Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja KN`a kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Kostja esitas kohtule 03.09.2010. a taotluse kindlustuse vaidlustuskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Avalduse kohaselt on kindlustuse vaidlustuskomisjon teinud 26.08.2010.a otsuse, milles rahuldas osaliselt hageja kaebuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise summas 4848 krooni, millest 3648 krooni on kindlustushüvitis sõiduki taastusremondi eest ning 1200 krooni ekspertiisitasu.
2.Kohus tegi hagejale 14.10.2010.a ettepaneku esitada Harju Maakohtule hagiavaldus ning hageja esitas hagiavalduse kohtule 02.11.2010.a. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 4848 krooni. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 12.11.2010.a määrusega ning tegi pooltele teatavaks, et kohus menetleb asja lihtsustatud korras. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
3.Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada kohtule oma tõendid ning tõendid puudutavad taotlused hiljemalt 09.02.2011.a ning seejärel andis kohus kostjale aega nimetatud taotlustele vastata hiljemalt 23.02.2011.a. Kohus andis mõlemale poolele aega esitada kohtule oma täiendavad seisukohad hiljemalt 11.03.2011.a ning kohus teatas pooltele, et lahend käesolevas asjas tehakse teatavaks 22.03.2011.a.
4.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
Hageja nõue ja selle põhjendused
5.Hagiavalduse kohaselt toimus 27.01.2010.a Harjumaal Nabala-Kurna-Sausti ristmikul liiklusõnnetus, milles hageja kasutuses olevale sõidukile Chrysler Sebring, registrimärgiga xxx, sõitis tagant otsa politseisõiduk Nissan Primera, registrimärgiga xxx. Liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutas Nissani juht ning selles osas poolte vahel vaidlus puudub.
6.Hageja esitas 19.03.2010.a kostjale taotluse hüvitada sõidukile Chrysler tekitatud kahju ning hageja soovis AAOÜ arvete hüvitamist. Kostja keeldus arvete tasumisest, kuna AAOÜ poolt tehtud diagnostika tulemusena selgus, et sõiduki automaatkäigukasti solenoidide plokk lekib õli. Kostja leidis, et antud viga ei tekkinud seoses liiklusõnnetusega. Hageja leidis, et enne liiklusõnnetuse toimumist sõiduki käigukastist õli ei jooksul ning vigastus oli tekkinud õnnetuse tagajärjel. Hageja poolt 19.03.2010.a esitatud kahju hüvitamise taotluse osas tegi kostja 01.04.2010.a otsuse, milles ta keeldus hüvitamast OÜ-le AA tasutud arveid summas 2535 krooni ja 3181 krooni. Hageja esitas seepeale kaebuse MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi vaidluskomisjonile. Vaidluskomisjoni 26.08.2010.a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 4848 krooni, millest 3648 krooni oli hüvitis sõiduki taastusremondi eest ja 1200 krooni ekspertiisitasu. Hageja leidis oma hagiavalduses, et kostjal tuleb tasuda hagejale liiklusõnnetusega põhjustatud kahju vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt.
7.14.12.2010.a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse. Hageja rõhutas, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutas Nissani juht ning antud osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja tõi välja, millistele tõenditele tuginedes tegi kindlustuse vaidlustuskomisjon oma otsuse. Hageja leidis, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis vabastaksid teda komisjoni otsuse täitmise
kohustusest. LKindlS § 7 järgi on kindlustusandja hüvitamiskohustus piiratud kahjuga, mille tekkimine liiklusõnnetuse tagajärjel on tõendanud. Kostjal lasub kohustus tasuda 50% kahju hüvitisest.
8.Kohtule 12.01.2011.a esitatud seisukohtades leidis hageja, et käesolevas asjas kogutud tõenditest omab kaalukaimat tähendust 01.06.2010.a AAOÜ poolt teostatud käigukasti demonteerimise protokoll, milles ei ole välistatud käigukasti vigastuste tekkimine avarii tagajärjel. Sõiduki demonteerimise viisid läbi pädevad asjatundjad, kes tegelevad igapäevaselt sama marki sõidukite teeninduse ja remondiga. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis selle seisukoha ümber lükkaks. Hageja leidis ühtlasi, et Ain L ekspertiisid tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on teostatud ilma käigukasti demonteerimiseta. Kuna hageja sõidukil puudusid käigukasti vigastused enne liiklusõnnetuse toimumist, on ilmselge, et käigukasti detailidele tekkis OÜ AG arvamuses viidatud ülekoormus sõidukite kokkupõrke tõttu. Asjaolu, et sõiduk oli enne liiklusõnnetust tehniliselt korras, on tõendatud hageja hinnangul vaidlustuskomisjoni otsuse punktiga 2.2.
