Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.märts 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-21462
Tsiviilasi
SS`i hagi OÜ D vastu käenduslepingu ja kompromisslepingu osaliselt tühisuse tuvastamise ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Asja läbivaatamine
Resolutsioon
Hageja – SS (isikulood XXX) Hageja lepinguline esindaja Valdis H Kostja – OÜ D (reg.kood XXX) Kostja lepinguline esindaja Tiina P 49 610,56 eurot 16.02.2011.a kohtuistungil
Hagi jätta rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta tema menetluskulud jätta hageja kanda.
enda
kanda,
kostja
Mõista välja SS`ilt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud summas 2876,02 eurot. SS`il tuleb menetluskulud tasuda hiljemalt 10.07.2011.a Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber mõlemal juhul 2900078444. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt tegi Harju Maakohus 25.06.2009.a määruse tsiviilasjas nr 2-09-3897, millega kinnitas OÜ D ja OÜ I vahel sõlmitud kompromisslepingu, mille punktis 7 on märgitud, et hageja käendab kokkuleppes toodud kõigi OÜ I kohustuste täitmist. OÜ I ja käendaja vastutavad põhivõlgniku ees solidaarselt. Hageja on seisukohal, et tema kui füüsilise isiku poolt sõlmitud käendusleping on tühine, kuna kokku ei lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. 05.04.2010.a saatis hageja kostjale tähitud kirjaga tehingute osaliselt tühistamise avalduse. Kostja avaldusele ei reageerinud. Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa menetluses on täiteasi hageja ja OÜ I suhtes. Hagiavalduses palub hageja tunnistada tühiseks käenduslepingu p. 3, tunnistada tühiseks 07.05.2009.a kompromisslepingu p 7 ning tunnistada täitemenetlus hageja suhtes lubamatuks.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tarbija, hageja kui käendaja on käendatava OÜ I ainuosanik ja juhatuse liige ning tema poolt käendatav kohustus oli otseselt seotud võlgnikust ettevõtte majandus- ja kutsetegevusega. Hageja kui käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on ka ära toodud. Kuigi poolte vahel sõlmitud käenduslepingu p-s 3 ega kompromissi p-s 7 ei ole numbriliselt ära näidatud hageja vastutuse ulatus, on viidatud dokumentides sätestatud OÜ I kohustuste maksimumsumma, s.o. põhivõlgnevus ja sellelt arvestatav intress. Kuivõrd hageja kohustus käendama kõiki OÜ I võlgnevusi, siis on lepingutes toodud põhivõlgnevuse summa ja sellelt arvestatav intress käendaja vastutuse maksimumsummaks. Kostja leiab, et hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõttega vastuolus on olukord, kus ettevõtte ainuosanik ja juhatuse liige sõlmib ettevõtte võlausaldajaga käenduslepingu ja kohtuliku kompromissi, nõustudes käendama ettevõtte võlgnevust võlausaldaja ees, samal ajal teades, et ettevõttel endal puuduvad vahendid oma võlgnevuse tasumiseks, paludes seejärel ka enda kui käendaja ja samas ka ettevõtte ainuosaniku kohustustest vabastamist. Kostja nõuet hageja vastu ei ole rahuldatud, ajatatud ega tasaarvestatud. Need asjaolud, mille alusel hageja täitemenetluse lubamatuks tunnistamist nõuab, ei tekkinud peale täitedokumendiks oleva kohtumääruse jõustumist, vaid pidid olema teada juba konkreetsete dokumentide sõlmimisel. Täitedokument toimetati hagejale kätte juba 11.09.2009.a. Kuna sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist, siis palub kostja kohaldada hageja poolt esitatud sundtäitmise nõude osas aegumist.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja, kostja ja OÜ I käenduslepingu (tlk 13), mille p. 3 kohaselt käendas SS nimetatud lepingus toodud kõigi OÜ I kohustuste täitmist. Poolte vahel on vaidlus selles, kas eelviidatud käenduslepingule kohalduvad tarbijakäenduslepingu sätted. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija, lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 34 järgi on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on OÜ I juhatuse liige ja ainuosanik. Nimetatu nähtub ka äriregistri väljavõttest (tlk 39-40). Käenduslepingust nähtuvalt käendas hageja OÜ I kohustuste täitmist kostja ees. Kohus on seisukohal, et juhul, kui äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda eeldatavasti pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses juhul, kui ta oli samal ajal äriühingu ainsaks osanikuks. Nimetatud eelduse ümberlükkamise koormus lasub äriühingu kohustust taganud sama äriühingu omanikust juhatuse liikmel. Kohus on seisukohal, et kostja seda eeldust ümberlükanud ei ole. Osaühingu osaniku ja juhatuse liikme osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmitud lepingule ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitse sätted, kuna leping osaühingu kohustuse täitmise tagamiseks sõlmiti huvist ühingu majandustegevuse vastu ning osaühingu juhatuse liige ei olnud lepingus tarbija Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja, kostja ja OÜ I vahel sõlmitud käenduslepingule ei kohaldu tarbijakäenduslepingu sätted ning käendusleping ei ole tühine. Hageja nõue käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. OÜ D ja OÜ I vahel oli vaidlus võlgnevuse tasumiseks kohtumenetluses. Pooled jõudsid kohtumenetluses kokkuleppele ja palusid kinnitada kompromissi. Hageja, kostja ja OÜ I vahel sõlmitud käenduslepingu tõttu võttis hageja, kui kohtumenetluses mitteosalev isik, kompromissi alusel kohustuse. 25.06.2009.a kohtumäärusega (tlk 9-10) kinnitas kohus esitatud kompromissi, mille p-s 7 oli märgitud hageja käendus. Kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni p. 2.5 järgi käendab hageja nimetatud kokkuleppes toodud kõigi I kohustuste täitmist. I OÜ ja käendaja vastutavad põhivõlgniku ees solidaarselt. Kohtumäärus jõustus 29.07.2009.a. Hageja on asjas palunud tuvastada kompromisslepingu p. 7, millega hageja käendab kokkuleppes toodud kõigi OÜ I kohustuste täitmist, tühisust. Hageja põhjendab oma nõuet asjaoluga, et kompromisslepingus märgitud käendus on tühine, kuna puudub vastutuse rahaline maksimumsumma. Eelpooltoodust nähtuvalt tuvastas kohus, et käenduse võtmisel ei tegutsenud hageja tarbijana, seetõttu ei ole hageja kompromisslepingu p-i 7 tühisuse tuvastamise nõue põhjendatud ja tõendatud.
Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja suhtes on algatatud täitemenetlus. Hageja palub tunnistada täitemenetlus lubamatuks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 8 teise lause kohaselt kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Täitemenetluse seaduse (TMS) § 221 lg 3 kohaselt võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Käesolevast asjast nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et käesolev sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on esitatud hiljem, kui 30 päeva peale täitmisteate kättetoimetamist. Hageja on ise esitanud hagiavalduse lisana kohtutäituri 29.10.2009.a teate täitemenetluse kohta. (tlk 21), 07.09.2009.a täitmisteate (tlk 22) ja 03.11.2009.a. kinnisasja arestimise akti (tlk 24-25), mille kohaselt viibis arestimise juures ka hageja isiklikult. Kohus on seisukohal, et TMS §-s 221 lg-s 3 märgitud 30-päevane tähtaeg on õigust lõpetav e välistustähtaeg. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 134 lg 1 kohaselt on tähtaeg kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Kuna hagi esitati kohtusse alles 06.05.2010.a, oli 30 päevane hagi esitamise tähtaeg möödunud. Tähtaja ületamise tõttu on hageja TMS § 221 lg 3 järgi kaotanud õiguse esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2010.a kohtumäärusega (tlk 101-104) anti hagejale menetlusabi ja kohustati hagejat tasuma hagi esitamisel riigilõivu 65 000 krooni igakuiste osamaksetena suuruses 5000 krooni iga kuu 10. kuupäevaks alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kuni kohtu poolt määratud riigilõivu tasumiseni ning kohustati teda esitama kohtule riigilõivu osamaksete tasumist kontrollida võimaldavad andmed. Kohtute Raamatupidamiskeskuse kohaselt on hageja käesoleva otsuse tegemise seisuga tasunud riigilõivu 4 kuu eest. Seega on hagejal tasumata riigilõiv summas 45 000 krooni (2876,02 eurot.)
TsMS § 190 lg 4 esimese lause kohaselt kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodu alusel tuleb tasumata riigilõiv hagejalt riigituludesse välja mõista.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.