Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.märtsil 2011.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-31
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Urmo Hirvesaare vastu 6309.92 euro nõudes
Hagihind
6309.92 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank Liising AS, registrikood 10434248, Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja volitatud esindaja Marge Goldberg, e-post: [email protected] Kostja: Urmo Hirvesaar, isikukood xxxxxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx,tegelik viibimiskoht teadmata
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
23.märtsil 2011.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Urmo Hirvesaarelt Swedbank Liising AS kasuks võlgnevus 6309.62 eurot (kuus tuhat kolmsada üheksa eurot ja 62 senti), s.o. 98 724.04 krooni ja viivis protendina põhinõudest (6309.92 eurot) alates 07.01.2011.a. kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0180030L p-s 5.1 sätestatud määras (7% aastas).. 3.Välja mõista Urmo Hirvesaarelt Swedbank Liising AS kasuks menetluskuluna hagihinnalt tasutud riigilõiv kokku summas 794.42 eurot (seitsesada üheksakümmend neli eurot ja 42 senti). Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 4.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. 5.Kostjale teha kohtuotsus teatavaks avalikult väljaande Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli
tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 21.02.2008.a. sõlmiti hageja ja kostja vahel liisingleping nr xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille esemeks oli sõiduauto Audi A8 4.2, ehitusaasta 2011. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid, sealhulgas intressi, vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu p 1.1 kohaselt kohustus kostja sõlmima vara vabatahliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi kohustus lepingu p 6.3 kohaselt tasuma kostja. 21.02.2008.a. sõlmisid pooled seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustuslepped, mille p 2 kohaselt kohustus kostja kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. 21.02.2008.a. sõlmisid pooled teenuste lisa, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale lisateenuse näol Neste kütuse krediitkaardi kasutamist, kohustudes tasuma hagejale teenuste eest vastavalt hageja poolt esitatavatele arvetele. Kostja rikkus lepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustsusi, mille tulemusena oli kostja võlgnevus 35 561.22 krooni. Kuna kostja võlgnevust ei tasutud, luges hageja lepingu üldtingimuste p 7.1.2 alusel erakorraliselt ülesöelduks. Lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu kohustus kostja tulenevalt lepingu üldtingimuste p-st 7.5 andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri OÜ Reeborn poole. Valdus taastati 08.09.2009.a. ning antud võõrandamiseks üle Saksa Auto AS-le. OÜ Reeborn
esitas hagejale osutatud teenuste eest arved kokku summas 2500.00 krooni, mis on hageja poolt tasutud. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu ning hageja nõuab kostjalt 98 724.04 krooni (63909.92 eurot). Nimetatud nõue koosneb: vara jääkmaksumus 104 631.16 krooni (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 35 561.22 krooni, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud 2500.00 krooni. Nimetatud summast on maha arvestatud vara realiseerimise hind 43 968.34 krooni (käibemaksuta). Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisingvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama sätte § 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. alates 07.01.2011 järelmaksuga müügilepingu nr 0180030L p-s 5.1 sätestatud määras (7% aastas). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 639.11 eurot ja TsMS § 144 p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kuludest 2430.00 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 794.42 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.