Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud L.O esitas 14.09.2010 Harju Maakohtule hagi Tallinna notar K.D (uus perekonnanimi K) vastu kahju 500 000 krooni hüvitamiseks. Kohus võttis asja menetlusse 250 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja A.A abielus. A.A sõlmis 26.06.2000 kostja büroos hageja ja A.A-i ühisvaraks oleva, XXXXXXX XXXXX XXXX XX asuva ehitise ostumüügilepingu, millega müüs selle ehitise kui vallasasja T.K-le (ka H). Hagejat lepingu sõlmimisele ei kaasatud. Kostja tõestas vara müügitehingu ilma eelnevalt kontrollimata, kas vara müüja on abielus või mitte, mille tõttu sai võimalikuks hagejale kuuluva vara võõrandamine kolmandale isikule. Hageja esitas 12.10.2004 Harju Maakohtule hagi A.A-i, T K.H-i ja kostja vastu, millega taotles omandiõiguse rikkumise tunnustamist võõrandamistehinguga, mille sõlmimisel teda vara ühisomanikuna ei kaasatud ning oma rikutud omandiõiguse taastamist varale. Harju Maakohtu 08.08.2008 otsusega (tsiviilasjas nr 2-04-1335), mis jõustus Riigikohtu 10.05.2010 määrusega, rahuldati hageja hagi osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja kui vara ühisomaniku õigusi rikuti vara võõrandamistehingu teostamisega ilma tema nõusolekuta. Kohus tunnustas 26.06.2000 A.A-i ja T K.H-i vahel sõlmitud ehitise ostu-müügitehingu tühisust selle vastuolu tõttu sel ajal kehtinud seaduse nõuetega. Vara võõrandamisega ilma hageja nõusolekuta on talle tekitatud varalist kahju ning vastutust tekitatud kahju eest peab kandma võõrandamistehingu tõestanud notar, kes rikkus notariaadiseaduse (NotS) § 52 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust keelduda tehingu tegemisest, kui see on vastuolus seaduse nõuetega. NotS § 20 ei sisalda viiteid notari vastutuse aegumisele. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 kohaselt oli üldine hagi aegumise tähtaeg 10 aastat. Hagejale ilmnes ühisomandina kuulunud vara võõrandamine 14.09.2000, kui ta läks Tallinna Linnavalitsuse Maa-ametisse tegema järelepärimist maa erastamise kohta ja hagejale teatati, et ehitis XXXXX XX ei ole enam registreeritud hageja abikaasa A.A-i nimele ning hagejal ega abikaasal ei ole enam maa erastamise õigust. Hageja poolt 12.10.2004 hagi esitamisega tsiviilasjas 2-04-1335 nõude aegumine katkes. Kostja oli nimetatud menetlusse kaasatud kostjana ning tema vastu oli esitatud alternatiivselt kahju hüvitamise nõue. Menetluse käigus kostja staatus muutus ja ta kaasati menetlusse kolmanda isikuna. Hageja nõue ei ole aegunud, kuna esmane nõue kostja vastu kahju hüvitamises oli esitatud enne 31.12.2004 ning asjas kuulub kohaldamisele TsÜS § 160 lg 1 ja § 168 lg 1. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Notari vastutuse aegumise küsimus on reguleeritud alates 01.01.2002 kehtiva riigivastutuse seadusega (RVastS). RVastS § 31 lg 1 kohaselt avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult saadud raha või asja tagastamiseks enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud kaebuse või hagi läbivaatamisel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud sätteid ja kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. RVastS § 31 lg 2 kohaselt võib taotluse või kaebuse enne RVastS jõustumist (01.01.2002) tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks esitada enne RVastS jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem, kui kolme aasta jooksul riigivastutuse seaduse jõustumisest. Kuivõrd hageja sai teada oma õiguste rikkumisest 14.09.2000, siis oleks hageja nõue kahju hüvitamiseks kostja vastu pidanud olema kohtule esitatud hiljemalt 31.12.2004. Hageja esitas 12.10.2004 hagiavalduse ka kostja vastu (tsiviilasi 2-04-1335). Ometi ei ole tsiviilasjas nr 2-04-1335 hageja kunagi esitanud mitte ühtegi nõuet kostja vastu. Esimene nõue on hageja

