Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

Korteriühistu Aseri Metsa 2 oli esitanud kohtule hagiavalduse H. K. vastu 795.55 euro (12 447.68 krooni) ja kohtukulude nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, 01.juunil 2002.a. sõlmiti Korteriühistu Aseri Metsa 2 ja H. K. vahel mitteeluruumi rendileping, mille kohaselt võttis H. K. rendile Korteriühistult Aseri Metsa 2 mitteeluruumid üldpinnaga 80,0 m2, mille p.2.1, p.2.2 ja p.6.1 kohaselt kohustus H. K. tasuma Korteriühistule Aseri Metsa 2 igakuuliselt rendist, lepingus kokkulepitud summas, Korteriühistu Aseri Metsa 2 poolt esitatud arvete alusel, hiljemalt arve esitamisele järgneva kuu 20. kuupäevaks. Lisaks rendisele kohustus H. K. tasuma täiendavalt kommunaalteenuste eest (vesi ja kanalisatsioon, elekter ja keskküte), kas mõõturite näitude alusel või siis arvestuslikul teel saadud näitajate alusel, igakuuliselt. Rendise ja kommunaalteenuste Korteriühistule Aseri Metsa 2 õigeaegselt tasumata jätmise korral kohustus H. K. lepingus tasuma Korteriühistule Aseri Metsa 2 viivist, suurusega 0,15% päevas, iga viivitatud päeva eest, tähtaegselt tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt moodustus H. K. võlgnevus Korteriühistu Aseri Metsa 2 eest seisuga 28.oktoober 2009.a. 12 447.68 krooni (795.55 eurot) (sealhulgas: 7 991.02 krooni kütte eest + 4 350.59 krooni rendise ja kommunaalmaksude eest + 106.07 krooni viiviseid). H. K. võlgnevus Korteriühistu Aseri Metsa 2 ees moodustus ajavahemiku, alates 2008.a. oktoobrist kuni 2009.a. oktoobrini, eest. Korteriühistu Aseri Metsa 2 asus hagiavalduses seisukohale, et haginõue kuulus rahuldamisele VÕS §8 lg.2, §76 lg.1, §101 lg.1 p.1 ja p.6, §108 lg.1, §113 lg.1 ja §271 alusel. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, H. K., kirjalikkus vastuses kohtule (tl.30-31) hagi ei tunnistanud, palus tema vastu esitatud hagi jätta rahuldamata ning panna kõik kohtukulud Korteriühistu Aseri Metsa 2 kanda. H. K. kirjaliku vastuse kohaselt olid kõik Korteriühistu Aseri Metsa 2 nõuded H. K. vastu ebaseaduslikud ja põhjendamatud. Kirjaliku vastuse kohaselt sõlmiti H. K. ja Korteriühistu Aseri Metsa 2 vahel 29.märtsil 2003.a. uus rendileping, mille kohaselt tuli H. K. ́l

tasuda Korteriühistule Aseri Metsa 2 tasuda oma rendipinnal tegelikult ja faktiliselt tarbitud soojusenergia eest. Korteriühistu Aseri Metsa 2 oli hagiavalduses nõude alusena ära näidanud varem kehtinud lepingu, mis sõlmiti H. K. ja Korteriühistu Aseri Metsa 2 vahel 01.juunil 2002.a.. Kirjaliku vastuse kohaselt oli H. K. tasunud Korteriühistule Aseri Metsa 2 faktiliselt tarbitud soojusenergia eest ja võlgu H. K. ́l ei olnud. Korteriühistu Aseri Metsa 2 nõudis H. K. ́lt soojusenergia eest tasumist 100% kõigi köetavate ruumide eest. Tegelikult sai H. K. 14.oktoobril 2002.a. Aseri Vallavalitsuselt ehitusloa toiduainetekaupluse ehitamiseks, H. K. poolt, Korteriühistult Aseri Metsa 2 renditavates ruumides. Vastavalt projektile eemaldas H. K. ehituse käigus ühe akna all olevatest keskkütte radiaatoritest ning ehitas selle koha peale ukse ja ukse ette veel tuulekoja. H. K. teatas radiaatori eemaldamisest soojatootjale, Osaühingule Aseri Kommunaal ning Korteriühistule Aseri Metsa 2. Korteriühistu Aseri Metsa 2 vähendas tasumisele kuuluvat küttepinda 15 m2 võrra. 