Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Asjaolud ning hagiavaldus Hageja esitas 28.06.2010.a kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 28.09.2010.a määrusega andis kohtunikuabi asja üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus keeldus 05.10.2010.a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ja edastas selle Harju Maakohtule. 02.12.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.11.2008.a liikluskindlustuse tavalepingu. Lepingu tingimuste kohaselt väljastas hageja viis päeva enne poliisi kehtivuse lõppemist kostjale uue poliisi kehtivusega 23.12.2008.a – 22.01.2009.a. Kostja oli kohustatud tasuma kindlustusmakse summas 1121 krooni vähemalt kolm päeva enne kehtiva poliisi lõppemist. Kostja ei ole võlga tasunud. Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 18 lg 5 kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale viivist 0,1 % päevas maksmata summalt. Kostja on olnud viivituses alates 20.12.2008.a ning hageja viivise nõude suurus on 779,27 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla ja viivised kokku 1920,27 krooni ja riigilõivu 1000 krooni. 24.01.2011.a täpsustas hageja oma nõuet. Kostja on perioodil 08.04.2010.a – 07.09.2010.a tasunud oma võlgnevusest kokku 621 krooni, mistõttu on võlgnevuse jäägiks 500 krooni. 24.01.2011.a seisuga on kostja viivisevõlgnevus 725,07 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla ja viivised kokku 1225,07 krooni ja riigilõivu 1000 krooni. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on 08.04.2010.a – 07.09.2010.a tasunud 621 krooni. Kostja ei nõustu viiviste suurusega. LkindlS § 18 lg 5 kohaselt on viivise summa piiratud tasumata kindlustusmakse summaga. Seega saab hageja nõuda viivist maksimaalselt 500 krooni. Kostja taotleb viivise vähendamist. Kostja oli alates 22.08.2008.a kuni 19.01.2010.a töötu. Kostja vastu on täitemenetluses nõudeid summas 39 115 krooni. Kostja töötasu ja arve on arestitud. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Alates 2009.a juulist ei ole lapse isa last nõuetekohaselt üleval pidanud. Kostja peab mõistlikuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivist. Seega oleks viivise suuruseks 150,86 krooni. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et liikluskindlustuslepingust tulenevalt võlgneb kostja hagejale põhivõlana 500 krooni. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud. LkindlS § 18 lg 5 sätestab, et kindlustusmakse tasumata jätmise korral võib kindlustusandja nõuda viivist 0,1 protsenti tasumata kindlustusmakse summast päevas. Viivise summa on piiratud tasumata kindlustusmakse summaga. Seega ei saa hageja nõuda suuremat viivist, kui on kindlustusmakse tasumata osa. Kostja on tasunud võlgnevust järgmiselt: 08.04.2010.a 121 krooni, 07.05.2010.a 150 krooni, 06.07.2010.a 150 krooni, 06.08.2010.a 100 krooni ja 07.09.2010.a 100 krooni. Sellest nähtub, et 05.08.2010.a seisuga võlgnes kostja põhivõlana 700 krooni. Arvestades viivist 0,1 % päevas võlgnes kostja viivist 05.08.2010.a seisuga

635,87 krooni. 06.08.2010.a tasu kostja veel 100 krooni, mistõttu jäi tema põhivõlgnevuseks 600 krooni. Sellest hetkest ületas ka viivis kindlustusmakse tasumata osa. Seega saab hageja nõuda viivist 635,87 krooni. Kostja on palunud viivise vähendamist. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Nimetatud normidest nähtuvalt on viivise vähendamise eelduseks selle ebamõistlik suurus. Kohtu hinnangul ei saa viivist summas 635,87 krooni pidada ebamõistlikult suureks, mistõttu puudub alus ka selle vähendamiseks. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutuselevõtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Eeltoodule tuginedes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 31,96 eurot (500 krooni) ja viivis 40,64 eurot (635,87 krooni), kokku 72,60 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 40 % ulatuses hageja kanda ja 60 % ulatuses kostja kanda. Kohus arvestab sellise menetluskulude jaotuse tegemisel ka asjaolu, et hageja esitas 02.12.2010.a kohtule põhjendamatult suure nõude. Hagi esitamise ajaks oli kostja põhivõlast 621 krooni tasunud. Seega ei vähendanud hageja oma põhinõuet ja viivist mitte seetõttu, et kostja tasus pärast hagi esitamist osaliselt võla, vaid seetõttu, et hageja arvestas algselt ise võla suuruse valesti. Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 krooni. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 38,35 eurot (600 krooni). Kostja ei taotlenud hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel summas 10 eurot kuus. Hageja nõustus maksegraafikuga 6 kuud. Kohus leiab, et kostja taotlus on põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja vastu algatatud kaks täitemenetlust ning arestitud tema arve ja töötasu. See tõendab, et kostja on majanduslikult raskes olukorras. Samuti on kostja

ülalpidamisel alaealine laps. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnevus 72,60 eurot ja menetlukulud 38,35 eurot, kokku 110,95 eurot, igakuiste osamaksetena summas 10 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni võlgnevuse tasumiseni.

Indrek Soots kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.