2-10-26674/22 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

IV Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutisel halduril ei ole õnnestunud saada ühendust võlgniku juhatuse liikmega (võlgnik ei asu registrijärgsel aadressil, samuti ei ole tulnud vastust tähitult saadetud materjalide üleandmise kohta võlgniku juhatuse liikmele, kelle elukohaks on näidatud Lätis, Riias olev aadress) ega ka võlgnikult saada dokumente ja andmeid võlgniku varade ja kohustuste kohta, mistõttu antud aruandes esitatu tugineb järelepärimiste teel kolmandatelt isikutelt saadud andmetele, eelkõige kinnistusregistri vastusele ja pangakonto väljavõttele. Võlgniku poolt pole vara osas ajutisele haldurile andmeid esitatud ning ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul vara puudub. Kokku moodustavad ajutisele haldurile esitatud materjalide alusel võlgniku kohustused 9 644 855 krooni (616 418,58 eurot). Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole ajutine. Kuna ajutisele haldurile ei ole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, ei saa ta anda lõplikku seisukohta makseraskuste tekkimise aja kohta. Ajutise halduri aruandest nähtub, et juulis 2009 esitati võlgnikule juba reaalseid nõudeid kolmandate isikute poolt ja võlgnik oleks pidanud olema neist teadlik, kuid vaatamata sellele tekitas olukorra, kus tal puudus reaalne vara. Maksejõuetuse põhjuseks saab ajutise halduri hinnangul lugeda seetõttu vara võõrandamist ning sellest saadud rahaliste vahendite ja lisaks ka võlgniku arvel olnud rahaliste vahendite ülekandmist välismaisele äriühingule. Ajutisel halduril ei ole teavet selle kohta, kas ja mis leping AF OÜga üldse sõlmiti. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, kuid lõpliku hinnangu nende võimaluste kohta tulenevalt PankrS §-st 110-114 saab anda alles peale kõikide vajalike dokumentide kättesaamist. Lõpliku hinnangu andmine juhtorganite tegevusele on raskendatud seetõttu, et ajutisel pankrotihalduril ei ole tõenduslikku materjali asjas esinevate asjaolude kohta. 09.03.2011 tasus võlausaldaja Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) osaühing võlgniku OÜ LP pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 900 eurot. V Kohtuistung 02.03.2011 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutine haldur kandis ette aruande sisu. Võlgnik istungile ei ilmunud.

VI Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 2 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 kohaselt osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) esitas 04.06.2010 avalduse OSAÜHINGU LP(edaspidi OÜ) pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja H OÜ (pankrotis) 05.04.2004 lepingu, mille esemeks on XXX kinnistute detailplaneeringu realiseerimine ja finantseerimine. Käesolevaks ajaks on H OÜ-l (pankrotis) nimetatud lepingu alusel täielikult või osaliselt täitmata kohustusi, mille turuhinnaks hindab võlausaldaja 8 599 767 krooni (549 625.29 eurot). Jagunemise käigus omandas H OÜ (pankrotis) vara olulises osas OÜ LP. Võlausaldaja on eelnimetatud lepingust tulenevad nõuded 11.11.2008 ja 27.05.2009 esitanud nii H OÜ-le kui ka võlgnikule. 10.05.2010 esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik oma kohustusi täitma pole asunud. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikul puudub piisav vara kohustuse täitmiseks ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja tugines pankrotiavalduse esitamises PankrS § 10 lg 2 p-le 1. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu ning tema pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlausaldaja nõue selge. Kohus leiab, et kuna PankrS § 31-st mõttest tulenevalt tuleb võlgniku pankrot tema maksejõuetuse korral välja kuulutada, siis ei hakka kohus ökonoomsuse printsiibist tulenevalt võlausaldaja nõude selgust hindama. Võlgniku vara koosneb Maksu- ja Tolliametile tehtud ettemaksust summas 287 710 krooni (18 388.02 eurot). Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub informatsioon selle kohta, kuidas ettemaks tekkinud on. Kohustusi on võlgnikul kokku 9 644 855 krooni (616 418.58 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puuduvad võimalused ja vahendid võlgniku majandustegevuse jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on seiskunud ja tal puuduvad võimalused majandustegevuse jätkamiseks, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. 09.03.2011 tasus võlausaldaja Saue vald (Saue Vallavalitsuse kaudu) osaühing võlgniku OÜ LP pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1 900 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotimenetluse kulude katteks on vahendeid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

2-10-26674 PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks vara võõrandamine ja sellest saadud vahendite ja võlgnik arvel olnud rahaliste vahendite ülekandmine välismaisele äriühingule. Kohus leiab, et raha ülekandmine ei saanud toimuda iseenesest, vaid selle pidi toime panema füüsiline isik, mistõttu edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb nimetatud asjaolu välja selgitada. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kelle tegevuse tulemusel on võlgniku maksejõuetus tekkinud, samuti asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes märkinud, et vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalustele on võimalik hinnang anda pärast algdokumentide saamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded. Indrek Lepsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks LP osaühingu pankrotihalduriks.