2004.a. suvel pöördus H. K. Korteriühistu Aseri Metsa 2 poole ettepanekuga lülitada müügisaalis välja veel kaks viimast keskkütte radiaatorit, kuna töötavad külmutusseadmed tõstsid ruumi sisetemperatuuri üle 20 kraadi C. Pärast radiaatorite eemaldamist jäid müügisaali ainult kolm seda läbivat keskküttetoru. Radiaatorite eemaldamisest teatasid H. K. ja Korteriühistu Aseri Metsa 2 soojatootjale, Osaühingule Aseri Kommunaal ning kaupluse ruumides jäi köetavaks pinnaks endise 45 m2 asemel ainult 15,3 m2. 2008.a. sügisel pöördus H. K. Osaühingu Virgas poole palvega, et Osaühing Virgas teeks pädevad soojustehnika alased arvutused, mille abil määraks kindlaks H. K. poolt renditava mitteeluruumi faktilise küttekoormuse elumaja keskküttesüsteemi kaudu. Osaühingu Virgas arvestuste kohaselt moodustus mitteeluruumide küttekoormus peale radiaatorite eemaldamist 11,5% varasemast küttekoormusest (kui keskkütte radiaatorid olid veel kohal) ning sellele vastavalt kütte eest maksmisele kuuluvate pindala suuruseks oli 5,2 m2. Haiguse tõttu ei saanud H. K. Osaühingu Virgas arvestust Korteriühistule Aseri Metsa 2 koheselt edastada. 2008.a. detsembris keeldus Korteriühistu Aseri Metsa 2 Osaühingu Virgas arvestust tähitud kirjaga vastu võtmast. 2009.a. jaanuaris sai H. K. Osaühingu Virgas poolt koostatud arvestuse lõpuks Korteriühistule Aseri Metsa 2 üle anda. H. K. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et tema oli tasunud kütte eest Osaühingu Virgas arvestuste kohaselt ning ei võlgne Korteriühistule Aseri Metsa 2 soojusenergia eest mitte midagi.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Korteriühistu Aseri Metsa 2, lepinguline esindaja, advokaat Hillar Villers, palus kohtuistungil hagi rahuldada, H. K. ́lt välja mõista 795.55 eurot võlgu oleva rendise, kütte ja muude kommunaalteenuste kulude katteks ning kõik kohtukulud jätta süüdlase poole kanda. Täiendavalt selgitas advokaat Hillar Villers kohtuistungil, et nimetatud hagi kuulus rahuldamisele, kuna H. K. jättis

osaliselt tasumata Korteriühistu Aseri Metsa 2 arved rendise, küttekulude ja teiste kommunaalteenuste eest tasumiseks. Tegelikult pidi H. K. maksma küttekulusid 45 m2 kütmise eest, kuna H. K. tegevus küttesüsteemi muutmisel ja keskkütte süsteemi osaks olevate radiaatorite eemaldamisel oli ebaseaduslik. Advokaat Hillar Villers asus kohtuistungil seisukohale, et tegelikult kasutas H. K. 80 m2 suurust pinda, kuid hiljem fikseeriti lepinguga, et H. K. poolt renditava pinna suuruseks oli 45 m2. Kostja, H. K., vaidles kohtuistungile hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ning kõik kohtukulud panna Korteriühistu Aseri Metsa 2 kanda. H. K. tunnistas kohtuistungil rendise ja arvete mittemaksmist. H. K. arvates ei pidanud ta arveid tasuma. H. K. asus kohtuistungil seisukohale, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 poolt kohtule esitatud esimese korruse plaani oli muudetud. Kaupluse ruumidest oli eemaldatud kõik radiaatorid, kuna külmutusseadmete tõttu tõusid temperatuurid kaupluse ruumides lubatust kõrgemaks. Kaupluse ruume läbis ainult kolm keskküttetoru. Keskküte lülitati kaupluse ruumides välja Korteriühistu Aseri Metsa 2 juhatuse otsusega. H. K. kutsus kaupluse ruumidesse spetsialistina kohale Osaühingu Virgas, kes tegi vastavad arvestused selle kohta, kui palju tarbisid kaupluse ruumid soojusenergiat kogu elumaja keskküttesüsteemist. Osaühingu Virgas poolt tehtud arvestustest juhindudes tasus H. K. osaliselt ka Korteriühistu Aseri Metsa 2 poolt esitatud arveid.