Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Teadaanded. anded. 2011 kell 15.00 ning avaldatakse väljaandes Ametlikud Teada

Edasikaebe kord Pankrotimäärusele Pankrotimäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkon Ringkonkonnakohtule sama maakohtu kaudu. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele. täitmisele Ärakiri määrusest saata: 1) võlgniku seaduslikele esindajatele 2) Viru Maakohtu registriosakonnale 3) pankrotihaldurile 4) Maksu- ja Tolliameti Ida Maksukeskusele. Pankrotiavalduses esitatud asjaolud: 30.12.2010 esitas võlgniku OÜ Cleanmerk (reg.-kood 11296021) juhatuse liige M K Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul kujunenud välja täielik maksejõuetus, mis ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning väljakuulutamisele kuulub pankrot. Võlgnikul esineb võlakohustusi kokku summas 1 015 986.58 krooni; vara puudub.

Kohtumenetluse käik 05.01.2011 korraldava määrusega võttis Viru Maakohus OÜ Cleanmerk pankrotiavalduse menetlusse. Avalduses toodud asjaolude täpsustamiseks pidas kohus vajalikuks enne ajutise pankrotihalduri määramise otsustamist võlgniku ärakuulamist. 21.01.2011 eelistungil selgitas võlgniku juhatuse liige M K, et omandas OÜ Cleanmerk osad 2006.a., teine osanik ja juhatuse liige on R K. Osaühing tegeles puhastus- ja koristusteenuse osutamisega. Esimesed makseraskused ilmnesid juba 2009.a.lõpul. Suuremad lepingupartnerid loobusid nende teenuste kasutamisest ja sellega kaasnesid võlgnikul makseraskused Käesolevaks ajaks on majandustegevus lõppenud. Põhiline võlgnevus on maksuametile (717 652 krooni, lisanduvad intressid), kelle taotlusel on arveldusarved arestitud. Puhastus- ja koristusteenuse osutamiseks vajalik inventar on müüdud.

Juhatuse liige R K seletas, et äriühingu juhtimise poolega tegeles rohkem M K; tema oli rohkem nagu töödejuhataja ja tegeles töötajate juhendamisega ja tehtava töö kontrollimisega. Kohus kohustas võlgnikku esitama viimaste tegevusaastate majandusaasta aruanded, mille kohta äriregistris andmed puuduvad. 2009.a. ja 2010.a majandusaasta aruanded esitati võlgniku poolt kohtule 17.02.2011. 21.02.2011 nimetas maakohus kohtumäärusega OÜ-le Cleanmerk pankrotiavalduse menetluses PankrS § 15 lg 1 tulenevalt ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman`i. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimunud kohtuistungil 11.03.2011 jäi võlgniku juhatuse liige M K avalduses esitatud asjaolude ja taotluse juurde. M K tunnistas, et põhiliselt tegeles tema äriühingu juhtimisega, samuti vastutas raamatupidamise korraldamise eest. 2008-2010 majandusaastate aruannetes kajastatud andmete osas ta selgitust anda ei osanud, möönas vaid, et võivad esineda ebatäpsused. Maksuameti poolt arvete arvestimise järel oli arveldamine toimunud sularahas; ka puhastusvahendeid ja –materjale osteti sularaha eest, kuid kulutusi tõendavad dokumendid ei ole kõik säilinud. Detsembris 2010 lõpetati töötajatega töölepingud, palgad maksti välja. Tegevuse jätkamiseks võlgnikul vahendid puuduvad.

