Tsiviilasja number
2-08-50540
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.03.2011 Tallinnas
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi Ringo Timofejevi vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
4822 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.12.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Haigekassa apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091, asukoht Lembitu 10, 10114 Tallinn), esindaja Pille Tael Kostja Ringo Timofejev (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX X-X, XXXXX XXXXXX), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-Getsu
Pärnu Maakohtu 16.12.2009 otsus tsiviilasjas nr. 2-08-50540 tühistada ja teha asjas uus otsus hagi rahuldamiseks. Välja mõista Ringo Timofejevilt (i.k. XXXXXXXXXXX) 308,18 eurot (4822 kr.) Eesti Haigekassa (reg.kood 74000091) kasuks ja jätta menetlusosaliste menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes kostja kanda.
Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu
taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Asjaolud Eesti Haigekassa esitas 23.07.2008 Pärnu Maakohtule hagi Ringo Timofejevi vastu kahju hüvitamiseks. Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakond lõpetas 14.02.2008 määrusega menetluse kriminaalasjas nr 07239000042 Ringo Timofejevi suhtes KrMS §-de 202 lg 7; 207 lg 2, 3 ja 228 lg sätete alusel KarS § 263 p 1 järgi seoses tervisekahjustuste tekitamisega M. K.. Eesti Haigekassa on M. K. ravi eest hüvitanud SA Hiiumaa Haiglale esitatud arve nr HH 11845 alusel 156 krooni. Samuti on kannatanule välja makstud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00001573 alusel 4666 krooni. Kokku on haigekassale tekitatud seega kahju 4822 krooni. Haigekassal on ravikindlustusseaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest. Käesoleval juhul on kindlustusjuhtumis süüdi Ringo Timofejev. Kostja hagi ei tunnistanud. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsus võib olla ainult üks tõenditest, mis tõendab süüdimõistetu süüd ka näiteks kahju tekitamises. Tsiviilasjas tuleb tõendada kõigi võimalike tõenditega, et kahju hagejale tekitas just nimelt kostja ja on olemas põhjuslik seos kostja käitumise ja hagejale kahju tekkimise vahel. Käesolevas asjas Ringo Timofejevit süüdimõistvat kohtuotsust ei ole. Kriminaalasja lõpetamise määrus ei tõenda aga tema süü olemasolu M. K. kehavigastuste tekitamises, mis oleks aluseks Haigekassale kannatanule raha väljamaksmisega kahju tekkimises. Käesolevas asjas ei ole tõendatud põhjuslik seos kostja käitumise ja M. K. tekitatud kehavigastuste vahel. Sellise seose tõendamiskoormis on kahju saajal. Ka kriminaalasja lõpetamise määrusest nähtub, et kostja teo ja M. K. haigushüvitise tekkimisel põhjuslik seos puudub; vastasel juhul oleks ka antud määrusesse kirjutatud kannatanu kahjude hüvitamise kohustus süüdlase poolt. Süüdlast antud asjas selgitatud ei ole, sest ainuüksi oportuniteet süüd ei tõenda ega eelda isegi süü tunnistamist ega süü olemasolu. Kostja ei ole mingit süüd tunnistanud ja keegi ei ole ka tema süüd M. K. kehavigastuste tekitamises tõendanud. 31.03.2007 Kärdlas toimunud intsidendi algatas M. K. ning Ringo Timofejev tegutses enesekaitseks. Antud asjas võib äärmisel juhul olla tegu segasüüga nii Ringo Timofejevi kui M. K. osas. Kuid ka kummagi süü osakaalu ei ole kriminaalasjas tuvastatud. Ka tsiviilhagis ei ole hageja millegagi Ringo Timofejevi süüd tõendanud ega üldse esitanud tõendeid tema poolt Haigekassale kahju tekitamise osas, vaid tugineb üksnes kriminaalasja lõpetamise määrusele. Apellatsioonkaebus 2(5)
Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Ekslik on maakohtu seisukoht, nagu ei oleks hageja poolt tõendatud, et kostja käitumise tulemusena tekkisid M. K. kehavigastused. Kohus on valesti hinnanud hageja tõendina esitatud kriminaalasja oportuniteediga lõpetamise määrust. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja on nõustunud kriminaalasja lõpetamisega. Asjakohaseks ning mõistlikeks ei saa pidada kostja väiteid, et ta ei saanud aru, et sellisele määrusele allkirja andes ta tunnistas oma süüd M. K. kehavigastuste tekitamises. Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 1 mõistes. Antud tõendist nähtub, et kostja on tunnistanud kriminaalasja uurimisel tuvastatud asjaolusid. Ka kostja enda vande all antud seletustest nähtub, et tüli alustas kostja ja hiljem ta lõi M. K.. Kohus on antud tõendit ning kostja vande all antud seletuse sisu valesti hinnanud, leides põhjendamatult, et kostja õigusvastase tegevuse ning M. K. tekkinud tervisekahjustuse vahel puudub põhjuslik seos. Antud tõendite kontekstis on põhjuslik seos tuvastatud. Tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 kehtib kahju õigusvastase tekitamise puhul nö ümberpööratud tõendamiskoormis. Kahju tekitaja peab tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi, ehk siis kahju tekitaja süüd eeldatakse. Kostja ei ole süü puudumist tõendanud. Maakohus on põhjendamatult pannud sellise tõendamise koormise hagejale, kohaldades sellega valesti ka materiaalõigust. Samuti on maakohtu otsus antud õigusvastase kahju elemendi käsitlemisel vastuoluline. Ühelt poolt leiab kohus, et hageja ei ole kostja süüd tõendanud, samas on kohtuotsuses leitud, et tegemist võib olla nn segasüüga. Sellise käsitlusega kohus möönab kostja süüd. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist. Hageja esitas koos hagiga ka tõendid ravikulude kandmise kohta, samuti kannatanule töövõimetushüvitise väljamaksmise kohta. Kostja ei ole antud hageja seisukohti vaidlustanud. Seega jättis maakohus hageja esitatud tõendi põhjendamatult tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Maakohus on otsuse põhjendusteks kasutanud kostja vastuväiteid, arvestamata, et need on alternatiivsed ja omavahel vastuolulised. Selle tulemusena on ka otsuse põhjendused vastuolulised: kohus on leidnud, et ei ole tõendatud kostja süü kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamises ja põhjusliku seose olemasolu kostja teo ning kannatanule haigushüvituse maksmise vahel, mööndes samas et tegemist võib olla segasüüga, kuid kriminaalmenetluses ei ole välja selgitatud kummagi süü astet. Maakohus ei ole osundanud ka ühelegi materiaalõigusnormile, mis antud nõude puhul kohaldub ja millest kohus juhindub. Seega ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg. 8 nõuetele. Ravikindlustuse seaduse § 26 lg. 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik 3(5)
ravikindlustushüvitisi. Kindlustusjuhtumiks oli hageja väidetel M. K. kehavigastuse tekitamine. Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kostja, viibides 31.03.2007 öösel kella 02.00 paiku Kärdlas baari K. ees, lõi M. K. rusikas käega pea piirkonda, millega tekitas viimasele mitteeluohtlikud tervisekahjustused: huule turse, verevalumid, haavad mõlema huule siseküljel, ülahuule paremas nurgas väljaspool 5 mm pikkuse haava, vasaku oimu kohal ja kulmu peale muhu, vasaku silma alla verevalumi ja mõlema silma punetuse. Raviteenuste arvest ja töövõimetuslehest nähtub, et M. K. viibis 31.03.2007 eriarsti esmasel vastuvõtul, kus tal diagnoositi silmalau ja silmaümbruse kontusioon, millega kaasnes huule ja suuõõne pindmine vigastus, ja et talle kirjutati välja haigusleht töövabastusega 31.03.2007 kuni 17.04.2007.Arvest ja haiguslehest nähtub, et hageja on tasunud M. K. ravi eest eriarstile 156 kr. ja haigulehe järgi arvestatud on talle arvestatud ravikindlustushüvitust 4666 kr., s.o. kokku 4822 kr. Kostja on maakohtus vande all ülekuulatuna tunnistanud kakluse toimumist ja tema poolt selle käigus M. K. löömist. Ta on ka tunnistanud , et ta ise instsineeris purjus isikut vahel (olles ka ise joobnud) kakluse, öeldes M. K. „halvasti“, pärast mida viimane tungis talle kallale ja lõi teda. Kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokument on TsMS § 272 järgi dokumentaalne tõend, millel ei ole vaieldamatu tõendi väärtust, s.o. seda tuleb hinnata koos teiste tõenditega, kui selles toodud ajaolusid vaidlustatakse. Antud juhul ei ole kostja kriminaalmenetluse lõpetamise määruses toodud ajaolu - et ta lõi M. K. näkku vaidlustanud, vaid on seda kinnitanud. TsMS § 231 lg.2 kohaselt on tegemist faktilise asjaolu õigeksvõtuga. Kostja ise ei ole ka kordagi väitnud, et M. K. osutati raviteenust kohe pärast 31.03.2007 mitte tema poolt põhjustatud tervisekahjustusega, vaid mingi teise haigestumise või traumaga seoses. Seega leiab kolleegium vastupidiselt maakohtule, et hageja on tõendanud kostja poolt M. K. tahtlikult kehavigastuse tekitamist, millega seoses hüvitati haigekassa poolt M. K. ravikulud hagis näidatud ulatuses. S.o. on tõendatud kostja õigusvastane tegu, selle läbi saabunud kahju ja põhjuslik seos nende vahel. Mis puutub süü tõendatusesse, siis antud juhul kuuluvad kostja vastutuse suhtes kohaldamisele VÕS 53. peatüki 1. jao sätted. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1045 lg.1 p.2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse põhjustamisega. VÕS § 1050 lg.1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Seega on asjakohatud kostja väited ja maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole kostja kriminaalmenetluse käigus oma süüd tunnistanud ja hageja ei ole kostja süüd tõendanud; märgitud sätete kohaselt süüd eeldatakse ja süü puudumise tõendamise koormis lasub kostjal. Asja materjalid ja teo asjaolud ei näita kostja süü puudumist. Joobes isikute vahel kakluse instsineerimine, tuikumiseni joobnud (vt. kostja vande all antud seletus) kannatanut tahtlikult korduvalt otse näkku löömine (vt. kriminaalmenetluse lõpetamise määruses kirjeldatud vigastuste kirjeldust) ei kõnele sellest, et kostja tekitas kannatanule kehavigastusi kergest hooletusest või et tegemist oli hädakaitse seisundiga. Kostja ei ole ka taotlenud kahjuhüvitise, s.o. oma vastutuse määra vähendamist VÕS § 139 lg. 1 ja 3 alusel, 4(5)
ning otsustades ülalmärgitud asjaolude järgi, ei oleks selliseks vähendamiseks ilmselt ka piisavat alust. Seega tuleb uue otsusega hagi rahuldada ja jätta asjas kantud menetluskulud TsMS §-de 162 lg. 1 ja 171 lg. 1 alusel kostja kanda.
Margo Klaar
Tiit Kollom
Reet Allikvere
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.