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hagi oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt järgmiste kirjalike tõendite alusel. Korteriühistu Aseri Metsa 2 hagiavaldusega (tl.1-3). Swedbank ́i maksekorraldusega (tl.4) riigilõivu tasumise kohta. Väljatrükiga äriregistri andmebaasist (tl.5) Korteriühistu Aseri Metsa 2 andmetega. Korteriühistu Aseri Metsa 2 ja H. K. vahel 01.juunil 2002.a. sõlmitud mitteeluruumi rendilepinguga (tl.6-7), mille p.1.1 luges kohus tõendatuks, et H. K. võttis rendile aadressil: Metsa 2, Aseri, asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 80 m2, rendise määraga 09.- krooni ühe ruutmeetri eest kuus. Kokku pidi H. K. tasuma Korteriühistule Aseri Metsa 2 rendist 720.krooni kuus. Korteriühistu Aseri Metsa 2 poolt kohtule esitatud tõendiga H. K. võlgnevuse arvestuse kohta (tl.8), millega kohus luges tõendatuks, et seisuga 29.oktoober 2009.a. võlgnes H. K. Korteriühistule Aseri Metsa 2 12 447.68 krooni. Kohus luges tõendatuks, et omapoolset võlaarvestust H. K. kohtule esitanud ei ole, Korteriühistu Aseri Metsa 2 poolt esitatud võlaarvestust H. K. tunnistas ning selgitas ainult, et ta ei pidanud seda võlgnevust maksma, kuna kasutas keskkütet vähem. Fotoärakirjadega Korteriühistu Aseri Metsa 2 poolt H. K. ́le esitatud arvetest (tl.9-16). Fotoärakirjaga Korteriühistu Aseri Metsa 2 elumaja I – korruse plaanist (tl.17-18), millega luges kohus tõendatuks, et H. K. kasutas plaanil märgitud tuba nr.77 – suurusega 16,58 m2, ladu nr.78 –

suurusega 14,62 m2 ja ladu nr.79 – suurusega 14,69 m2. Korteriühistu Aseri Metsa 2 üldkoosoleku protokolliga 14.augustist 2009.a. (tl.19-21), millega luges kohus tõendatuks, et üldkoosolek otsustas pöörduda hagiga kohtusse H. K. vastu temalt võla sissenõudmiseks, kuna H. K. midagi ei maksnud ja võlg suurenes iga kuuga. Viru Maakohtu 03.novembri 2009.a. määrusega (tl.25). Väljatrükiga rahvastikuregistrist H. K. andmetega (tl.26). H. K. poolt kohtule esitatud kirjaliku vastusega (tl.30-31). H. K. ́le Aseri Vallavalitsuse poolt, korraldusega 14.oktoober 2002.a. väljastatud ehitusloaga nr.3 15.oktoober 2002.a. (tl.32), millega luges kohus tõendatuks, et H. K. ́l oli õigus ümber ehitada toiduainetekaupluseks mitteeluruum Korteriühistus Aseri Metsa 2. Ehitustööde alguseks oli loal oktoober 2002.a. ja ehitustööde lõpuks oli loal detsember 2002.a., millega luges kohus tõendatuks, et ainult loal märgitud ajal tehtud ehitustööd olid H. K. poolt tehtud seaduslikult. Varem ja hiljem toimunud ümberehitused tehti H. K. poolt ilma loata. Ehitise vastuvõtu aktiga 29.novembrist 2002.a. (koos plaaniga) (tl.33-34), millega luges kohus tõendatuks, et Aseri Vallavalitsus andis ehitisele kasutusloa kasutamiseks kaupluse ruumidena aadressil: Metsa 2, Aseri alevik. H. K. kaupluse ruumid asusid 4 – korruselise hoone esimesel korrusel, kasuliku pinnaga 74,9 m2 ja kubatuuriga 187 m3. Korteriühistu Aseri Metsa 2 poolt H. K. ́le esitatud arvete fotoärakirjadega (tl.35-38). Korteriühistu Aseri Metsa 2 ja H. K. vahel sõlmitud mitteeluruumi rendilepinguga 29.septembrist 2003.a. koos volitusi tõendavate dokumentidega (tl.39-40), mille p.1.1 luges kohus tõendatuks, et ka uue lepingu järgi rentis H. K. Korteriühistult Aseri Metsa 2 mitteeluruume üldpinnaga 80 m2, rendise määraga 09.