Ajutise pankrotihalduri aruanne. Võlgniku üldandmed äriregistri registrikaardil: esmakanne äriregistris on tehtud 04.09.2006. Alates 04.09.2006 - 31.10.2006 oli ärinimeks OÜ STRORMET; osakapital 42 000 krooni; asutajaks OÜ ABC KAPITAL (reg.-kood 10521668), kes oli ka osanikuks 04.09.2006 - 11.10.2006. Alates 11.10.2006 on võlgnikul 2 osanikku: M K (sünd. xxxx), osa - 21 400 krooni, ja R K (sünd. xxxx), osa - 20 600 krooni. Alates 24.10.2006 on juhatuse liikmeteks M K ja R K. Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga (01.01-31.12); nõukogu puudub. Pankrotimenetluse algatamise ajaks oli võlgniku majandustegevus lõppenud. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt on varasid 2374.15 eurot (37 147 krooni (Nordea Bank pangakontol). 2010.majandusaasta aruandest nähtuv müügitulu eelmise aastaga võrreldes on 3,2 korda väiksem, s.o 248 200 krooni; majandusaasta tulemiks oli kahjum 1 900 072 krooni. Vähemalt 2010.a. ei ole majandustegevust juhitud ettevõtjale kohase hoolega: seisuga 31.12.2010 oli omakapital negatiivne - 1 354 112 krooni; 31.12.2009 oli omakapital 545 960 krooni. 31.12.2009 seisuga oli võlgnikul põhivara summas 87 371 krooni, kuid seisuga 31.12.2010 on põhivara - 0 krooni. Nimetatust nähtub, et võlgnik on kogu oma põhivara võõrandanud enne pankrotiavalduse esitamist (ühtegi dokumenti põhivarade müügi kohta ei ole esitatud). Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta. Võlgnik ei ole korrektselt täitnud aruandluskohustust – esitamata on äriregistrile seaduses sätestatud tähtaja jooksul 2009 majandusaasta aruanne. Vastuseks ajutise halduri päringule on võlgniku poolt täiendavalt vaid teatatud, et 2011.a. pole tehinguid toimunud. Ajutine haldur soovis 10.03.2011 võlgnikuga peetud kirjavahetusest saada selgust rahaliste vahendite kasutamise kohta detsembris 2010.a. kui võlgnik on deklareerinud puuduvate või mittevastavate algdokumentide alusel tehtud väljamakseid summas 1 310 124 krooni. Võlgniku esindaja teatel on raamatupidamine pisut puudulik ja on teadmata, mis perioodi osas dokumendid võivad puududa. Raamatupidamise dokumente ei ole esitatud, olgugi, et võlgnikult on seda nõutud. Analüüsides võlgniku vastuseid ning 2009 ja 2010 aastaaruandeid järeldab ajutine haldur, et 2009 majandusaasta aruandes ei ole varalist olukorda õigesti kajastatud. Bilansist

