Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Hageja nõuded, väited ja tõendid Kohtule esitatud hagiavalduse (I kd tl 1-3), muude hageja A Y esitatud menetlusdokumentide (I kd tl 184-186) ning eel- ja kohtuistungil selgitatu kohaselt sõlmisid 29.08.2004.a T K ja OÜ Woodpin (edaspidi ka kostja 1) laenulepingu tingimusega, et T K annab OÜ-le Woodpin laenu summas 500 000 krooni (leping I kd tl 5-7). Laenulepingu üldtingimuste p 1.2 kohaselt kohustus kostja 1 nimetatud laenusumma tagastama hiljemalt 01.05.2006.a. Vastavalt laenulepingu p 2.2 võttis J P (edaspidi ka kostja 2) käendajana vastutuse laenusumma tagasimakse mittetäitmisel täies ulatuses kogu oma varaga. Vaatamata T K korduvale nõudmistele ei ole kostja 1 ja kostja 2 laenusummat tagastama asunud. 28.11.2008.a sõlmisid T K ja A Y nõude loovutamise lepingu nr 07/02-08 (I kd tl 4), millega T K loovutas A Y’le nõude OÜ Woodpin ja J P vastu põhinõude summas 500 000 krooni, millele lisanduvad intress ja leppetrahv. 01.12.2008.a edastas hageja asja kohtuväliseks lahendamiseks kostjale 1 ja kostjale 2 nõudekirja (kd I tl 8-9) ja palus kohustuse täitmist vastavalt laenulepingu üldtingimustele. Kostja 1 vastas nõudele, et ta ei saa täita oma kohustusi ja tagastada laenusummat, kuna OÜ Woodpin on raskes majandusolukorras, ega oma võla tasumiseks rahalisi ja varalisi vahendeid. Kostja 2 nõudele ei reageerinud. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 lg 1, § 8 lg 2, § 11 lg 1, § 76 lg 1 ja 2, § 82, § 100, § 142 lg 1, § 145 lg 1 ja 2, palub hageja hagiavalduses välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõla 500 000 krooni, intressi 160 000 krooni ja leppetrahvi 15 000 krooni, kokku summas 675 000 krooni. Seisuga 13.12.2010.a on hageja poolt esitatud kohtule haginõude täpsustuse. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 500 000 krooni, intressi 66 666 krooni ja viivise 245 000 krooni. Kostjate vastu esitatud leppetrahvi nõudest hageja loobub. Kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja 2 ei tunnista kohtule esitatud kirjalikus vastuses (I kd tl 40-42), teistes menetlusdokumentides (I kd tl 99-100, II kd tl 3-5), ning eel- ja kohtuistungil selgitatu järgi tema vastu esitatud nõuet, sest nõue on alusetu. Kostja 2 möönab, et on sõlminud 2004.a hagiavaldusele lisatud lepingu koopiale sarnase laenulepingu, allkirjastades lepingu viimase lehekülje. Erinevalt reaalselt sõlmitud lepingust on kõnealuse tsiviilasja raames esitatud kohtule ebatõene leping (võltsitud), sooviga eksitada tsiviilvaidlust ning nõuda kostjalt 2 alusetute summade tasumist. Vaidlusalune laenuleping sõlmiti kahes eksemplaris, millest üks eksemplar on laenuandja T K ja teine eksemplar OÜ Woodpin valduses. Kuna kostja 2 õiguste riive oli käesoleval juhul niivõrd suur, otsustas kostja 2 esmalt mitte taotleda esitatud laenulepingu ekspertiisi teostamist hagimenetluse raames, vaid pöördus 09.02.2009.a. (I kd tl