- krooni ühe ruutmeetri eest kuus, kogus rendise maksumusega kuus 720.- krooni. Lepingu p.6.1 nägi ette viivise 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest. Osaühingu Virgas poolt 2008.a. tehtud arvestusega (tl.41-45), millega luges kohus tõendatuks, et H. K. poolt renditud kaupluse ruumides oli köetavat pinda 45.0 m2. Kaupluse täielikult väljalülitamisel üldisest küttesüsteemist moodustus kaupluse soojuskoormus ikkagi 0,0033 MW, mis ümberarvestatult oleks 5,2 m2 köetavat jääkpinda ehk 11,5% endisest kütmisele kuulunud pinnast. Osaühingu Virgas arvestusega luges kohus tõendatuks, et kaupluse köetavaks pinnaks oli ikkagi 45 m2, kuna H. K. ei olnud esitanud kirjalikke tõendeid selle kohta, et ta oli Korteriühistu Aseri Metsa 2 ja Aseri Vallavalituse loal lülitanud kaupluse ruumid täielikult välja üldisest küttesüsteemist. H. K. avaldusega Aseri Postkontori juhatajale (tl.46). H. K. pretensiooniga Korteriühistu Aseri Metsa 2 vastu (tl.47). Korteriühistu Aseri Metsa 2 vastusega pretensioonile 07.septembrist 2009.a. (tl.48), millega luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 jättis H. K. pretensiooni 99 166.85 krooni ehituskulude ja kaupluse likvideerimiskulude nõudes rahuldamata. H. K. poolt esitatud tõenditega tema kulutuste kohta (tl.49-59). Korteriühistu Aseri Metsa 2 kirjaliku seisukohaga 07.detsembrist 2009.a. H. K. vastusele (tl.62-65). Aseri Vallavolikogu 26.jaanuari 2005.a. määrusega nr.47 kinnitatud „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ (tl.66-67) sätetega. Osaühingu

Aseri Kommunaal õiendiga 01.oktoobrist 2007.a. (tl.68). Korteriühistu Aseri Metsa 2 kirjaliku teatega H. K. ́le 03.oktoobrist 2007.a. (tl.69), mille kohaselt oli H. K. poolt renditavate ruumide köetava pinna suurus 45,0 m2. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituudi 2004.a. eksperthinnanguga „Eksperthinnang korterelamutes üksikute korterite küttesüsteemist väljalülitamise kohta Kohtla – Järvel“ (tl.70-76), milles sisalduva järeldusega luges kohus tõendatuks, et Osaühingu Buroff, Osaühingu Virgas ja Osaühingu Tammiku Maja poolt teostatud arvutused ei kajastanud adekvaatselt kogu maja soojustarbimise vähenemist üksikute korterite väljalülitamisel, ning nende edasist osalust küttekulude tasumisel, mistõttu suurenesid ebaõiglaselt ülejäänud korterite küttekulud. Eksperdid asusid seisukohale, et hinnanguliselt, arvestades reaalselt tekkivat olukorda (ka kaudset kütet), peaks korterite väljalülitamisel küttesüsteemist nende edasine osalus küttekulude tasumisel jääma vahemikku alates 20% kuni 70%. Konkreetsem osaluse protsent oleneb hoonest ja hoones valitsevatest tingimustest. Viru Maakohtu 23.septembri 2008.a. kohtuotsusega (tl.77-85), millega luges kohus tõendatuks, et H. K. oli Korteriühistu Aseri Metsa 2 ees krooniline võlglane, kes ei maksnud kommunaalkulusid vabatahtlikult. Tartu Ringkonnakohtu 27.veebruari 2009.a. otsusega (tl.86-91), millega luges kohus tõendatuks, et H. K. vastuväited olid juba kord olnud kohtuvaidluse objektiks ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb H. K. ́l tasuda küttekulusid siiski lähtudes 45 m2 suurusest köetavast pinnast. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega 25.maist 2009.a. (tl.92), millega jäeti H. K. kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu otsusele menetlusse võtmata. Kohus luges tõendatuks, et Riigikohus pidas Tartu Ringkonnakohtu otsust õigeks ja seaduslikuks. H. K. kirjaliku vastusega 10.veebruarist 2011.a. (tl.99-100). 28.veebruaril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.105106).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada KÜS §1 sätteid, mille kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS §13 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS §151 kohaselt on majandamiskulud KÜS-i

tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt VÕS §292 ja §293 sätetele peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. Üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. VÕS §339 sätete kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS §341 sätete kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt VÕS §345 peab rentnik oma kulul tagama rendilepingu eseme tavapärase korrashoiu, eelkõige kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega, samuti tegema tavapäraseid väikseid remonte ning asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutunud kasutamiskõlbmatuks. Põllumajandusliku ettevõtte või kinnisasja rentnik peab muu hulgas tagama hariliku teede, radade, kraavide, tammide, katuste, tarade, veejuhtmete ja muude rendilepingu eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike seadmete korrashoiu vastavalt kohalikule tavale. Vastavalt VÕS §349 sätetele võib rentnik rendilepingu eseme tavalist majandamisviisi muuta, samuti teha tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi rendilepingu esemele üksnes rendileandja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Kui rendileandja annab muudatusteks või parendusteks nõusoleku, võib ta endise olukorra taastamist nõuda üksnes juhul, kui taastamise kohustus oli kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kokku lepitud. Kui rendileandja ei ole tavalise majandamisviisi muutmisega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud ja rentnik ei taasta endist majandamisviisi mõistliku aja jooksul, võib rendileandja rendilepingu ette teatamiseta üles öelda. Äriruumi puhul peab lepingu ülesütlemisest sel põhjusel ette teatama vähemalt 30 päeva. Kui rendileandja keeldub VÕS §349 lg.1 nimetatud nõusoleku andmisest, võib rentnik taotleda selle andmist kohtu kaudu, kui muudatus on vajalik ettevõtte tulukuse säilitamiseks või kestvaks parendamiseks ja rendileandjalt võib nõusoleku andmist tema õigustatud huve arvestades oodata. Nõusoleku andmist ei või nõuda, kui rendileping on üles öeldud või leping lõpeb vähem kui kolme aasta pärast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 hagi H. K. vastu oli põhjendatud osaliselt ja kuulus rahuldamisele osaliselt summas 788.77 eurot (14 341.61 krooni). Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna H. K. kanda. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 oli hagisumma arvestamisel lähtunud Korteriühistu Aseri Metsa 2 ja H. K. vahel 01.juunil 2002.a. sõlmitud mitteeluruumi rendilepingust, mille p.1.1 kohaselt H. K. võttis rendile aadressil: Metsa 2, Aseri, asuvad mitteeluruumid üldpinnaga 80 m2, rendise määraga 09.