2-10-44356/15 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-10-44356 teatavakstegemisest (18.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 1.LO (hageja) esitas 14.09.2010 Harju Maakohtule hagi Tallinna notar KD (uus perekonnanimi Kollo, kostja) vastu kahju 500 000 krooni hüvitamise nõudes. Kohus keeldus 14.01.2011 määrusega hageja hagi kostja vastu kahju summas 15 977.91 euro (250 000 krooni) hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest. 2.Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja AA abielus. AA sõlmis 26.06.2000 kostja büroos hageja ja AA’i ühisvaraks oleva, Tallinnas XXX asuva ehitise ostu-müügilepingu, millega müüs selle ehitise kui vallasasja TK’ile (ka H ). Hagejat lepingu sõlmimisele ei kaasatud. Kostja tõestas vara müügitehingu ilma eelnevalt kontrollimata, kas vara müüja on abielus või mitte, mille tõttu sai võimalikuks hagejale kuuluva vara võõrandamine kolmandale isikule. Hageja esitas 12.10.2004 Harju Maakohtule hagi AA’i, TK’i ja kostja vastu, millega taotles omandiõiguse rikkumise tunnustamist võõrandamistehinguga, mille sõlmimisel teda vara ühisomanikuna ei kaasatud ning oma rikutud omandiõiguse taastamist varale (tsiviilasi nr 204-1335). Harju Maakohtu 08.08.2008 otsusega (tsiviilasjas nr 2-04-1335), mis jõustus Riigikohtu 10.05.2010 määrusega, rahuldati hageja hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja kui vara ühisomaniku õigusi rikuti vara võõrandamistehingu teostamisega ilma tema nõusolekuta. Kohus tunnustas 26.06.2000 AA’i ja TK’i vahel sõlmitud ehitise ostumüügitehingu tühisust selle vastuolu tõttu sel ajal kehtinud seaduse nõuetega. Hageja leiab, et vara võõrandamisega ilma tema nõusolekuta on talle tekitatud varalist kahju ning vastutust temale tekitatud kahju eest peab kandma võõrandamistehingu tõestanud notar (kostja), kes rikkus notariaadiseaduse (NotS) § 52 lg 1 p 1 sätestatud kohustust keelduda tehingu tegemisest, kui see on vastuolus seaduse nõuetega. Hageja viitab hagiavalduses, et NotS § 20 ei sisalda viiteid notari vastutuse aegumisele. Tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 kohaselt oli üldine hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Hagiavalduse kohaselt ilmnes hagejale ühisomandina kuulunud vara võõrandamine 14.09.2000, kui ta läks Tallinna Linnavalitsuse Maa-ametisse tegema järelepärimist maa erastamise kohta ja hagejale teatati, et ehitis XXX ei ole enam registreeritud hageja abikaasa A.A ’i nimele ning hagejal ega abikaasal ei ole enam maa erastamise õigust. Hageja märgib, et tema poolt 12.10.2004 hagi esitamisega tsiviilasjas 2-041335 nõude aegumine katkes. Kostja oli nimetatud menetlusse kaasatud kostjana ning tema vastu oli esitatud alternatiivselt kahju hüvitamise nõue. Menetluse käigus kostja staatus muutus ja ta kaasati menetlusse kolmanda isikuna. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, kuna esmane nõue kostja vastu kahju hüvitamises oli esitatud enne 31.12.2004 ning asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 160 lg 1 ja § 168 lg 1. Kostja vastuväited

2-10-44356 3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagiavaldus on maakohtule esitatud aegununa. Kostja asub seisukohale, et notari vastutuse aegumise küsimus on reguleeritud alates 01.01.2002 kehtiva riigivastutuse seadusega (RVastS). 26.06.2000 tehingu tegemise ajal kehtinud NotS § 2 lg 1 kohaselt on notariaat avalik-õiguslik institutsioon, mille ülesanne on tõestada riigi poolt määratud piires isikutevahelisi õigussuhteid ja juriidilisi fakte, tagamaks isikute ja riigi seaduslike õiguste kaitse ja õiguskorra stabiilsuse. NotS § 2 lg 2 järgi kuulub notariaat justiitsministri valitsemisalasse, kellel on õigus anda määrusi käesoleva seaduse ellurakendamiseks ja notarite ametitegevuse korraldamiseks. RVastS § 31 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. RVastS § 31 lg 2 kohaselt võib taotluse või kaebuse enne RVastS jõustumist (01.01.2002) tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks esitada enne RVastS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta jooksul RVastS jõustumisest. Kostja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.2002 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-50-02 