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-90552 95) abi saamiseks Lääne Politseiprefektuuri Pärnu Politseiosakonda avaldusega alustada kriminaalmenetlust tuvastamaks dokumendi võltsitust ning kelmuse katset (I kd tl 43-44). Oma avalduses väidab kostja 2, et käesoleva tsiviilasja raames tõendina esitatud laenulepingus on võltsitud vähemalt lepingu esimene lehekülg. Võrreldes lepingu originaaliga, on kohtule esitatud dokumendi võltsingus tehtud rida järgmisi muudatusi: 1) Reaalselt sõlmitud lepingus ei eksisteerinud viidet (p 1.1) selle kohta, et laenusumma kantakse üle A K pangakontolt; 2) Reaalselt sõlmitud lepingu tähtajaks (p 1.1 ja 1.2) ei olnud mitte 01.05.2006.a, vaid 01.05.2005.a. Eeldatavasti on lepingu tähtaega muudetud põhjusel, et tegeliku tähtaja (01.05.2005.a) puhul ei oleks esitatud nõue olnud enam hagi esitamise ajal 2008.a lõpul aegumise tõttu sissenõutav. 3) Reaalselt sõlmitud lepingus kokkulepitud intress (punkt 1.4) ei olnud mitte 8% aastas, vaid 5% aastas. Esitatud väite kinnituseks on kostja 2 kuriteoteatele lisanud äriregistrile esitatud OÜ Woodpin 2007.a majandusaasta aruande (I kd tl 45-58), mille 12. leheküljel on osaühingu juhatuse liige ja raamatupidamise korraldamisega tegelev isik S A ja laenuandja ning juhatuse liige T K kinnitanud, et kõnealuse laenulepingu aastane intressimäär on 5%. Eelkirjeldatud kinnitus intressimäära protsendi osas esineb ka OÜ Woodpin 2006.a majandusaasta aruande (I kd tl 59-73) 12. leheküljel ja 2005.a majandusaasta aruande (I kd tl 74-92) 15. leheküljel; 4) Reaalselt sõlmitud lepingus puudus lepingu p 2.2, mille kohaselt kostja 2 käendas võetavat laenu kogu oma varaga. Olukorras, kus laen võeti ühiselt äritegevuse teostamiseks, on ebaloogiline, et laenu käendas vaid üks isik kogu oma isikliku varaga. Kostja 2 ei ole kunagi kõnealust laenu oma isikliku varaga käendanud. Eelnevat väidet kinnitab mh asjaolu, et peale lepingu punkti 2.2 ei sisaldu lepingus ühtegi viidet käendajale, kui lepingu kolmandale osapoolele. Lisaks eeltoodule juhib kostja 2 tähelepanu äriregistrile esitatud OÜ Woodpin 2007.a majandusaasta aruande lk 12, kus osaühingu juhatuse liige S A ja laenuandja ning juhatuse liige T K on kinnitanud, et OÜ Woodpin poolt saadud laen ei ole tagatud. Kui laen oleks ka tegelikult olnud tagatud käendusega, oleks sedagi aruandes märgitud juhatuse liikme kohustusena. Eelkirjeldatud samatähenduslik kinnitus sisaldub ka OÜ Woodpin 2006.a majandusaasta aruande lk 13 ja 2005 majandusaasta aruande lk 17; Kostja 2 on OÜ Woodpin esindajana küll allkirjastanud OÜ Woodpin ja T K vahel 29.08.2004.a sõlmitud laenulepingu, mille kohaselt T K andis ja OÜ Woodpin sai laenu kokku summas 500 000 krooni intressi määraga 5%, kuid selles lepingus puudus punkt 2.2. tema väidatava käendusvastutuse kohta. Kriminaalasjas nr 09250000311 teostatud dokumendiekspertiisiga, mille kohta on koostatud ekspertiisiakt nr DM-0001-10/86 (kriminaalasja tl 158-163) on tuvastatud, et OÜ Woodpin ja T K vahel 29.08.2004.a sõlmitud laenulepingute esimese ja teised allkirjastamata lehed on väljundatud erineval ajal ja erinevates tingimustes, kui viimased allkirjastatud lehed, kusjuures esimesel lehel on algfailiga võrreldes teksti muudetud. Kostja 2 poolt väidetavalt antud käendust käsitlev lepingpunkt sisaldub laenulepingu esimesel lehel, mida kostja 2 pole allkirjastanud ning mida nähtuvalt eelpoolosundatud ekspertiisiaktist on muudetud ning algtekstiga võrreldes erineval kujul lepingudokumendis