9.Kohtule 08.02.2011.a esitatud menetlusdokumendid leidis hageja, et tema sõiduki töökorras olekut ja hooldamist tõendavad järelmaksu müügileping nr 01911014L ja selle lisad. Antud tõendist tuleneb, et hageja soetas 14.02.2008.a AS-lt Hansa Liising Eesti sõiduki Chrysler ning tal oli kohustus lepingu objekti hooldada ning otstarbekohaselt kasutada. Müügilepingu maksegraafiku järgi tuli viimane osamakse sooritada 15.02.2012.a. Antud järelmaksu müügilepingu sõlmimine ei oleks olnud otstarbekas ega loogiline, kui sõiduk ei oleks olnud sõidukorras. Samuti märkis hageja, et kasutas ja kasutab sõidukit igapäevaselt oma elukohast Kiili alevikust tööle sõitmiseks Uuesalu lasteaeda, millise teekonna pikkuseks on ca 7 km. Töökorras mitteoleva ja hooldamata sõidukiga ei oleks see võimalik. Sõiduki hooldamise kohta soovis hageja anda ütlusi istungil. Samuti väitis hagejal, et kostja poolt läbi viidud kahjukäsitluse raames ega kindlustuse vaidlustuskomisjonis asja menetlemisel ei vaidlustanud kostja kordagi sõiduki tehnilist korrasolekut.
Kostja vastuväited
10.Kostja esitas kohtule 03.09.2010.a taotluse vaadata hageja kindlustuse vaidlustuskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Kostja leidis, et liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 35 lg 1 kohaselt on asja kahjustamisest tekkinud kuludeks asja taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga. Kostja leidis, et hageja soovitud ulatuses puudus alus OÜ AA poolt esitatud arvete hüvitamiseks, kuna diagnostika tulemusena selgus, et sõiduki automaatkäigukasti solenoidide plokk lekib õli ja antud viga ei tekkinud liiklusõnnetuse tõttu.
11.Kostja tõi välja, et poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas esines põhjuslik seos 27.01.2010.a toimunud liiklusõnnetuse ja sõiduki Chrysler käigukasti purunemise vahel. Vaidlust ei ole OÜ AA poolt teostatud diagnostika kulude ja sõiduki Chrysler värvikahjustuste kompenseerimise osas.
12.Kostja tõi välja, et pooled on käesolevas asjas esitanud järgmised tõendid: 1) AAOÜ diagnostika tulemus 23.02.2010.a, mille kohaselt lekib sõiduki käigukasti solenoidide plokk, kuid selline viga ei ole seotud avariiga; 2) Ain L eksperdi arvamus 10/72 11.05.201.a, milles leiti, et sõiduki Chrysler käigukastisisesel vigastusel puudub põhjuslik seos tagakaitseraua plastkatte pindmisi vigastusi tekitanud tagant otsasõiduga; 3) AAOÜ 01.06.2010.a sõiduki käigukasti demonteerimise protokoll, milles tuvastati, et polt oli korpusest väljunud ja teinud sellest augu ning et välistatud ei olnud see, et polt sai löögi avariist; 4) OÜ AG22.06.2010.a ekspertiis nr A10-096, mille kohaselt ei olnud veotelje diferentsiaalil ega selle detailidel tehnilise ressursi vähenemise või ammendumise ehk kulumise tunnuseid; samas on leitud, et purunemised
ja kahjustused on otseselt seotud detailidele rakendunud ülekoormusega; 5) Ain L 08.06.2010.a eksperdi arvamus nr 10/72-1, mille kohaselt oli sõiduki peaülekande satelliithammasratta purunemine ekspluatatsioonilise päritoluga ega olnud tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel; 6) otsus väärteoasjas nr 2302.10.001853, mille kohaselt põgenes Chryslerit juhtinud MN politsei eest enne liiklusõnnetuse toimumist ning ka sellele järgnevalt.
13.Kostja märkis, et vaidlustuskomisjon leidis asjas kogutud tõendeid hinnates, et hageja kaebus tuleb 50% ulatuses rahuldada. Vaidlustuskomisjon luges kaalukaimaks tõendiks OÜ AA käigukasti demonteerimise protokolli, mille alusel ei olnud välistatud, et polt võis saada löögi avarii tagajärjel. Ekspert Ain L hinnang on seevastu antud ilma käigukasti demonteerimiseta. OÜ AG22.06.2010.a ekspertiis ei anna üldse hinnangut, kas käigukasti vigastus võis tekkida õnnetuse tagajärjel või mitte. Ekspertiisi järgi tekkisid kahjustused detailile seoses ülekoormusega, kuid selgusetuks jääb, kas ülekoormus tekkis sõidukite kokkupõrke tõttu või muudel asjaoludel. Kostja ei välistanud, et politseiauto eest põgenemisel kasutas sõiduki Chrysler juht MN ekstreemseid juhtimisvõtteid, mis tõid kaasa probleemid käigukastis. Kostja hinnangul ei ole kõrvaldatud kahtlused, et Chrysleri käigukasti vigastused võisid tekkida ka muudel põhjustel, mitte ainult liiklusõnnetuse tagajärjel. Kuna kahtlused jäid kõrvaldamata, otsustas vaidlustuskomsjon rahuldada hageja nõude 50% ulatuses. Kostja leidis, et hagejal tuleks oma nõuet tervikuna tõendada. Kuivõrd kahtlused selles osas, kas vigastused käigukastile tekkisid liiklusõnnetuse tagajärjel või mitte, jäid kõrvaldamata, tuleks hageja nõue jätta rahuldamata.
