2-10-67208/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-67208 Võlgniku esindaja kinnitusel on võlgnik püüdnud neid kinnistuid realiseerida, kuid seni ei ole see õnnestunud, mistõttu need tuleks üle anda järgmiselt: - XXX tuleks üle anda AS-le FE; - XXX tuleks üle anda AS-le VV. Ajutise halduri esialgsel hinnangul kinnistutel turuväärtus puudub, muud teadaolevat vara peale nimetatud kinnistute võlgnikul ei ole. Pankrotimenetluse kulusid pankrotivara arvelt katta ei saa. Võlgniku võlad Võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirjas on võlgade suuruseks märgitud 1 862 473 krooni (119 033,72 eurot), sealhulgas: - LE OÜ-le 15 000 krooni (958,67 eurot); - T S ’le 60 000 krooni (3 834,70 eurot); - A T ’ile 45 000 krooni (2 876,02 eurot); - AS-ile SEB Pank 1 742 473 krooni (111 364,32 eurot) - AS SEB Pank teatel on võlgnikul kohustus kogusummas 92 548,82 eurot. Maksuvõlg on 100,33 eurot. Ajutise halduri aruande koostamise ajaks teadaolevate võlgade summa 100 218,21 eurot. Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku majandustegevus suures kahjumis ja omakapital negatiivne - mistõttu majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu - võlgade suuruseks on vähemalt 100 218 eurot, võlgnikule kuuluv vara on aga ilmselt väärtusetu ja selle arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses äriseadustikus toodud nõuetega. Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku kinnisvaraarenduse äriprojekti ebaõnnestumisele on aidanud kaasa üldine majanduslangus, sest kinnisvara väärtus vähenes oluliselt ning ilmselt ei oleks äriprojekti jätkamisel õnnestunud kinnistu arendusse investeeritud raha enam kunagi tagasi teenida. Finantsnäitajate analüüsimisel jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2009. aasta alguseks ja juhtkond oleks pidanud varem tarvitusele võtma seaduses ettenähtud meetmed. Võlgniku ainus suurim vara, XXX kinnistu, on müüdud kohtutäituri poolt enamakkumisel 26.05.2010, ajutisel halduril puuduvad andmed varade tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tegusid, mis vastaksid kuriteo tunnustele või osutaksid raskele juhtimisveale, ning viisid pankrotiolukorrani. Andres Tootsman palub määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.

2-10-67208 Ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgniku varal orienteeruv turuväärtus puudub, muud teadaolevat vara peale eelnimetatud kinnistute võlgnikul ei ole. Pankrotimenetluse kulusid pankrotivara arvelt katta ei saa. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

2-10-67208 Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on OÜ-l BI vara 2,90 eurot, teadaolevaid rahalisi kohustusi on vähemalt summas 100 218,21 eurot, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 15.02.2011 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. 18.02.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.02.2011. Seisuga 24.03.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ BI pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ BI pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ BI likvideerimise käigus tuleb ajutisel halduril korraldada võlgniku varaks olevate kinnistute üleandmine isikliku kasutusõiguse omanikele, riigile või kohalikule omavalitsusele ning võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 15.02.2011 on Andres Tootsman esitanud kohtule OÜ BI ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 75 eurot), s.h menetluse materjalidega tutvumine, päringute koostamine registritele, kirjavahetus avalduse esitajaga, pangaasutuste külastamine, kogutud materjalide analüüs, ajutise pankrotihalduri aruande koostamine, kohtuistungist osavõtt. Võlgniku esindaja ei ole tasu suurusele kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ning vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks, tuleb võlgnikult OÜ-lt BI välja mõista. Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Andres Tootsman’i arvelduskontole Swedbank AS-is. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Andres Tootsman on taotlenud dokumentide hoidjaks võlgniku seadusliku esindaja juhatuse liikme VS määramist. Kohus leiab, et OÜ B Iraamatupidamise dokumendid ja muu dokumentatsiooni hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige VS(isikukood XXX, XXX).