asendatud. Kuna laenuleping esimesel ja teisel lehel kostja 2 allkiri puudub, ei ole hageja tõendanud, et laenulepingu esimene ja teine lehekülg oleksid olnud kostja 2 poolt allkirjastatud lepingu osa. Vastupidiselt on ekspertiisiaktiga nr DM-0001-10/86 tuvastatud, et lepingu esimene ja teine leht on koostatud kostja 2 poolt allkirjastatud lepingu leheküljest erineval ajal ja erinevates tingimustes ning nende teksti on muudetud. Seega ei ole hageja ei ole kostja 2 käendusvastutuse aluseks oleva käenduslepingu sõlmimist tõendanud. Vaidlusaluse lepingu

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-90552 poolteks on märgitud T K laenuandjana ja OÜ Woodpin, keda esindab juhataja J P laenusaajana. J P`t, kui füüsilist isikut, lepingus poolena märgitud ei ole. Lepingu viimase lehele on J P kirjutanud oma allkirja laenusaaja nimel ehk OÜ Woodpin esindajana. Seega on J P allkirjastanud lepingu vaid OÜ Woodpin, kui laenusaaja nimel, mitte omal nimel ning kostja 2 ei ole ka lepingudokumendis ega muus eraldiseisvas dokumendis OÜ Woodpin laenukohustuse kohase täitmise ees oma käenduskohustust kinnitanud. Kuigi kostja 2 on vaidlustanud enda poolt igasuguse käenduslepingu sõlmise, peab kostja 2 siiski vajalikuks analüüsida hageja poolt osundatud laenulepingu punkti, millega kostja 2 endale väidetavalt käenduskohustuse võttis. Vastavalt kohtule esitatud laenulepingu p 2.2 kohustus J P vastutama laenu tagasimakse mittetäitmisel täies ulatuses isiklikult kogu oma varaga, kui käendaja. Nimelt räägitakse selles lepingupunktis vastutusest laenu tagasimaksete eest, mitte aga kõrvalkohustuste eest. Seega sellise käendusvastutuse võtmisel käendaja intresside ja viiviste tasumise eest ei vastutaks. Vastavalt kohtu nõudmisele on kostja 2 lisanud vastuse juurde ka OÜ Woodpin 2008 majandusaasta aruande (II kd tl 7-20). Kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 09250000311 on lõpetatud seisuga 01.04.2010.a (määrus I kd tl 152-157) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 järgi kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Menetluse käik 30.11.2010.a toimunud kohtueelistungil võttis kostja 1 hagi õigeks ning tunnistas tema vastu esitatud nõuet. Hageja ja kostja 2 jäid esitatud seisukohtade juurde. 17.02.2011.a kohtuistungil jäid pooled varemalt esitatu juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et kui käendaja võtab enda peale laenusumma tagastamise, siis võtab ta enda kanda ka kõik teised lepingu tingimused. Tol ajal J. P juhatuse liikmena vaatas konkreetselt kõik lepingu punktid üle, sest võttes laenu tagastamise enda peale, võttis ta ka kõik teised lepingu tingimused ja kohustused. Seega võttis kostja 2 enda peale ka kõrvalnõuded ja vastuväide, et lepingu p 2.2. sõnastus kõrvalnõudeid ei hõlma, hageja arvates ei kehti. Võlaõigusseadus annab õiguse nõuda viiviseid isegi siis, kui selles ei ole kokku lepitud. Kohtuistungil kuulati hageja taotlusel tunnistajatena üle T K ja M K, kohtu algatusel vande all OÜ Woodpin seaduslik esindaja S A ja vande all tema enda taotlusel kostja 2 J P. Kriminaalasja nr 09250000311 toimik on võetud kostja 2 taotlusel asja materjalide juurde. S A kinnitab, et OÜ Woodpin laenulepingu