Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. märts 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-16026
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi Magnar Bergmanni, H.B. ja L. L. vastu 55 886 krooni 76 sendi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
55 886.76 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohtu 9. novembri 2010 vaheotsus
Apellant (hageja): Eesti Vabariik (HaridusTeadusministeeriumi kaudu), esindaja Kadi Mölder
ja
Vastustaja (kostja): Magnar Bergmann, esindaja Ivo Kallas
Vabariigi (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
lg-le 2. Panga ja laenuvõtja vahel sõlmitud leping reguleerib tingimusi panga ja laenuvõtja vahel, kuid see fakt ei muuda riigi poolt esitatud nõuet tehingust tulevaks nõudeks, mille aegumistähtaeg on vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 kolm aastat. Vastasel juhul puuduks riigi jaoks riigitagatise rakendamise regulatsiooniks ka igasugune mõte.
väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Samale seisukohale on Riigikohus asunud 9. jaanuari 2008 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-101-07. Maakohus, lõpetades tsiviilasjas menetluse, on jätnud tähelepanuta selle, et TsMS §-st 428 ei tulene menetluse lõpetamise alusena aegumise kohaldamine. Samuti ei anna menetluse lõpetamiseks alust TsMS § 449 lg 3. Kuna maakohus on ebaõigesti asjas menetluse lõpetanud, siis tuleb otsuse resolutsiooni punkt 2 tühistada ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab nõude aegumise tõttu hagi rahuldamata.
Lähtudes eeltoodust ei lõpetanud asjaolu, et hageja rahuldas panga nõude, seda nõuet ega muutnud selle olemust, s.o panga nõue läks tervikuna üle hagejale ja seda koos viivisenõudega (intressinõudega). Esitatud asjaoludel muutus nõue sissenõutavaks ja hakkas aeguma pärast 10.12.2004, nagu leidis põhjendatult maakohus. Haridusseaduses nõude aegumise kohta erisätteid ei ole ja aegumise kohta ei tulene erisust ka käenduse sätete kohaldamisel. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS § 152 lg 1 kolmanda lause järgi vastavalt VÕS §-s 70 sätestatut. Sellest tulenevalt lõpeb hageja tagasinõude aegumistähtaeg VÕS § 70 lg 1 järgi ajal, mil aeguks panga nõue kostja suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Kuna hagejale läks üle panga nõue kostja vastu laenulepingu alusel, ei tekkinud hagejal seaduse alusel uut nõuet kostja vastu. Seega on tegemist tehingust tuleneva nõude aegumisega. Sellise nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolm aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna hageja nõude hiliseim võimalik sissenõutavaks muutumise aeg on 10. detsember 2004 ja hagi esitati alles 5. aprillil 2010, on hageja nõue laenu tasumiseks aegunud.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.