14.Kostja tõi ühtlasi välja, et vaidlustuskomisjoni mõlemal istungil andis sõidukit juhtinud MN teadvalt valeütlusi liiklusõnnetuse asjaolude suhtes, mis on ümber lükatud väärteoasjas tehtud otsusega ning politseiametnik Karl Kalda seletustega. Kostja leidis, et OÜ AA poolt 01.06.2010.a koostatud käigukasti demonteerimise protokollist ei nähtu, kuidas oleks saanud polt lahti tulla liiklusõnnetuse tulemusena saadud löögi tagajärjel. Seega ei ole tuvastatud põhjuslikku seost sõidukite kokkupõrke ja käigukasti vigastuste vahel. Polt võis ära lennata ka kulumise tagajärjel, mida samas protokollis ei välistata. Samuti rõhutas kostja, et Ain L tõi 11.05.2010.a arvamuses välja, et käigukasti õlilekke põhjuste kindlakstegemiseks on vaja käigukast demonteerida. Ain L 08.06.2010.a arvamus on aga koostatud ajal, mil käigukast oli demonteeritud. Eksperdi arvamusele on lisatud fotod. OÜ AG22.06.2010.a arvamusest nähtub, et kahjustused olid otseselt seotud detailidele rakendunud ülekoormusega. Ülekoormuse tingimustes ei olnud satelliithammasratta ja tema võlli vahel piisavalt õlitust ning ülekoormusel töötav hammasratas on võllile sulatanud metalliladestuse. Hilisem jõuülekanne on põhjustanud detaili purunemise. Seega olid asjas kogutud tõendite kohaselt sõiduki käigukasti vigastused ekspluatatsioonilise päritoluga ning puudus nende seos liiklusõnnetusega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et käigukastil puudus õlileke varem. Ekspert Kalev Lehtla viitab sõnaselgelt ka puudulikule õlitusele, mis oli kahjustuste tekkimise üheks põhjuseks. Samuti ei ole välistatud, et vigastus võis tekkida politsei eest põgenemise tagajärjel.
15.Eeltoodu alusel leidis kostja, et antud juhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 mõttes. LKindlS § 26 lg 2 järgi on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. LKindlS § 7 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu poolt tekitatud kahju. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et Nissani juht on vastutav Chrysleri käigukastile tekitatud vigastuste eest, kuna ei ole tõendatud põhjusliku seose olemasolu tagant otsasõidu ja käigukasti vigastuste tekkimise vahel.
16.Täiendavalt tõi kostja välja, et kindlustuse vaidlustuskomisjon ei ole põhjendanud, miks on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ekspertiisikulud. OÜ AG poolt koostatud arvamus hageja nõuet ei tõenda, vaid lükkab selle ümber.
17.Kohtule 03.02.2011.a esitatud seisukohtades rõhutas kostja, et hageja ei ole tõendanud, et sõiduki käigukastile tekkis ülekoormus otsasõidu tagajärjel. Üheski ekspertarvamuses sellisele järeldusele jõutud ei ole. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et enne õnnetust oli sõiduki käigukast töökorras ja hooldatud. AAOÜ käigukasti demonteerimise protokolli osas tõi kostja välja, et protokoll ei ole koostatud mitte nimetatud ettevõtte poolt, vaid koostajaks oli hageja ise. Protokollis antud hinnang ühelegi argumendile ei tugine. Tegelikku uurimust ei ole läbi viidud ega ole kirjeldatud, kuidas on järeldusele jõutud. Teiste arvamustega on antud seisukoht ümber lükatud.