alusel raha tõepoolest sai. Majandusaasta aruannetesse on aga nii võlgnevuse summa kui ka intressimäär 5 % (2005-2007 majandusaasta aruanded) kirjutatud sisse üksnes J P ütluste alusel, lepingut nägemata. Tunnistaja T K ütluste järgi oli esialgses laenulepingus, millega J P tuli tema juurde laenu küsima, kirjas 5%-line intress, kuid reaalselt lepiti kokku 8%-lises intressimääras ja vastavalt sõlmiti ka laenuleping. J P oli käendajana märgitud koheselt lepingu teksti ning leping sõlmiti pooleteiseks aastaks. OÜ Woodpin majandusaasta aruannetega perioodidest 2005-2008, vaatamata allakirjutamisele, T K tutvunud ei ole. J P märgib, et lepingu sõlmimisel soovis T K intressimääraks 5% kuus, kuid kokku lepiti 5% aastas. Tagastama pidi laenu OÜ Woodpin. T K abikaasa M K andis ütlusi selle kohta, et T K ja J P kohtusid laenulepingu sõlmimiseks rohkem kui üks kord. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Antud asjas puudub vaidlus kõnealuse laenulepingu sõlmimise kuupäevas – 29. august 2004.a. Seda kinnitab ka hageja esitatud 31.08.2004.a maksekorraldus ja OÜ Woodpin pangakonto

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-90552 väljavõte (I kd tl 11-12), mille kohaselt laekus kostja 1 kontole nimetatud päeval laenusumma 500 000 krooni. Seega kohaldab kohus lepingule sel ajal kehtinud seaduse (VÕS) sätteid. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib VÕS § 142 lg 3 järgi olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Kui põhivõlgnik rikub kohustust, vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Tulenevalt VÕS § 145 lg 2 sätetest vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kui eeldada hageja esitatud väidete õigsust ja tema esitatud laenulepingu vastavust selle allkirjastanud isikute tahtele, on OÜ Woodpin antud juhul põhivõlgnik ning J P tulenevalt lepingu punktist 2.2 käendaja. Järgnevalt tuleb analüüsida küsimust, kas (endiselt lepingu terviklikkust eeldades) J. P allkiri lepingu kolmandal lehel on piisav, tuvastamaks, et ta võttis selle allkirjaga ka eelmärgitud käenduskohustuse. Kuigi leping on VÕS § 8 lg 1 mõttes üldjuhul tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, on käenduslepingu sõlmimiseks sisuliselt piisav ka käendaja ühepoolne tahteavaldus, sest VÕS § 144 lg 1 kohaselt eeldatakse võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-8-06 sarnases olukorras selgitanud, kinnitades alama astme kohtute tuvastatut, et kui füüsiline isik kirjutab lepingule juriidilise isiku seadusliku esindajana alla ja lepingus sisaldub punkt sama füüsilise isiku kohustuste kohta (käendajana), on kostja teinud kehtiva tahteavalduse hoolimata sellest, et lepingus ei ole seda füüsilist isikut lepingupoolena (käendajana) märgitud. Kostja kui füüsilise isiku allkiri lepingul kinnitab tema tahteavaldust. Seega on kohtu hinnangul ka käesoleval juhul võimalik lepingu vormistamisega seonduvaid asjaolusid (mida kohus käsitleb allpool) arvestamata väita, et kostja J. P saab vastutada käendajana OÜ Woodpin kui põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmise eest pelgalt tema nimetamise põhjal käendajana lepingu punktis 2.2 ning allkirja andmisega, olgugi, et see on antud laenusaaja OÜ Woodpin