Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
21.03.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-61606
Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hageja: AS EMT 10096159 asukoht: Tallinn, Valge 16 Esindaja: Julianuse Õigusbüroo OÜ 11930038 asukoht: Tallinn, A.Weizenbergi 20 e-post: [email protected] Kostja: Veera Ivantsova xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxx, xxxxxxxxx xxx xx-x
Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Veera Ivantsova’lt (xxxxxxxxxxx) AS EMT (10096159) kasuks 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) EUR ja 02 senti.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-61606 kannab Veera Ivantsova. AS-l EMT on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui pooled ei taotle asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 9.12.2010.a. esitas AS EMT Pärnu Maakohtule hagi Veera Ivantsova vastu 4209.32 EEK nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 7.12.2004.a. liitumislepingu ja 23.11.2005.a. järelmaksuga müügilepingu. Kostja talle esitatud arveid nõuetekohaselt ei tasunud ning võlgneb hagejale 2105.16 EEK ehk 134.54 EUR. Lepingu Üldtingimuste p.5.13 kohaselt oli hagejal õigus arvetada kostjale viivist 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt. Kostja on arvete tasumisega olnud viivituses 20.01.2006.a. alates. Hageja taotleb kostjalt põhivõla summas 2105.16 EEK ja samas ulatuses (so 2104.16 EEK) viivise väljamõistmist, toetudes VÕS § 76 lg.1, 82 lg.1, 100 ja 101. Kostja kirjaliku vastusega seoses märgib hageja, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 147 lg.3 tulenevalt hakkas hageja nõude 3-aastane aegumistähtaeg kulgema 1.01.2007.a. Nõue aegunuks 31.12.2010.a., kuid seoses kiirmenetluse avalduse esitamisega 20.09.2007.a. on aegumine TsÜS § 160 lg.2 p.3 tulenevalt peatunud. Hageja leiab, et kostja süüdistused arvete mittesaamise osas on alusetud. Kostjale on edastatud arved ja 30.01.2006.a. ka võlanõue aadressil, mille kostja on hagejale lepingute sõlmimisel andnud. Kui klient oma aadressi muutusest hagejat ei ole teavitanud, loetakse lepingu Üldtingimuste p.3.4 kohaselt talle lepingus märgitud aadressil väljastatud teated kättetoimetatuks. Hageja teeb oma kirjalikus vastuses kostjale kompromissettepaneku, mille kohaselt on ta valmis vähendama viivise nõuet ja sõlmima võla tasumiseks maksegraafiku 12kuuliseks perioodiks. Kostja seisukoht 15.02.2011.a. saabus kohtule kostja kirjalik vastus, kus ta põhjendab võlgnevuse tekkimist ja selle mittetasumist asjaoluga, et andnud sõlmitud lepingud ja saadud mobiiltelefoni üle elukaaslasele, kes pidi ka arved tasuma. Kuue aasta vältel ei ole kostja saanud hagejalt mingeid arveid ega kirjalikke võlateateid ning temaga ei ole ka muul viisil ühendust võetud, millega võeti kostjalt võimalus võlg tasuda ja asi kohtuväliselt lahendada. Kohus kohustas kostjat 18.märtsiks 2011.a. kohtule teatama, kas ta on hageja poolt pakutud kompromissettepanekuga nõus. 13.03.2011.a. kohtule saabunud e-kirjast võib kohus järeldada, et kostja kompromissiga ei nõustunud. Kohtu seisukoht Poolte vahel olid lepingulised suhted, mida tõendavad hagile lisatud dokumendid, so 7.12.2004.a. sõlmitud tähtajaline liitumisleping /t.l.5-6/ ja 23.11.2005.a. sõlmitud järelmaksuga müügileping /t.l.7-11/. VÕS § 8 lg.2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult selle täitmist ja VÕS §-de 101 lg.1 p.6 ja 113 lg.1
kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Viivise määras olid pooled lepingus kokku leppinud. Seega on esitatud nõue õiguslikult põhjendatud. Kostja vastuväide, et tema lepingulisi kohustusi pidi täitma elukaaslane, ei ole asjakohane. Hagejal on nõudeõigus oma lepingupartneri, so kostja vastu. Kui kostja sõlmis oma kohustuste pinnal mingeid kokkuleppeid kolmanda isikuga, on tal kahju tekkimise korral nõudeõigus nimetatud isiku vastu. Põhjendamatud on kostja süüdistused võla sissenõudega viivitamise ja kohtuvälise lahendi mittepakkumisega seoses. Lepingu nõuetekohase täitmise eest peab hea seisma eelkõige kohustatud pool. Hageja nõue ei ole aegunud ning hageja on kohtumenetluse käigus kompromissi pakkunud. Seega on põhjust eeldada, et kostja kättesaadavuse korral olnuks hageja valmis pidama temaga võla tasumise osas läbirääkimisi ka enne kohtusse pöördumist. Kõike eeltoodut arvese võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg summas 134.54 EUR ja viivis 134.48 EUR. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab kõnesoleva tsiviilasja menetluskulud kostja.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.