ning 11.11.2004 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-66-04. Kuivõrd hageja sai teada oma õiguste rikkumisest 14.09.2000, siis oleks hageja nõue kahju hüvitamiseks kostja vastu olema pidanud kohtule esitatud hiljemalt 31.12.2004. Kostja selgitab, et hageja esitas 12.10.2004 hagiavalduse ka kostja vastu (tsiviilasi 2-04-1335). Ometi ei ole tsiviilasjas 2-04-1335 hageja kunagi esitanud mitte ühtegi nõuet kostja vastu. Esimene nõue on hageja poolt kostja vastu esitatud 14.09.2010. Seega hageja ei saa tugineda 26.06.2000 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1 ja väita, et 12.10.2004 hagi esitamisega hagi aegumise tähtaeg katkes. Lisaks eeltoodule esitab kostja kohtule ka sisulised vastuväited. Kostja leiab, et kui lugeda hagi esitatuks õigeaegselt, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Kui kohus jätab kohaldamata RVastS sätted, tuleb hagi jätta rahuldamata ka asjaolu tõttu, et kostja 26.06.2000 tegevuse ning hagejal väidetava kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Hagejal oli võimalus kannatanuna kahju tekkimist vältida, mida ta aga ei teinud. Hageja esitas hagi oma õiguste kaitseks alles 12.10.2004, s.o pärast XXX kinnistamist. Hageja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 23.05.2003 ja 26.11.2003 korraldusi maa erastamise kohta. Kostja on seisukohal, et tema ei ole rikkunud ametikohustusi ja ei ole tekitanud hagejale materiaalset kahju. Nimetatud asjaolu on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Seega ei ole tekkinud uusi asjaolusid, millest hakkaks kulgema uus aegumise tähtaeg. Samuti ei ole hageja tõendanud tekkinud kahju suurust. Kostja taotleb aegumise kohaldamist ja jätta hagiavaldus rahuldamata. Maakohtu põhjendused

2-10-44356 5.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) hageja abikaasa AA sõlmis 26.06.2000 Tallinna notari KD büroos ühisvaraks oleva Tallinnas XXX asuva ehitise ostu-müügilepingu, millega müüs ehitise kui vallasasja TK’ile, kes müüs asja omakorda edasi. 2) hageja sai teada ühisvara võõrandamisest 14.09.2000 (t lk 4); 3) 12.10.2004 esitas hageja Tallinna Linnakohtule hagiavalduse AA’i, TMOH’i ja KD vastu XXX elamu võõrandamise tehingu ebaseaduslikuks tunnistamiseks (t lk 5-11). 4) Harju Maakohtu 08.08.2008 otsusega tunnustati 26.06.2000 AA’i ja TK’i vahel sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu tühisust; tunnustati 24.08.2000 TK’i ja MV’i vahel sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu tühisust ja tunnustati 12.05.2003 MV’i ja SA’i vahel sõlmitud ehitise ostumüügilepingu tühisust. Nimetatud otsus on jõustunud 10.05.2010 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrusega (t lk 12). 6.Hageja on ise hagis märkinud, et sai väidetavast notari ametitoimingu rikkumisest (kahju tekitavast sündmusest) teada 14.09.2000 ning sellest hakkab kulgema nõude aegumistähtaeg. Hageja sai nimetatud ajal teada, et kostja tõestas 26.06.2000 ühisvaraks oleva ehitise ostumüügilepingu, mille sõlmimise juures hagejat ei olnud. Käesolev kahju nõue tuleneb notari väidetavast ametikohustuste süülisest rikkumisest 26.06.2000 tehingu vormistamisel, mida reguleeris toimingu tegemise ajal notariaadiseadus (NotS) ja 01.01.2002 jõustunud riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS § 31 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Seega tulnuks hagi kohtule esitada hiljemalt 31.12.2004 kell 24:00. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu tuvastusnõude 12.10.2004 (tsiviilasja toimik nr 2-04-1335, kd I t lk 4-5) ning 25.10.2006 taotles hageja kostja kaasamist tsiviilasja nr 2-04-1335 menetlusse kolmanda isikuna (kd I t lk 277-279). Pärast seda on kostja tsiviilasja nr 2-04-1335 menetluses osalenud kolmanda isikuna (tsiviilasja toimik nr 204-1335, kd I t lk 294). 7.Hageja leiab, et nõude aegumine oli peatunud tsiviilasjas nr 2-04-1335 hagi esitamisega. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud TsÜS § 160 lg 2 p 1 kohaselt nõude esitamine pankrotimenetluses; ja p 2 kohaselt avalduse esitamine hagi tagamiseks enne hagi esitamist, kui see avaldus rahuldatakse. Kohtu hinnangul ei ole nõude aegumine peatunud 12.10.2004 hagi esitamisega, kuna tsiviilasjas nr 2-04-1335 ei ole hageja esitanud kahju hüvitamise nõuet kostja vastu (kostja oli menetluses kuni jõustunud lahendi tegemiseni kaasatud kolmanda isikuna). Kohus märgib, et kui teatud õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid, kuid neid nõudeid on võimalik maksma panna vaid aegumistähtaja jooksul. Nõue tuleb esitada kohtule aegumistähtaja jooksul, sõltumata sellest, kas enne või pärast nõude aegumist tehakse tuvastusotsus õigussuhte puudumise või olemasolu kohta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08 p 16). Hageja väidab, et kostja vastu on esitatud kahju hüvitamise nõue tsiviilasjas nr 2-04-1335. 30.06.2006 on esitanud hageja hagiavalduse, milles palub tunnustada 26.06.2000 tehingu kehtetust, kohustada TMOH’it tagastama elamu ja maavaldus ning juhul, kui tühise tehingu järgi saadut ei ole võimalik tagastada, palub välja mõista kostjatelt hageja kasuks nimetatud poolelioleva elamu ja maavalduse suurusega 833 m2 keskmine turuväärtus 3 748 500 krooni (tsiviilasja toimik nr 2-04-1335, kd I t lk 232-239). Samas ei nähtu tsiviilasja nr 2-04-1335

2-10-44356 toimikust, et kohus oleks nimetatud rahalise nõude menetlusse võtnud ja seda menetlenud. Pärast seda on hagejale määratud riigi õigusabi korras esindaja, kes on esitanud 25.10.2006 täpsustatud hagiavalduse, kus KD on märgitud kolmandaks isikuks ning nõudeks on tunnustada 26.06.2000 AA’i ja TK’i (H ’i) vahel sõlmitud Tallinnas XXX asuva ehitise ostumüügilepingu tühisust (tsiviilasja toimik nr 2-04-1335, kd I t lk 277-279). Lisaks sellele on kohus otsuse punktis 6 tuvastanud, et hagi tulnuks kohtule esitada hiljemalt 31.12.2004 kell 24:00. Seega on ebaõige hageja esindaja väide, et kahju hüvitamise nõue on olnud tsiviilasjas nr 204-1335 menetluses alternatiivse nõudena. Hagiavalduse täpsustuses kahju hüvitamise nõuet märgitud ei ole. 8.Nõude aegumine ei peatu õiguskaitseorganitesse avalduse esitamisega. Seega on ainetud hageja viited asjaoludele, et hageja esitas oma õiguste kaitseks 06.10.2000 avalduse justiitsministrile ja kaebuse prokuratuurile (tsiviilasja toimik nr 2-04-1335, kd I t lk 8, 10-11). 9.11.03.2011 määrusega on määratud Advokaadibüroole Natalia Lausmaa (registrikood 10783351) LO’ile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 383.52 eurot. 22.07.2010 määrusega on antud hagejale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25 % riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist (t lk 13-14). 07.12.2010 määrusega määras kohus hagejale menetlusabi: vabastas hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest 25 000 krooni ulatuses ning kohustas riigilõivu summas 25 000 krooni tasuma osamaksetena (t lk 100-103). 14.01.2011 määrusega keeldus kohus hagi summas 15 977.92 euro hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest, kuna hageja ei tasunud riigilõivu (t lk 106-108). TsMS § 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 ja 6 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 190 lg 4 kohaselt riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 190 lg 4 sätte esimese lause kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kohus saab omal algatusel kaaluda TsMS § 190 lg 7 kohaldamist (Riigikohtu lahend nr 3-21-56-10). Selle sätte järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viidatud sätte kohaldamine kohtu algatusel ei ole vastuolus TsMS § 5 lg 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. TsMS § 190 lg 7 sätestatu võimaldab kohtul esitatud asjaolude alusel otsustada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse üle. Sättes nimetatud hinnangu andmine on

2-10-44356 kohtu diskretsiooniotsus, sest kohtul tuleb kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohus on hinnanud 07.12.2010 määruses hageja majanduslikku olukorda, mille alusel peab kohus põhjendatuks näha riigilõivu riigituludesse tasumise osadena kohtu määratud tähtaja jooksul, s.o osamaksed summas 319.56 eurot iga kuu 10. kuupäevaks viie kuu jooksul. Hagejale osutatud riigi õigusabi eest tuleb hagejal riigituludesse maksta 25 %, s.o 95.88 eurot. Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamata jätmisele, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 190 lg 1 kohaselt menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.