nimel. Asjas puudub vaidlus ka küsimuses, mis lahendati kriminaalasjas nr 09250000311 tehtud ekspertiisiaktiga nr DM-0001-10/86. Nimetatud akti kohaselt on ekspert andnud arvamuse, et kõnealuse laenulepingu mõlemate originaaleksemplaride (üks leiti OÜ Woodpin aadressilt Pärnu, ja teise andis politseile üle hageja – vastavalt kriminaalasja tl 89-107 ja 135) kolmandad lehed on valmistatud samaliigilisele paberile samaliigilise seadmega, samal ajal kui esimesed ja teised lehed on omavahel võrreldes valmistatud samaliigilisele paberile samaliigilise seadmega, kuid kolmandatest lehtedest erineval ajal ja seadmega. Hageja ja tema esitatud tunnistajate kinnitusel toimus esimeste lehtede vahetus ja vastavad parandused (vaidlus oli intressi protsendi üle) seoses läbirääkimistega ja kindlasti enne lepingu kolmanda lehe allkirjastamist, kostja 2 väitel on aga lepingute esimesed lehed vahetatud pärast lepingu sõlmimist ehk kolmanda lehe allkirjastamist. Kostjal 2 ei ole esitada lepingu esimeste lehtede seda versiooni, milliste olemasolul allkirjastas ta kostja 1 nimel lepingu kolmanda lehe, mis on kohtu

5 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-90552 hinnangul mõistetav, sest kostja 2 ei olnud tema väitel lepingupooleks ega võtnud lepinguga endale mingeid kohustusi. Seega peab kohus kogutud tõendite põhjal jõudma selgusele, kas ja millises osas on vaidlusaluse lepingu sisu pärast selle allkirjastamist muudetud. Oluline on just lepingu esimene leht, sest sellel on märgitud J. P viidatud muudatused laenu tagastamise tähtaja, intressimäära ja käenduskohustuse osas võrreldes tema poolt väidetavalt allkirjastatud lepinguga. Esmalt märgib kohus, et kriminaalasjas ei jõutud selgusele, kas ja kes on lepingu teksti pärast selle kolmanda lehe allkirjastamist muutnud. Kriminaalasja lõpetamise määrus (kriminaalasja toimiku lk 214-219, koostatud 01.04.2010.a) ei välista kumbagi eelnimetatud versiooni ega seda, et lepingu kaks esimest lehte võidi ka enne lepingu kolmanda lehe allkirjastamist välja trükkida teisel printeril. Kriminaalasjas ei tuvastatud lepingu projekti või projektide koostamise ja väljatrükkimise kohta, seda vaatamata tunnistajate ütlustele. Kriminaalasjas üle kuulatud S. A ja J. P ütlused on vastuolulised, kumbki ei tunnista lepingu esimese ega hilisemate versioonide väljatrükkimist ning seega on asja uurinud menetleja hinnangul võimalik isegi sündmuste selline käik, et esialgse lepinguprojekti trükkis välja S. A ja hilisemad muudatused lepingute esimeste ja teiste lehtede näol J. P. Kõnealuses kriminaalasjas leiti OÜ Woodpin asukoha läbiotsimise käigus ja hilisema ekspertiisi tulemusena vaid üks, 04.10.2004.a kuupäevaga, avaldus, mis on omadustelt samaliigilisest printerist väljundatud kui lepingu kolmas leht. Esimese kahe lehega sarnaseid pabereid, mis annaksid aluse hinnata nende väljaprintimise aega, kriminaalasjas ei leitud (ekspertiisiakt nr DM-0017-10/492 kriminaalasja tl 178-180). Ülalviidatud ekspertiisiakti nr DM-0001-10/86 teisel leheküljel märgivad eksperdid, et „võrreldes teksti vertikaalsuunalist paiknemist tuvastati, et esimestel ja teistel lehtedel küljendus erineb kolmandate lehtede küljendusest ebakorrapärasustega