18.Kohtule 09.02.2011.a esitatud menetlusdokumendis tõi kostja välja, et hageja ei ole tõendanud tema sõiduki töökorras olekut enne avarii toimumist. Hageja esitatud järelmaksu müügileping tõendab üksnes seda, et sõiduk oli soetatud järelmaksuga. Kostja ei pidanud põhjendatuks hageja ärakuulamist kohtuistungil, kuna hageja ei ole selgitanud, kuidas ta oma ütlustega saab tõendada sõiduki korrasolekut enne liiklusõnnetuse toimumist. Sõiduki igapäevase kasutamise fakt ei tähenda seda, et sõiduk oli tehniliselt korras. Liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõidukit MN ning seega ei olnud hageja ainus sõiduki kasutaja. Hageja on juba varem korduvalt esitanud väite, et sõiduk on tehniliselt töökorras, kuid pelgalt sellise väite ärakuulamine kohtuistungil ei ole põhjendatud. Kostja rõhutas, et kohus menetleb käesolevat asja lihtsustatud korras. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja taotlusele lahendada asja kirjalikus menetluses. Kohus on pooltele teatanud aja, millal nad saavad oma seisukohti esitada ning samuti kohtulahendi teatavakstegemise aja. Hageja esitatud taotlus venitaks menetlust põhjendamatult. Kostja leidis, et tema on käesolevas asjas oma tõendamiskoormuse täitnud, kuid hageja seda teinud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
20.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) 27.01.2010.a toimus Harjumaal Nabala-Kurna-Sausti ristmikul liiklusõnnetus, milles hageja kasutuses olevale sõidukile Chrysler Sebring, registrimärgiga xxx (Chrysler), sõitis tagant otsa politseisõiduk Nissan Primera, registrimärgiga xxx (Nissan); 2) 27.01.2010.a aset leidnud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutas Nissani juht, kelle kindlustusandja on kostja; 3) kostja hüvitas hagejale oma 18.03.2010.a otsusega Chrysleri taastamisremondi kulud summas 12 181 krooni; 4) hageja esitas 19.03.2010.a kostjale täiendava taotluse hüvitada Chrysleri käigukastile tekitatud kahju ning hageja soovis AAOÜ arvete alusel tasutud summade hüvitamist; 5) hageja taotluse alusel tegi kostja 01.04.2010.a otsuse, milles ta keeldus hageja taotluse alusel Chrysleri käigukastile tekitatud kahju hüvitamisest; 6) hageja esitas kaebuse MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondi vaidluskomisjonile, kelle 26.08.2010.a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 4848 krooni, millest 3648 krooni oli hüvitis sõiduki käigukasti taastusremondi eest ja 1200 krooni ekspertiisitasu.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale kuuluva sõiduki Chrysler käigukastile tekkisid kahjustused 27.01.2010.a liiklusõnnetuse tagajärjel ning kas kostja peab liiklusõnnetuse põhjustanud isiku kindlustusandjana hüvitama sellest tulenevalt hagejale käigukasti remondiga
seonduvad kulud ja ekspertiisi tegemisega seonduvad kulud.
22.Kostja on käesolevas asjas väitnud, et hageja ei ole tõendanud Chrysleri käigukastile kahjustuste tekkimist nimelt 27.01.2010.a liiklusõnnetuse tagajärjel. Hageja väidab, et enne liiklusõnnetuse toimumist sõiduki käigukastist õli ei jooksnud ning vigastus oli tekkinud õnnetuse tagajärjel. Hageja leidis oma hagiavalduses, et kostjal tuleb tasuda hagejale liiklusõnnetusega põhjustatud kahju vaidlustuskomisjoni otsuse kohaselt ehk hageja soovis kostjalt 50% ulatuses käigukasti remondiga seotud kulude väljamõistmist ning 50% ulatuses OÜ AGteostatud ekspertiisi tasu väljamõistmist.
23.LKindlS § 7 lg 1 alusel on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vastavalt LKindlS 26 lõikele 1 on liikluskindluse kindlustusjuhtumiks ehk liikluskahjuks kindlustamisele kuuluva sõidukiga kahju tekitamine nendel tingimustel, mis on kirjas LKindlS § 26 lõikes 2. LKindlS § 26 lõike 2 järgi on liikluskahjuga tegemist ainult siis, kui samaaegselt esinevad järgmised tingimused: 1) kahju on tekitatud teeliikluses kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel, 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekkimisega. LKindlS § 35 lg 1 näeb ette, et asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud.
24.Seega on kindlustusandjal kohustus hüvitada liikluskahju üksnes siis, kui teeliikluses kindlustatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel tekkis kannatanule kahju, kusjuures tekkinud kahju peab olema põhjuslikus seoses kindlustatud sõiduki liikumise või paiknemisega. Eeltoodu alusel tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas 27.01.2010.a aset leidnud ja kostja kindlustatu sõiduki liikumise tagajärjel tekkinud liiklusõnnetus tõi omakorda kaasa Chrysleri käigukastile kahju tekkimise ehk kas liiklusõnnetuse toimumine ja käigukastile kahjustuse tekkimine olid omavahelises põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose kindlakstegemisel tuleb uurida, kas vastutavale isikule ette heidetav tegu on hagejale tekkinud kahju põhjuseks. Põhjusliku seose kindlakstegemisel kasutatakse conditio sine qua non reeglit, mille järgi loetakse ajaliselt eelnev nähtus hilisema nähtuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Kui tegemist on aktiivse käitumise aktiga, milliseks võib lugeda ka liiklusõnnetuse toimepanekut, kasutatakse põhjusliku seose kindlakstegemiseks elimineerimismeetodit, mille järgi on kahju tekkimine õnnetuse põhjustanud isiku teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud. Järelikult tuleb asjas kogutud tõendite pinnalt tuvastada, kas 27.01.2010.a toimunud liiklusõnnetus oli hageja sõidukil käigukasti vigastuse tekkimise vältimatuks eelduseks ning nimetatud vigastus ei oleks ilma liiklusõnnetuseta tekkinud.
