjatel mõista välja võlgnevus, mis on tekkinud Xxx perioodil september 2007-september 2010.a summas 1111,27 eurot (17 387,52 krooni). KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvutanud tasumata võlgnevuselt viivist vastavalt KÜS § 7 lg 4 sätestatule. Kostjad leiavad , et nemad viivist tasuma ei pea, kuna viivis on arvestatud korteriomandi endiste omanike võlgnevuselt. Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub hageja viivise nõue summas 22,19 euro (347,20 krooni) väljamõistmiseks kostjatelt. Seadusest ei tulene, et kostjad ei peaks tasuma endiste korteriomanike võlgnevuselt arvestatud viivist. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta. Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus tõenditena arvestamata kostja poolt esitatud OÜ HIApretensiooni A. Zle, T Z kontoväljavõtte Swedbankist perioodi 01.09.2007-24.10.2010.a. kohta, 05.09.2007.a. koostatud akti lae läbijooksu kohta korteris nr 53, ATGpoolt tehtud hinnapakkumise akna vahetamiseks, kostjate avalduse hagejale rõdu akna vahetamiseks, kostjate korduvad avaldused korteriühistule ja kostjate kaasomandiks olevas korteriomandis koostatud aktid, sest nimetatud tõendid on asjakohatud kostja vastuväidete tõendamisel käesolevas tsiviilvaidluses. Menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks hageja menetluskuluna hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 255,65 eurot. Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Kõige eeltoodu alusel on käeoleva tsiviilasja hagihind 1111,27 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.