31.12.2009 nähtub kassajääk summas 1 149 782 krooni, kuid võlgniku antud vastusest ja 2010.a. tegevusest nähtuvalt on võimalik järeldada, et kassajääk puudus (summa suurust ei ole võimalik piiratud andmete juures välja arvutada). Võlgnik ei ole oma raamatupidamiskohustust täitnud vastavalt seaduses sätestatule ning sellega seoses võib juhatuse liikmete tegevuses olla KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) süüteo tunnused. Maksu-ja Tolliameti andmetel on 2010 aasta detsembris olnud võlgnikul 4 töötajat (M P; S M; M K ja D V), kellele on tehtud väljamakseid ja need on ka deklareeritud. Ajutine haldur eeldab, et töösuhted on lõpetatud, kuna pankrotiavaldusest nähtub, et võlgniku tegevus on lõppenud ning kohustused töötajatele puuduvad. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta. Võlgniku omakapital langes vähemalt 2010 aasta lõpuks miinusesse (– 1 354 112 krooni). Ajutise halduri hinnangul oleks juhatuse liikmed pidanud vähemalt 2010.a. olukorras, kus müügitulu pidevalt langes, pöörama tähelepanu ettevõte jätkusuutlikkusele ja maksejõulisusele. Võlgniku 10.03.2011 antud vastusest järeldub, et omakapital oli tegelikult negatiivne juba vähemalt 2009.a. lõpu seisuga. Täpseid maksejõuetuse põhjustamise asjaolusid ei ole võimalik tuvastada; nimetatu eeldab raamatupidamisdokumentidega tutvumist, nende kontrolli ning analüüsi. Juhatuse liikmete poolt võib olla tegemist raskete juhtimisvigadega (pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamine, osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine, tahtlik maksejõuetuse põhjustamine). Samuti võib juhatuse tegevuses olla KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) süüteo tunnused. Välistatud ei ole, et juhatuse liikmete tegevuses võiks olla ka KarS § 201 (rahaliste vahendite omastamine), § 2172 (usalduse kuritarvitamine) ja/või § 3891 (maksude maksmisest kõrvale hoidmine suures ulatuses) loetletud süüteo tunnused. 2007-2010 majandusaasta aruannetest nähtuvalt oli võlgniku majandustegevus perioodil 2007-2009 täiesti normaalne, kahjumlikuks muutus majandustegevus alles 2010 aastal. 2009 aastal oli müügitulu 808 899 krooni; sama majandusaasta lõpuks oli omakapital plussis (545 960 krooni). 31.12.2009 seisuga oli kassajääk 1 149 251 krooni, kuid esines juba maksuvõlg 678 898 krooni, s.o. ca 90% käibest ja ca 60% väidetud kassajäägist. Võlgniku esitatud andmete alusel võib järeldada, et andmed kassajäägi osas ei vasta tegelikkusele. Ajutise halduri esmahinnangul ilmnesid võlgniku makseraskused 2008.a., s.o. ajal, mil märkimisväärselt suurenes võlgniku kassajääk. Ajutine haldur on võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördunud erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Võlgnik omab arvelduskontot Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, konto jääk 28.02.2011 on 2374.15 eurot, kohustused panga ees puuduvad, konto eelnevalt arestitud. AS SEB Pank arvelduskontol on seisuga 01.03.2011 jääk 0 eurot; konto on arestitud 23.02.2011 ning on eelnevalt olnud arestitud kohtutäitur Kairi Laiõuna ja Maksu- ja Tolliameti poolt; võlgnikul on panga ees võlgnevused teenustasu kaardi hooldustasu osas - 4.80 eurot, samuti teenustasu eest 7.67 eurot; laenulepingust nr 2007041485 tulenev kohustus (täitmise tähtaeg 08.05.2010) 3 093.15 eurot. AS-is Eesti Krediidipank avatud konto jääk 0 eurot; eelnevalt arestitud Maksu- ja Tolliameti ning kohtutäitur Kairi Laiõun poolt; kontole on seatud nõuded panga kasuks 20.23 eurot (konto haldustasud). Maksu- ja Tolliameti ees on 23.02.2011 seisuga põhivõlg 70 004.07 eurot ning arvestatud intress 17 672.76 eurot, kokku 87 676.83 eurot. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad (ei ole ka kunagi olnud). Ehitusregistri andmetel võlgniku omandis olevad ehitised puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele registreeritud sõidukid puuduvad (ei ole ka kunagi olnud).