25.Hageja on käesolevas asjas leidnud, et kõige tähtsam kogutud tõenditest on 01.06.2010.a AAOÜ poolt teostatud käigukasti demonteerimise protokoll, milles ei ole välistatud käigukasti vigastuste tekkimine avarii tagajärjel. Hageja märkis, et käigukasti demonteerimise viisid läbi pädevad asjatundjad, kes tegelevad igapäevaselt sama marki sõidukite teeninduse ja remondiga. Samuti leidis hageja, et kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis selle seisukoha ümber lükkaks ning et kostja esitatud Ain L ekspertiisid tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on teostatud ilma käigukasti demonteerimiseta. Hageja väitis, et enne õnnetust puudusid tema sõidukil käigukasti vigastused ning OÜ AGarvamusest tulenevalt tekkisid vigastused käigukastile ülekoormuse tagajärjel, mis oli tingitud avariist. Asjaolu, et sõiduk oli enne liiklusõnnetust tehniliselt korras, on tõendatud hageja hinnangul vaidlustuskomisjoni otsuse punktiga 2.2, samuti järelmaksu müügilepinguga nr 01911014L ja selle lisadega. Hageja soetas 14.02.2008.a AS-lt Hansa Liising Eesti sõiduki Chrysler ning tal oli kohustus lepingu objekti hooldada ning otstarbekohaselt kasutada. Hageja kasutas ja kasutab sõidukit igapäevaselt oma elukohast Kiili alevikust tööle
sõitmiseks Uuesalu lasteaeda, millise teekonna pikkuseks on ca 7 km. Töökorras mitteoleva ja hooldamata sõidukiga ei oleks see võimalik.
26.Kostja leidis, et OÜ AAdiagnostika tulemusena selgus, et sõiduki automaatkäigukasti solenoidide plokk lekib õli ja antud viga ei tekkinud liiklusõnnetuse tõttu. Kostja ei välistanud, et politseiauto eest põgenemisel kasutas sõiduki Chrysler juht MN ekstreemseid juhtimisvõtteid, mis tõid kaasa probleemid käigukastis. Kostja hinnangul ei ole kõrvaldatud kahtlused, et Chrysleri käigukasti vigastused võisid tekkida ka muudel põhjustel, mitte ainult liiklusõnnetuse tagajärjel. OÜ AApoolt 01.06.2010.a koostatud käigukasti demonteerimise protokollist ei nähtu, kuidas oleks saanud polt lahti tulla liiklusõnnetuse tulemusena saadud löögi tagajärjel. Seega ei ole tuvastatud põhjuslikku seost sõidukite kokkupõrke ja käigukasti vigastuste vahel. Protokollis antud hinnang ühelegi argumendile ei tugine. Ain L tõi oma 11.05.2010.a arvamuses välja, et käigukasti õlilekke põhjuste kindlakstegemiseks on vaja käigukast demonteerida. Ain L 08.06.2010.a arvamus on aga koostatud ajal, mil käigukast oli demonteeritud. OÜ AG22.06.2010.a arvamusest nähtub, et kahjustused olid otseselt seotud detailidele rakendunud ülekoormusega. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et käigukastil puudus õlileke varem. Hageja esitatud järelmaksu müügileping tõendab üksnes seda, et sõiduk oli soetatud järelmaksuga.
27.Kohus leiab asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu Chrysleri käigukastile tekkinud kahju ja 27.01.2010.a toimunud liiklusõnnetuse vahel ehk hageja ei ole tõendanud seda, et tema sõiduki käigukastile vigastuste tekkimise vältimatuks põhjuseks oli 27.01.2010.a liiklusõnnetuse toimumine. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kahju hüvitamise nõude esitamisel lasub hagejal kohustus tõendada õigusrikkumise toime pannud isiku tegu, tekitatud kahju suurust ja põhjuslikku seost sündmuse ning kahju vahel. Hageja ei ole põhjuslikku seost 27.01.2010.a toimunud liiklusõnnetuse ja tema sõiduki käigukasti vigastuste vahel tõendanud, kuigi kohus juhtis korduvalt hageja tähelepanu vajadusele oma nõuet tõendada (kohtu 20.12.2010.a pöördumine toimiku lk 50 ja kohtu 26.01.2011.a pöördumine, toimikul lk 75).