reavahedes, mis viitab muudatustele algfailis“ ja „esimese ja teise lehe teksti algfailis võib olla muudetud ja kohandatud kolmanda lehe tekstiga“. Eksperdiarvamuses (akti lk 3) on sõnaselgelt märgitud, et mõlema laenulepingu originaaleksemplari esimesel lehel on viiteid teksti muutmisele. Nimetatud ekspertide viidetest (mis, tõsi küll, ei ole kategoorilised) tulenevalt tekib kohtul küsimus – miks oli teksti muutmisel (menetlusosalised ja tunnistajad kinnitavad kõik, et teksti muudeti läbirääkimiste käigus ka enne lepingu sõlmimist, lahknevused on vaid selles, millises osas) ilmtingimata vajalik kohandada seda kolmanda lehe tekstiga, selle asemel, et muudetud tekst (ei ole vahet, kas sinna midagi lisati, parandati või võeti ära) lepinguna täies ulatuses uuesti välja trükkida? Vaidlust ei ole asjas selles, et tegemist on kõigi kolme lepingu lehekülje puhul printerist väljundatud paberitega ning iseenesest ei ole märkimisväärset vahet, kas trükkida välja kaks/kolm või kahe eksemplari puhul neli/kuus lehte. Nimetatud küsitavus on esimene, mis tekitab kohtus kahtlusi ja paneb arvama, et lepingut muudeti selle allkirjastamisest oluliselt hiljem, kohandades esimesed kaks lehte sobivaks kolmandaga. Järgmised küsitavused seonduvad OÜ Woodpin 2005.a, 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruannetega. J. P viited sellele, et neis on saadud laenu käsitletud tagamata laenuna ja tagastamise tähtpäevana märgitud 2005.aastat, on asjakohased ja nähtuvad nimetatud aruannetest. S. A ja T K on nii käesolevas tsiviil- kui menetletud kriminaalasjas (viimases tl 192-196 ja 202-213) andnud ütlusi, et S. A märkis laenulepingu intressi ja tagatuse osas andmed majandusaasta aruannetesse J. P ütluste põhjal laenulepingut ennast nägemata ning et T. K allkirjastas majandusaasta aruanded neid lugemata. Uurides nimetatud aruandeid tõdeb kohus, et need on väga sarnase ülesehituse ja tekstiga ja piisava usalduse puhul S. A suhtes ei pidanud T. K neid tõepoolest läbi lugema. Samas on kõikidel aruannetel T. K allkirjale vahetult eelneval leheküljel eraldi lisana (2005.aastal lisa 14, 2006.aastal lisa 11, 2007.aastal lisa 8) ja lausena öeldud, et „OÜ Woodpin poolt saadud laen ei ole tagatud“. Selle lause T. K poolt

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-90552 mittemärkamine ja vastavate järelduste tegemata jätmine kolmel järjestikusel suvel (aruanded on allkirjastatud vastavalt 2006., 2007. ja 2008.a juunis) on kohtu arvates vähetõenäoline järgmistel põhjendustel. Nimelt oli OÜ Woodpin juba 2006.a algul olukorras, kus J. P kutsuti veebruarikuus juhatuse liikme kohalt seoses firmas tekkinud 1,5 miljoni kroonise puudujäägiga tagasi ja asendati T. K`ga. T. K on ise kriminaalasjas (kriminaalasja tl 194) andnud ütlusi, et müüdi saeveski ja sisuline majandustegevus lõpetati, mis tuleneb ka 2006.a majandusaasta aruande leheküljelt 3 (I kd tl 61). Olukorras, kus J. P`ga lõpetati suhted ja ettevõte oli sisuliselt pankrotisituatsioonis (juba 31.12.2005.a seisuga oli omakapital negatiivne – I kd tl 79), pidanuks T. K mõistma, et tema poolt oma (ema) raha laenamine ettevõttele ei olnud mõistlik ning nimetatud summat tuleks asuda tagasi nõudma vähemalt käendajalt. Seda