Kohtutäitur Kairit Laiõun esitatud andmete kohaselt on täitmisel Maksu- ja Tolliameti nõuded - täiteasi nr 140/2010/1018: haldusakt 09.02.2010 nr 13-11/2357 summas 123 433.00 krooni (7,888.81 eurot) ja täiteasi nr 140/2010/1019: haldusakt 05.05.2009 nr 1311/4451 summas 319 387.22 krooni (20,412.56 eurot). Võlgniku 2010.a. 2010.a. majandusaasta majandusaasta aruande kohaselt on kohustusi summas 1 343 328 krooni ehk 85 854.30 854.30 eurot, eurot, kuid tegelikult on kohustused veelgi suuremad, sest ainuüksi Maksu-ja Tolliameti ees on võlgnevus 87 676.83 eurot. Võlgniku andmete kohaselt on äriühingul 4 võlausaldajat. Võlgniku ainukeseks varaks on pangaarvetel olev raha summas 2374.15 eurot. eurot Võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara ning on üheselt selge, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 alusel. Pangaarvetel olev raha katab pankrotimenetluse kulud. Ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, ettevõte majandustegevus on peatunud ning seda pole võimalik taastada. Võlgnikul puudub sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või tasuda oma võlgnevused kreeditoridele. Ettevõte tervendamise võimalusi oleks saanud kasutada juhatuse liikmed 2010 aasta jooksul, kuid seda ei ole seda tehtud. Maksejõuetuse põhjuseks on esialgsel hinnangul juhatuse liikmete vähene müügitegevus või liialt madala hinnaga oma teenuse pakkumine või juhatuse liikmete poolt raha omastamine (st kuriteo tunnuste tegu). Piiratud andmete alusel on raske tuvastada maksejõuetuse saabumise momenti ja tegelikku põhjust. Kohtu otsustus ja põhjendid. Kohus, olles tutvunud võlgniku pankrotiavaldusega ja selle lisadega, samuti ajutise pankrotihalduri aruandega ja selle lisadega ning hinnanud asjas tõenduslikku tähtsust omavaid dokumente, leiab, et esitatud pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Pankrotiseaduse § 1 lõikele 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis tema maksejõuetust eeldatakse. Kohus on tuvastanud, et OÜ-l Cleanmerk (reg.-kood 11296021) puudub vara olemasolevate varaliste kohustuste katmiseks. Ajutine pankrotihaldur on kontrollinud võlgniku varalist olukorda ning esitatud aruandest nähtuvalt ei ole võlgniku suutmatus võlgade tasumiseks ajutine. Võlgnikul on alaline maksejõuetus täielikult välja kujunenud ning võlgniku tervendamiseks võimalused puuduvad. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjusena välistatud ka kuriteo tunnustega tegu. Juhatuse liikmete tegevuses raske juhtimisvea või kuriteo tunnustega teo olemasolu või puudumise kohta on võimalik hinnang anda edasises pankrotimenetluses äriühingu raamatupidamise dokumentatsiooni revideerimise käigus. Võlgniku esitatud 2008-2010.a. aastaaruanded ei kajasta võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda/tegevust, seda nii vara kui ka kulunäitajate osas. Tulenevalt võlgniku raamatupidamisdokumentide puudulikkusest ei ole seni õnnestunud tuvastada ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.

PankrS § 85 kohaselt on võlgnikul kohustus anda kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Ajutise halduri ettekandes toodud asjaoludest tulenevalt peab kohus vajalikuks kohustada võlgniku seaduslikke esindajaid PankrS § 86 alusel andma kohtus võlgniku vannet, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Vastavalt PankrS § 86 lg 2 tulenevalt peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kohus peab vajalikuks võlgnikku hoiatada, et PankrS § 89 lg 1 tulenevalt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks kohaldada võlgniku suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida vande andmise kohustust (PankrS § 86). Pankroti väljakuulutamise korral on nõusoleku pankrotihalduriks määramiseks andnud seni ajutise halduri ülesandeid täitnud Tarmo Villman.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamise taotlus. PankrS § 23 lg 1 tulenevalt on ajutisel halduril õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohtule esitatud ajutise halduri taotluses on toodud välja ajutise halduri tööaja arvestus (kokku 15 tundi, tasuga 70 eurot tunnis) ja taotletud tasu kogusummas 1050 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Samuti taotleb ajutine haldur menetluses tehtud kulude katteks kokku 159.94 euro väljamõistmist (summas sisalduvad kõik ettenähtud maksud) OÜ Menetlus kasuks, millise büroo kaudu on vastavad kulutused kantud. ́ Kohtule esitatud aruandest nähtuvalt on ajutine haldur täitnud nõuetekohaselt PankrS § 22 lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud ülesanded: on selgitanud välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, on andnud hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, on andnud hinnangu ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; on koostanud aruande ja osalenud avalduse läbivaatamisel kohtuistungil. Kohus leiab, et taotluses märgitud halduri tasu suurus vastab käesolevas menetluses ajutise halduri ülesannete mahule ja keerukusele ning halduri kutseoskustele, samuti on halduri tehtud kulutused olnud vajalikud ja põhjendatud (PankrS § 23 lg 1). Teadaanne pankroti väljakuulutamise ja esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja kohta avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 12. aprillil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.