Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on KÜ Tallinna mnt 42 hagi L. F. vastu 14 439,71 krooni nõudes. KÜ Tallinna mnt 42 esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult L. F.lt põhivõla 14 737,12 krooni ja viivise 6 692,90 krooni nõudes. Asjaolude kohaselt on võlgnikul võlgnevus korteri hooldustasu eest, sh gaasi, elektri, vee ja teenustasude eest.
2.Pärnu Maakohtu 27.05.2010. a kohtumäärusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti KÜ Tallinna mnt 42 nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest võlgnik L. F. esitas vastuväite.
3.KÜ Tallinna mnt 42 esitas hagiavalduse L. F. vastu kohtule 25.06.2010. a. Hagiavalduse kohaselt tunnistas kostja vastuväites maksekäsu kiirmenetluses võla olemasolu, kostja on osaliselt võla tasunud. Hagi esitamise hetkel on kostja põhivõla summa 7 124,61 krooni ja viivis 7 315,10 krooni. Viivist arvestatakse kostjale 0,07% põhivõla summast (korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 alusel).
4.Kostja esitas kirjaliku vastuse hagile (tl 18-19). Kostja hagi ei tunnistanud, märkides, et hagist ei selgu, milliseid makseid kostja ei maksa ja millise perioodi eest, mistõttu ei ole selge, kuidas moodustus võlgnevus 10 140,56 krooni seisuga jaanuar 2009. a ja viivis summas 3 936,95 krooni. Hagist ei nähtu, et hageja oleks kooskõlas KÜS § 7 lg 4 juhatuse otsusega määranud kindlaks viivise suuruse. Seetõttu ei ole hagi põhivõlgnevuse ega viivise osas vastavate üldkoosoleku või juhatuse otsustega põhjendatud (maksete määramise otsused), oma olemuselt motiveerimata ja rahuldamisele ei kuulu.
5.Hageja suurendas 15.11.2010. a nõuet. Avalduse kohaselt (tl 28) võeti kostja korteris külma ja sooja vee näidud. Näitude põhjal tuvastati, et kostja esitas pika aja jooksul valesid andmeid vee kulu kohta. Kostja võlgnevus külma ja sooja vee tarbimise osas on 10 990,50 krooni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kokku 22 554,90 krooni, millest põhivõlg on 14 838,45 krooni ja viivis 7 716,45 krooni.
6.Kohtuistungil 19.11.2010. a hageja esindaja selgitas, et viivist arvestatakse KÜ põhikirjast ja poolte vahel sõlmitud hoolduslepingust (tl 50-53, p 16) tulenevalt. Viivist arvestab hageja alates 2003. aastast 0,07% päevas. Kostja selgitas, et ta ei ole hoolduslepingut sõlminud, lepingul ei ole tema allkiri, samuti ei saa kostja aru viiviste arvestusest.
7.Kohtuistungil 04.03.2011. a hageja esindaja oli nõus sõlmima kompromissi, kui kostja tasub tekkinud võla osamaksetena igas kalendrikuus 63,90 eurot ja tasub jooksvaid arveid. Hageja esindaja selgitas, et käesoleval ajal on kostja põhivõlg 14 800,96 krooni ja viivised 6 751,25 krooni. Kostja selgitas, et ta maksab nii palju kui võimalik, kuid põhivõlg ei vähene. Kostja viiviste maksmisega nõus ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
9.Poolte vahel ei ole vaidlust põhivõla ega selle suuruse üle. Hageja nõue majandamiskulude 14 800,96 krooni (945,95 eurot) väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud KÜS § 15-1, korteriomandiseaduse § 13, korteriühistu põhikirja p 25 lg 4 ja poolte vahel sõlmitud eluruumi hooldamise lepingu p 15.
10.Viivise nõue
10.1.Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist tulenevalt KÜS § 7 lg 4 (0,07% päevas maksete tasumisega viivitamise eest). Viivise summa on 6 751,25 krooni (431,48 eurot).
10.2.Kostja viivise tasumisega nõus ei ole põhjendustel, et (1) viivise arvestamine on ebaselge, (2) hageja ei ole esitanud juhatuse otsust viivise määra kehtestamise kohta vastavalt KÜS § 7 lg 4, (3) samuti ei ole esitatud vastavat üldkoosoleku otsust, (4) hageja esitatud eluruumi teenindamise lepingule ei ole ta alla kirjutanud (lepingul pole tema allkiri).
10.4.KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
10.5.Tallinna mnt 42 korteriühistu põhikirja (vastu võetud 14.11.1998. a) p 25 lg 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu) /.../ Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist, mille suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega.
10.6.KÜ Tallinna mnt 42 ja kostja vahel on 2000. a sõlmitud eluruumi teenindamise leping, mille p 16 sätestab, et arve tasumisega viivitamisel arvestatakse omanikule viivist 0,07% iga viivitatud kalendripäeva eest alates tasumisele järgneva kuu esimesest kuupäevast.
10.7.Kohus leiab, et kostja kohustus viivise tasumiseks tuleneb kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingust. Paljasõnaline on kostja väide selle kohta, et ta lepingut sõlminud ei ole (lepingul tema allkiri puudub). Kostja ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 277 sätestatud korral dokumendi ehtsust vaidlustanud ega dokumendi võltsitust põhistanud.
10.8.Kohus leiab, et KÜS § 7 lg 4 rakendamine ei eelda korteriühistu juhatuse vastavat otsust. Hageja on kostjale viivist arvestanud, nõude kostja vastu kohtusse esitanud, seega on korteriühistu juhatus oma KÜS § 7 lg 4 tulenevat õigust ka realiseerinud.
10.9.Viivise arvestus ei ole ebaselge.
Menetluskulude jaotus
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab hageja menetluskulud kostja ning kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.