- krooni ühe ruutmeetri eest kuus. Kusjuures ka viivise arvestamisel summas 6.78 eurot (106.07 krooni) oli Korteriühistu Aseri Metsa 2 lähtunud varem sõlmitud lepingust. Kohus luges tõendatuks, et põhjendatud olid H. K. vastuväited selles osas, et rakendamisele kuulus Korteriühistu Aseri Metsa 2 ja H. K. vahel sõlmitud mitteeluruumi rendileping 29.septembrist 2003.a., mille p.1.1 kohaselt selgus, et ka uue lepingu järgi rentis H. K. Korteriühistult Aseri Metsa 2 mitteeluruume üldpinnaga 80 m2, rendise määraga 09.- krooni ühe ruutmeetri eest kuus, kogus rendise maksumusega kuus 720.- krooni. Kohus luges tõendatuks, et uue lepingu p.6.1 nägi ette viivise 0,07% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest, mis oli väiksem, kui varem sõlmitud lepingus. Kuna Korteriühistu Aseri Metsa 2 oli esitanud viivise arvestuse varem sõlmitud lepingu järgi ja uue lepingu järgi ei olnud viivise arvestust kohtusse esitatud, siis luges tõendatuks, et viivise nõue tuli jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et ülejäänud osas kuulus hagi rahuldamisele, kuna KÜS §13 kohaselt jõustus korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsustanud teisiti. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 üldkoosoleku protokolli 14.augustist 2009.a.

kohaselt otsustas üldkoosolek pöörduda hagiga kohtusse H. K. vastu temalt võla sissenõudmiseks, kuna H. K. midagi ei maksnud ja võlg suurenes iga kuuga. Kohus luges tõendatuks, et H. K. ei olnud seda otsust seadusandluses ettenähtud korras vaidlustanud, otsus oli jõustunud ning H. K. ́lt võla sissenõudmine kohtu kaudu oli põhjendatud. Kohus luges tõendatuks, et VÕS §292 ja §293 sätete kohaselt pidi H. K. lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid. Kõrvalkuludeks oli tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis oli seotud asja kasutamisega. Korteriühistu Aseri Metsa 2 pidi H. K. nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. VÕS §341 sätete kohaselt kohaldatakse rendilepingule täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, millega luges kohus tõendatuks, et H. K. ́lt oli soojusenergia eest tasu nõudmine seaduslik ja põhjendatud. H. K. poolt tasumisele kuuluva köetava pinna suuruseks luges kohus 45 m2, milline suurus oli ära toodud nii projektides, kui ka Osaühingu Virgas poolt toodud arvutustes. Kohus luges tõendatuks, et Osaühingu Virgas poolt esitatud arvestustes välja toodud jääk soojakoormust ei saanud lugeda usaldusväärseks, sest selle arvestuse õiguse olid seadnud kahtluse alla Tallinna Tehnikaülikooli eksperdid oma eksperthinnangus. H. K. ́lt nõutud tasu kütmise eest ka peale radiaatorite eemaldamist oli 45 m2 eest, lepingu järgi oli renditavat pinda 80 m2, millega luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Aseri Metsa 2 nõudis H. K. ́lt tasu kütmise eest 50% ulatuses, mis oli täielikus vastavuses Tallinna Tehnikaülikooli ekspertide poolt välja arvestatud vahemikuga, milleks oli alates 20% kuni 70% endisest köetavast pinnast. Kohus luges tõendatuks, et H. K. kulutuste hüvitamise nõue Korteriühistu Aseri Metsa 2 vastu tuli jätta käesolevas tsiviilasjas rahuldamata, kuna H. K. ei olnud esitanud kohtule vastuhagi ja tasunud vastuhagi nõudelt riigilõivu, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et H. K. ei olnud kulutuste hüvitamise nõuet käesolevas tsiviilasjas esitanud. Tegemist oli lihtsalt H. K. kirjalike vastuväidetega, mis ei olnud sisulised vastuväited H. K. vastu esitatud hagile.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.