28.Kohtu hinnangul ei tõenda asjas täiendavalt kogutud tõendid ning poolte poolt kindlustuse vaidlustuskomisjonile esitatud tõendid seda, et sõiduki Chrysler käigukastile tekkisid vigastused nimelt 27.01.2010.a liiklusõnnetuse tagajärjel. AAOÜ 23.02.2010.a teatise kohaselt (kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimiku lk 136) tehti sõidukile Chrysler 22.02.2010.a diagnostika, mille tulemusena selgus, et käigukasti solenoidide plokk lekib õli. Teatises on märgitud: „Meiepoolne arvamus on, et antud viga ei ole seotud kuidagi auto liiklusavariiga“. Seega ei tulene antud tõendist, et käigukastile tekkis kahju liiklusõnnetuse tulemusena.
29.Ekspert Ain L on seoses käesoleva vaidlusega koostanud kaks arvamust. Tema esimeses eksperdiarvamuses nr 10/72, mis on koostatud 11.05.2010.a (kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimiku lk 123-128), on välja toodud, et visuaalse vaatluse põhjal olid sõiduki Chrysler tagakaitseraua plastkatte vigastused pindmise iseloomuga. Käigukasti õlivannil ja korpusel puudusid välised avariilised vigastused. Ekspert on oma arvamuse punktis 6 leidnud, et käigukasti õlilekke põhjuste kindlakstegemiseks on vajalik käigukast demonteerida ja osandada, kuid seda ei ole ekspert enam määravaks pidanud ja on asunud seisukohale, et Chrysleri käigukasti sisestel vigastustel puudub põhjuslik seos avariiga. Antud arvamusest nähtub, et ekspert on välistanud põhjusliku seose liiklusõnnetuse ja Chrysleri käigukasti sees tekkinud vigastuste vahel, kuna liiklusõnnetuse tagajärjel olid kannatanu sõiduki tagakaitseraual üksnes pindmised vigastused ja käigukasti korpusel puudused välised vigastused, millest tulenevalt võiks eeldada käigukasti kahjustumist avarii tagajärjel.
30.01.06.2010.a koostati Ahto P `u, Margus F `i ja Arno K `a nimeliste isikute poolt Chrysleri käigukasti demonteerimise käsikirjaline protokoll (kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimiku lk
98), milles on tuvastatud järgmist: „Tüüp viga. Polt on korpusest väljund ja augu teinud korpusesse. Solenoidi ploki vahetusest oleks saanud loobuda teha restart, kuid hiljem oleks ikka rikki läinud. Polt võis saada löögi avariist, see ei ole välistatud. Viga: diferentsiaalisõrmi hoiab kinni dift, kas siis löögi tagajärjel või kulumisel oma kohalt lennanud, tulnud korpusesse“. Eeltoodust tuleneb, et 01.06.2010.a Chrysleri käigukast demonteeriti ja tuvastati, et käigukasti kahjustuste otseseks põhjuseks oli käigukasti korpusesse augu teinud polt. Koostatud protokollist ei nähtu alla kirjutanud isikute pädevust, kuid allakirjutanud on leidnud, et kahjustuste tekkimist liiklusõnnetuse tagajärjel välistada ei saa. Samas ei ole protokolli koostanud isikud tuvastanud, et kahjustused tekkisid nimelt liiklusõnnetuse tagajärjel. Protokollis ei ole välistatud, et polt võis omalt kohalt ära liikuda ka kulumise tagajärjel. Protokollist ei nähtu, kuidas selle koostanud isikud ühele või teisele järeldusele jõudsid. Kui protokolli koostanud isikud olid AAOÜ töötajad, läheb protokollis kajastatu vastuollu nimetatud ettevõtte 23.02.2010.a kinnitusega, mille kohaselt ei saanud käigukasti vigastused olla tekkinud avarii tagajärjel.
31.08.06.2010.a on ekspert Ain L koostanud oma teise arvamuse nr 10/72-1 (kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimiku lk 77-84 ja lk 87-94). Arvamuses on ekspert taas välja toonud, et liiklusõnnetuses osalenud sõidukite vigastused olid pindmise iseloomuga ja avariijärgselt oli Chrysler läbinud vähemalt 23 km. Ekspert on märkinud: „03.06.2010.a teostatud Chrysler Sebringu, xxx, peaülekande ja diferentsiaali täiendava vaatlusega oli kindlaks tehtud alljärgnev: Peaülekande diferentsiaali üks satelliithammasratas oli purunemiseelselt satelliitide teljele kinni kleepunud (foto 3, 4). Tekkinud mehhaanilisest ja soojuslikust ülekoormusest tulenevalt satelliithammasratas purunes (foto 5). Vabanenud satelliithammasratta tükid sattudes töötava peaülekande hammasratta ja korpuse vahele purustasid viimase, tekkis õlileke.“ Eeltoodu alusel jõudis ekspert järeldusele, et satelliithammasratta purunemine oli ekspluatatsioonilise päritoluga ega tekkinud 27.01.2010.a liiklusõnnetuse tagajärjel. Viidatud eksperdi uurimusest nähtub, et ekspert vaatles demonteeritud Chrysleri käigukasti erinevaid detaile, millest tulenevalt on ebaõiged hageja väited nagu oleks ekspert Ain L andnud oma hinnangu üksnes sõidukit visuaalselt vaadeldes. Demonteeritud käigukasti detaile hinnates jõudis 19 aastase staaži ja erialase haridusega ekspert järeldusele, et vigastused ei saanud tekkida 27.01.2010.a avarii tagajärjel, vaid tekkisid varem sõiduki kasutamise käigus. Samuti on ekspert välja toonud, et avarii tagajärjel olid selles osalenud sõidukite vigastused vaid pindmised.