ta ei teinud, vaid allkirjastas jätkuvalt majandusaasta aruandeid, mille kohaselt oli laen antud 5%-lise aastaintressiga ja tagatiseta. Lisaks sellele arusaamatule käitumisele tekib küsimus ka S. A antud ütluste osas. Kui eeldada, et majandusaasta aruanded kõnealuse laenu osas koostati tõesti J. P ütluste põhjal ja seega varjas J. P oma käenduskohustust OÜ Woodpin ees T. K`lt saadud laenu suhtes, siis miks oleks J. P pidanud S. A`le kui aruannete koostajale pidanud selgitama, et laenu tagastamise tähtpäevaks oli 2005.aasta? Eeldusel, et J. P oli laenu käendaja ja ta seda kohustust mingil põhjusel varjas, puudunuks temal põhjus laenu tagastamise tähtpäeva varasemaks valetada, sest juhatuse liikmena pidi ka tema mõistma, et OÜ Woodpin halb majanduslik seisund ja laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumine toob tõenäoliselt kaasa sissenõude pööramise just tema kui käendaja vastu. Kuidas ja miks J. P oma väidetavat käenduskohustust varjata sai, on aga arusaamatu, sest kriminaalasja raames tehtud läbiotsimisel leiti OÜ Woodpini poolne laenulepingu originaaleksemplar osaühingu ruumidest ning S. A on tsiviilasja kohtuistungil kinnitanud, et pärast 2006.aasta kevadet ei ole J. P rohkem osaühingu ruumides viibinud. S. A möönas, et tõenäoliselt sattuski lepingu OÜ Woodpin-poolne eksemplar tema valdusse nimetatud ajal. Lisaks sellele on OÜ Woodpin selleaegne osanik ja juhatuse liige A M andnud kriminaalasjas (tl 189-191) ütlusi, et tema mäletab küll J. P poolt laenulepinguga seotud asjade ajamist T. K`ga, kuid ei mäleta, et oleks juttu olnud tagatisest või käendusest. Eelnevad küsitavused ja arutluskäik, mis tugineb esitatud tõenditest tuvastatud asjaoludele, annab kohtule aluse veendumuseks, et kõnealune ja kohtule esitatud leping ei olnud allkirjastamise hetkel sellisel kujul esimese lehega, vähemalt puudus selles käenduse säte (p 2.2), intress oli 5% aastas ning laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 2005.aasta kuupäev (kas see oli just 1. mai, seda kohus tuvastatuks lugeda ei saa). Seega leiab kohus, et kostja J. P väited lepingu hilisema muutmise osas on põhjendatud ja ta on suutnud kohut nende õigsuses veenda. Kohus mõistab T. K poolt nii käesolevas tsiviil- kui kriminaalasjas ja tema ema A K poolt kriminaalasjas (vastava toimiku lk 199-201) antud ütlusi, et laenu ei oleks antud ilma tagatiseta, kuid selline sedastus ei ole absoluutne ega välista laenu andmist T. K poolt, saades vastusooritusena OÜ Woodpin osanikuks. Ei A K ega tunnistajana tsiviilasja kohtuistungil üle kuulatud T. K abikaasa M K pole laenulepingu teksti ise kunagi näinud, viimatinimetatu kinnitas vaid lahkarvamusi intressi teemadel. Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus hagi J. P vastu rahuldamata. OÜ Woodpin suhtes tuleb hagi rahuldada esitatud kujul tulenevalt kostja õigeksvõtust ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätetest. Menetluskulud

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-90552 TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad hageja ja OÜ Woodpin menetluskulud täies ulatuses kostja OÜ Woodpin kanda, kostja J P menetluskulud aga hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.