Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
23.03.2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-18207
Tsiviilasi
Swedbank AS ja AS OG(pankrotis) hagi EKAS vastu võlgnevuse ja viivise nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlustoiming
Hageja1: Swedbank AS Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 1 lepinguline esindaja: advokaat Alar Urm (OÜ Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, tel 640 0250, e-post: [email protected]); Hageja2: AS OG(pankrotis) registrikood XXX, asukoht XXX; Hageja 2 lepinguline esindaja: advokaat Madis Saar (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, Roseni 7, 10111 Tallinn, tel 664 5130, e-post: [email protected]); Kostja: EKAS (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Andrus Kattel (Advokaadibüroo SORAINEN AS, Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, tel 640 0919, e-post: [email protected]).
1.4 AS OG(pankrotis) kinnitab, et ta ei ole loovutanud ega loovuta kolmandatele isikutele AS OG klubihoone ehitamisest ja tulekahjust tulenevat nõudeõigust OÜ L (pankrotis, registrikood XXX) vastu. 1.5 AS OG(pankrotis) kinnitab, et loovutas EKAS-le seoses AS OG klubihoone ehitamise ja 18.04.2009.a toimunud põlenguga esitatud nõude (põhinõue 11 415 418,35 krooni ja viivisenõue 133 104,20 krooni) OÜ L (pankrotis) pankrotimenetluses (tsiviilasi 2-0936552). 1.6 EKAS kohustub tasuma AS-le OG(pankrotis) käesoleva määruse punktis 1.5 nimetatud nõude loovutamise eest 1 000 (üks tuhat) eurot. 1.7 Käesoleva määruse punktis 1.6. märgitud summa tuleb tasuda AS OG(pankrotis) arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. 1.8 Swedbank AS ja AS OG(pankrotis) ning EKAS kinnitavad, et neil ei ole hagi alusega tsiviilasjas nr 2-10-18207 vastastikku nõudeid.
Swedbank AS ja AS OG(pankrotis) esitasid 20.04.2010.a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale hagiavalduse EKAS vastu 13 698 502 krooni ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on OGAS (pankrotis) ja EKAS vahel sõlmitud kindlustusleping, kindlustusperioodiga 26.06.2008.a kuni 25.06.2009.a. 18.04.2009.a toimus
klubihoones põleng. 23.04.2009.a teatas kostja, et keeldub kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitise väljamaksmisest, kuna 2. kindlustusmakse on tasumata, siis poolte vahel sõlmitud kindlustusleping on lõppenud. Kuivõrd hagejad ei nõustu kostja sellekohase
väitega, siis paluvad nad kohtul hagejate kasuks välja mõista 13 698 502 krooni koos viivisega ja kohustada kostjat selle väljamaksmiseks Swedbank AS-le. Kohus võttis hagiavalduse 06.05.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. Kostja hagejate nõudeid ei tunnistanud ning palus jätta hagiavalduse läbivaatamata. Ühtlasi esitas kostja taotluse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. 28.05.2010.a määrusega andis Tartu Maakohtu Valga kohtumaja tsiviilasja nr 2-10-18207 kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. Pooled esitasid 18.03.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist so 205 477,53 krooni ehk 13 132,41 euro tagastamist. Ühtlasi paluvad pooled lühendada edasikaebe tähtaega kolmele (3) päevale. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et poolte taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust
tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 410 955,06 krooni ehk 26 264,82 eurot on tasutud 16.04.2010.a Swedbank AS poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 205 477,41 krooni ehk 13 132,41 eurot Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.