32.OÜ AG poolt 22.06.2010.a koostatud ekspertiisist nr A10-096 (kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimiku lk 53-54) nähtub, et eksperdile ei esitatud küsimust, kas sõiduki Chrysler käigukast võis puruneda 27.01.2010.a avarii tagajärjel või mitte. Eksperdilt on küsitud, kas käigukasti detailide vigastus on tingitud detaili vanusest tulenevast kulumisest või on tegemist detaili purunemisega ülekoormuse käigus. Ekspert on välja toonud, et talle esitatud detailil on kaks eristatavat kahjustust: esiteks on olnud kahjustatud satelliitide võlli ja satelliithammasratta sisepind ning seejärel on hiljem toimunud satelliit-hammasratta purunemine. Kulumise tunnuseid detailil ekspert ei tuvastanud ning ekspert leidis, et purunemised ja kahjustused on tingitud detailidele rakendunud ülekoormusest. Lõppastmes on ekspert leidnud: „Vaadeldavad on kaks eraldi episoodi – ülekoormuse tingimustes ei ole olnud satelliithammasratta ja tema võlli vahel piisavat õlitust ja ülekoormusel töötav hammasratas on võllile sulatanud metalliladestuse. Hilisem jõu ülekanne on põhjustanud detaili purunemise“. Seega tuleneb ka antud ekspertarvamusest kohtu hinnangul see, et käigukastile ei tekkinud kahjustused välise löögi ehk avarii tagajärjel. Ekspert on tuvastanud, et satelliithammasratta ja tema võlli vahel ei olnud piisavalt õlitust, mille tõttu hammasratas ülekoormuse tagajärjel sulatas võllile metalliladestuse. Lõplik vigastus on tekkinud hilisema jõu ülekande käigus. Jõu ülekanne on kohtu hinnangul võimalik üksnes käigukasti kasutamisel sõiduki liikumise käigus, mitte välise löögi tagajärjel. Kuigi OÜ AG arvamuse kohaselt ei põhjustanud käigukasti kahjustusi mitte detailide kulumine, vaid peamiselt ülekoormus, ei saa kohtu hinnangul sõiduki enda liikumisest tingitud ülekoormus olla põhjustatud avariist. Millistest põhjustest täpselt oli ülekoormus tingitud, seda antud ekspertarvamuses välja toodud ei ole, kuid OÜ AG järeldused ühtivad ekspert Ain L `u järeldustega, kes on samuti leidnud, et käigukasti kahjustused tekkisid
sõiduki kasutamise tagajärjel. OÜ AG arvamuses ei ole leitud, et Chrysleri käigukasti vigastused oleksid tekkinud mõne välise löögi või 27.01.2010.a liiklusõnnetuse tagajärjel.
33.Käesolevas asjas puuduvad mistahes muud tõendid, millest nähtuks, et hageja sõiduki käigukastile tekkisid kahjustused 27.01.2010.a avarii tagajärjel. Asjas kogutud ekspertide hinnangud ei ole tuvastanud kahjustuste tekkimist avarii tagajärjel. Kuigi hageja viidatud 01.06.2010.a koostatud käigukasti demonteerimise protokollis ei ole teoreetiliselt välistatud kahjustuste tekkimist avarii tagajärjel, nähtub hilisematest eksperthinnangutest, et antud juhul kahjustused käigukastile avarii tagajärjel siiski ei tekkinud. Avarii tagajärjel sai hageja sõiduk pindmisi kahjustusi, käigukasti vigastused olid aga sisemised ning tekkinud sõiduki varasema kasutamise käigus. Välistatud ei ole see, et käigukasti kahjustused võisid osaliselt või tervikuna olla tingitud sellest, et enne ja pärast 27.01.2010.a liiklusõnnetuse toimumist põgenes nimetatud sõidukit juhtinud MN politsei eest (väärteoasja otsus 18.03.2010.a, kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimiku lk 48, politseiametnik Karl Kalda seletus, kindlustuse vaidlustuskomisjoni toimiku lk 162), mille käigus võis ta kasutada ebakohaseid juhtumisvõtteid, mis omakorda võisid kaasa tuua ülekoormuse sõiduki käigukastile.