2(4)

poolt kostja vastu esitatud 14.09.2010. Seega hageja ei saa tugineda 26.06.2000 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p-le 1 ja väita, et 12.10.2004 hagi esitamisega hagi aegumise tähtaeg katkes. Kui kohus jätab kohaldamata riigivastutuse seaduse sätted, tuleb hagi jätta rahuldamata ka asjaolu tõttu, et kostja 26.06.2000 tegevuse ning hagejal väidetava kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Hagejal oli võimalus kannatanuna kahju tekkimist vältida, mida ta aga ei teinud. Hageja esitas hagi oma õiguste kaitseks alles 12.10.2004, s.o pärast XXXXXX XXXX XX kinnistamist. Hageja ei ole vaidlustanud Tallinna Linnavalitsuse 23.05.2003 ja 26.11.2003 korraldusi maa erastamise kohta. Kostja ei ole rikkunud ametikohustusi ja ei ole tekitanud hagejale materiaalset kahju. Nimetatud asjaolu on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Seega ei ole tekkinud uusi asjaolusid, millest hakkaks kulgema uus aegumise tähtaeg. Samuti ei ole hageja tõendanud tekkinud kahju suurust. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis L.O hagi K.K vastu kahju summas 15 977,91 euro hüvitamiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu ja menetluskulud hageja kanda. Käesolev kahjunõue tuleneb notari väidetavast ametikohustuste süülisest rikkumisest 26.06.2000 tehingu vormistamisel, mida reguleeris toimingu tegemise ajal notariaadiseadus ja 01.01.2002 jõustunud riigivastutuse seadus. RVastS § 31 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks või alusetult üleantud raha või asja tagastamiseks võib taotluse või kaebuse esitada enne käesoleva seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Nõude aegumistähtaeg hakkab kulgema alates 14.09.2000, kui hageja sai teada väidetavast notari ametitoimingu rikkumisest. Seega tulnuks hagi kohtule esitada hiljemalt 31.12.2004 kell 24:00. Käesolevas asjas esitas hageja kostja vastu tuvastusnõude 12.10.2004 (tsiviilasja toimik nr 2-04-1335) ning 25.10.2006 taotles hageja kostja kaasamist kolmanda isikuna. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Käesoleval juhul ei ole nõude aegumine peatunud 12.10.2004 hagi esitamisega, kuna tsiviilasjas nr 2-04-1335 ei ole hageja esitanud kahju hüvitamise nõuet kostja vastu, vaid kostja oli menetluses kuni jõustunud lahendi tegemiseni kaasatud kolmanda isikuna. Kui teatud õiguslik asjaolu või olukord on tuvastatud, siis annab see võimaluse panna maksma sellest asjaolust või olukorrast tulenevaid nõudeid, kuid neid nõudeid on võimalik maksma panna vaid aegumistähtaja jooksul. Nõue tuleb esitada kohtule aegumistähtaja jooksul, sõltumata sellest, kas enne või pärast nõude aegumist tehakse tuvastusotsus õigussuhte puudumise või olemasolu kohta (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-63-08 p 16). Ebaõige on hageja väide, et kahju hüvitamise nõue on olnud tsiviilasja nr 2-04-1335 menetluses alternatiivse nõudena. Hagiavalduse täpsustuses kahju hüvitamise nõuet märgitud ei ole. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus L.O palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta aegumine kohaldamata ja saata asi sisuliseks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus jättis kohaldamata materiaalõiguse sätte, mida tulnuks kohaldada. Kohtulahendis viidatud riigikohtu lahend ei ole asjassepuutuv, kuivõrd see on langetatud hoopis teist liiki õigusvaidluses ja kajastab käesoleva asjaga võrreldes teistsuguseid asjaolusid. Tsiviilasjas nr 2-04-1335 oli kostja kaasatud kolmanda isikuna just nimelt selle põhjendusega, et kui selle asja menetluses tuvastatakse hageja õiguste rikkumine, siis võib tal tekkida nõude esitamise õigus tehingu tõestanud notari vastu. Seega kuulus käesolevas asjas

3(4)

kohaldamisele TsÜS § 160 lg 2 p 6 ja tsiviilasja nr 2-04-1335 menetluse aja võrra oli käesoleva nõude esitamise aegumistähtaeg peatunud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 18.03.2011 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses kordab hageja samu väiteid hagi aegumise osas, millised esitas juba hagiavalduses. Maakohus on kõigile hageja väidetele hagi aegumise osas hinnangu andnud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt ei peatanud hagi aegumise tähtaega hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-04-1335. Maakohus leidis põhjendatult, et hagi kostja vastu aegus 31.12.2004 kell 24.00. Seda asjaolu ei ole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja oli kaasatud 25.10.2006 kolmanda isikuna menetlusse tsiviilasjas nr 2-04-1335. Apellatsioonkaebuses leitakse, et alates 1.01.2006 kehtiva TsÜS § 160 lg 2 p 6 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud ka kolmanda isiku kaasamine menetlusse kolmanda isiku vastu suunatud nõude suhtes. Kolleegiumi arvates on hageja tuginemine TsÜS § 160 lg 2 p-le 6 ebaõige, kuna selleks ajaks, kui kostja kaasati tsiviilasjas nr 2-04-1335 kolmanda isikuna menetlusse, olid nõuded kostja vastu juba aegunud. Peale selle ei ole tsiviilasjas nr 2-04-1335 esitatud mitte ühtegi nõuet, mis oleks suunatud kolmanda isiku (käesolevas asjas kostja) vastu (kd. I, lk. 277). Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Gaida Kivinurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.