34.Ülaltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et ei ole tõendatud põhjusliku seose esinemine sõiduki Chrysler käigukastile tekkinud kahjustuste ja 27.01.2010.a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Kuna vastav põhjuslik seos tuvastamist ei ole leidnud, puudub ka alus hageja nõude rahuldamiseks ning kostjalt kindlustushüvitise väljamõistmiseks LKindlS § 26 lg 1 ja lg 2 alusel.
35.Hageja ei ole antud asjas tõendanud ka seda, et enne 27.01.2010.a liiklusõnnetuse toimumist oli sõiduki käigukast täielikult töökorras ja sõiduk hooldatud. Hageja poolt täiendavalt esitatud tõendid (järelmaksu müügilepingu esileht, toimiku lk 93, eseme üleandmise-vastuvõtmise akt, toimiku lk 94 ja maksegraafik, toimiku lk 95) ei tõenda, millises tehnilises seisukorras oli sõiduk vahetult enne 27.01.2010.a liiklusõnnetuse toimumist ning milliseid hooldusteenuseid ja millal oli sõiduki suhtes teostatud. Pelgalt järelmaksu müügilepingust tulenev hageja kohustus sõidukit hooldada ja tasuda maksegraafiku kohaseid makseid ei tõenda veel seda, et hageja nimetatud kohustust ka täielikult täitis ja sõidukit regulaarselt hooldas. Samuti ei tõenda sõiduki korrasolekut ja regulaarset hooldamist asjaolu, et hageja väidetel kasutas ta sõidukit igapäevaselt ja see oli võimalik. Kohus leiab, et ka korrapäraselt hooldamata sõidukit on võimalik pikaajaliselt kasutada, hooldustoimingute tegemata jätmisel riskib sõiduki omanik pigem sellega, et mõni sõiduki detail võib kulumise ja kasutamise tagajärjel puruneda.
36.Harju Maakohus teatas pooltele oma 12.11.2010.a hagiavalduse menetlusse võtmise määruses, et menetleb asja lihtsustatud korras. Samas määruses oli pooltele selgitatud, et kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1 võib kohus asja lihtsustatud menetlemisel loobuda kohtuistungist. Kohus teatas pooltele 26.01.2011.a, et neil on võimalik esitada oma tõendeid puudutavaid taotlusi hiljemalt 09.02.2011.a ning kohtuotsus tehakse pooltele teatavaks hiljemalt 22.03.2011.a. Kohus ei saatnud pooltele kohtukutseid ega teatanud kohtuistungi toimumise aega. Seega pidi hagejale, kes kasutas antud asjas pädevat esindajat, olema mõistetav, et kohus on loobunud asja menetlemisel kohtuistungist. Vaatamata sellele teatas hageja oma 08.02.2011.a seisukohas, et soovib sõiduki igapäevast kasutamist, selle hooldamist ja töökorras olekut tõendada hageja seletusega kohtuistungil. Hageja ei taotlenud kohtuistungi pidamist ega ka hageja vande all ülekuulamist. Kohus leiab, et hageja seesugune taotlus ei olnud põhjendatud ning hageja seletustega ei saa tõendada sõiduki tehnilist korrasolekut, samuti põhjuslikku seost 27.01.2010.a toimunud liiklusõnnetuse ja käigukasti kahjustuste vahel. Menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, kohus üldjuhul tõendiks lugeda ei saa. Kuigi kohus võib lihtmenetluses nimetatud põhimõttest kõrvale kalduda, on tegemist kohtu diskretsiooniga, mis antud juhul ei oleks olnud põhjendatud. Kohus leiab, et sõiduki korrapärast hooldamist ja korrasolekut on võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega, sealhulgas sõiduki hooldusraamatuga, mitte menetlusosalise seletusega. Liiatigi oleks hagejal lisaks sõiduki
varasemale korrasolekule tulnud tõendada seda, et käigukastile tekkisid kahjustused avarii tagajärjel, mitte mõnel muul põhjusel. Antud asjaolu hageja käesolevas asjas tõendanud ei ole ning antud asjaolu ei saa kohtu hinnangul tõendatuks lugeda hageja seletustega. Seega leiab kohus, et kuigi kohus ei andnud hagejale võimalust esitada oma seletused lisaks juba kirjalikult antule ka suuliselt kohtuistungil, ei oleks tegemist olnud sellise menetlustoiminguga, mis oleks kaasa toonud sisuliselt teistsuguse lahendi. Hageja nõue on käesolevas asjas jäänud tõendamata, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta tervikuna rahuldamata.
37.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.