Tsiviilasi nr 2-10-5140
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. märts 2011. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-5140
Tsiviilasi
OÜ F hagi ETGOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kauri Rattus’e vastu nõude tunnustamiseks ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ F (registrikood XXX; asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja RO, XXX; Kostja ETGOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Kauri Rattus, epost: [email protected].
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tunnustada OÜ F nõuet summas 2 013 043,42 krooni (128 656,92 eurot) ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses ETGOÜ (pankrotis) pankrotihalduri Kauri Rattus’e kanda.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1(7)
Tsiviilasi nr 2-10-5140 Harju Maakohtu 23.09.2009 otsusega kuulutati välja ETGOÜ pankrot, pankrotihalduriks nimetati Kauri Rattus. 31.12.2009.a. toimus võlgniku ETGOÜ võlausaldajate üldkoosolek, kus toimus võlausaldajate nõuete kaitsmine. Hageja OÜ F oli esitanud pankrotiseaduses sätestatud tingimustel ja tähtaja jooksul nimetatud pankrotimenetluses nõudeavalduse oma nõude tunnustamiseks ETGOÜ pankrotimenetluses summas 3 945 074,42 krooni (252 136,21 eurot). 31.12.2009 võlausaldajate koosolekul loeti kaitstuks hageja nõue summas 1 932 031,70 krooni (123 479,33 eurot) ja jäeti kaitsmata nõue summas 2 013 043,42 krooni (128 656,92 eurot). Kaitsmata nõude summa vaidlustas koosolekul pankrotihaldur. Seega jäi ETGOÜ Grupp pankrotimenetluses tunnustamata hageja OÜ F nõue seoses pankrotihalduri poolt esitatud vastuväitega. Hageja on seisukohal, et pankrotihalduri poolt hageja OÜ F nõudele osaliselt vastuvaidlemine (vastuväite esitamine) oli alusetu ja põhjendamatu. Võlgnik ETGOÜ (endise ärinimega MHG OÜ kuni 27.08.2008.) tellijana ja OÜ F töövõtjana sõlmisid 31.07. 2007 ehituse töövõtulepingu. Vastavalt eelnimetatud töövõtulepingule teostas OÜ F tellija tellimusel Harju maakonnas Keila vallas XXX puhkeala kommunikatsioonide, veepumpla ja veepuhastusjaama renoveerimistöid (välisvalgustuse, kõikvõimalike elektri- ja sidekommunikatsioonide jms ehitus- ja montaažitöid vastavalt lepingu lisadele). Tööde maksumuseks koos käibemaksuga lepiti kokku 4 710 208,36 krooni (301 037,18 eurot). Vastavalt töövõtulepingu punktile 3.2. ei olnud töö maksumus pooltele siduv s.t. pooled võisid täiendavalt kokku leppida võimalike lisatööde teostamise ja nende eest täiendava tasumise. Teostatud tööde vastuvõtmine pidi toimuma töö üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Tööde eest tasumine pidi tellija poolt toimuma 30 päeva jooksul. Lepingu punktis 3.6. leppisid pooled kokku viivise 0,05 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. OÜ F teostas võlgniku kui tellija tellimusel töid muuhulgas 2008.a. veebruarist kuni 2008.a. oktoobrini. OÜ F poolt teostatud tööd võeti tellija poolt vastu alljärgnevate aktide (lisatud hagiavaldusele) alusel ja OÜ F poolt esitati teostatud tööde eest võlgnikule kui tellijale maksmiseks alljärgnevad arved: Lisatööde akt nr. 1 veebruar 2008 kohta – akteeritud töid summas 21 240 krooni (1 357,48 eurot); OÜ F 03.03.2008.a. arve nr. 49 summale 21 240 krooni (1 357,48 eurot); Akt nr. 1 veebruari 2008 kohta – akteeritud töid summas 1 188 319 krooni (75 947,43 eurot); Akt nr. 1 veebruari 2008 kohta – akteeritud töid summas 722 472,70 krooni (46 174,42 eurot); OÜ F 03.03.2008.a arve nr. 50 summale 1 910 791,70 krooni (122 121,85 eurot) Akt nr. 2 oktoobri 2008 kohta – akteeritud töid summas 160 881,20 krooni (10 282,18 eurot); Akt nr. 4 oktoobri 2008 kohta – akteeritud töid summas 118 306,80 krooni (7561,18 eurot); Akt nr. 4 oktoobri 2008 kohta – akteeritud töid summas 1 019 425,60 krooni 65 153,17 eurot). OÜ F 21.11.2008.a. arve nr. 249 summale 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot).
2(7)
Tsiviilasi nr 2-10-5140 Võlgnik ei ole OÜ F poolt teostatud ja enda poolt vastu võetud tööde alusel esitatud eelnimetatud kolme arvet OÜ-le F tasunud. Kokku on võlgniku ETG(pankrotis) põhivõlg OÜ F ees kokku 3 230 645,30 krooni (206 475,87 eurot). On ilmne, et OÜ F on sõlmitud ehituse töövõtulepingu alusel tööd teostanud, võlgnik on tehtud töö vastu võtnud ja võlgnikul lasub kohustus vastuvõetud töö eest maksta kokkulepitud tasu. OÜ F kõrvalnõuete ehk viivise nõude summa ETGOÜ (pankrotis) vastu on kokku 714 429,12 krooni (45 660,34 eurot). Võlausaldaja OÜ F esitas ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõude summas 3 945 074 krooni (252 136,18 eurot). OÜ F palus esitatud nõue ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada ja rahuldada vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. Hageja on seisukohal, et tema nõude osaline mittetunnustamine võlgniku ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on põhjendamatu ja hageja polt esitatud nõue pankrotimenetluses oleks tulnud tunnustada täies ulatuses. Hageja on esitanud kostja vastuse osas seisukoha, millest nähtub, et kostja väited asjaolu kohta, et 21.11.2008.arve nr 249 aluseks olnud tööde vastuvõtu aktidele ei ole alla kirjutanud ETGOÜ (endise ärinimega MHG OÜ) kui tellija esindaja ( MM) ei ole põhjendatud. Kostja kohustus on tsiviilkohtumenetluses oma väiteid tõendada, kostja aga sega teinud ei ole ja tugineb vastuses vaid pelgalt paljasõnalisele väitele. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et kõnealustel aktidel on tellija selleaegse esindaja allkiri ja tööd võeti tellija esindaja poolt aktidega vastu. Mõistetamatu on kostja väide, et kontrollides vaidlusaluse ehitusobjekti dokumentatsiooni, ilmes, et objektil oktoobris 2008.a. ehitustöid ei tehtud. Selle vastava väite tõendamiseks on kostja poolt esitatud vaid 05.09.2008.a. kaetud tööde akt nr 0147713. Nimetatud akt ei viita asjaolule, et hageja pärast 05.09.2008.a. objektil töid ei teinud. See akt fikseerib vaid maaaluste tööde lõpuleviimist ning nende kontrollimist. 2008.a septembris-oktoobris teostas hageja objektil maapealsete välisvalgustusseadmete paigaldust, mullatöid ja samal ajal toimus teostusmõõdistuste vastavusse viimine. Alles pärast teostusmõõdistuste kontrollimist oli võimalik fikseerida ja kooskõlastada teostatud tööde tegelikud mahud ning seejärel koostada ja mõlemapoolselt allkirjastada teostatud aktid. Hageja märgib, et tema poolt teostatud tööde ja nende eest esitatud arvete sh. 21.11.2008.a arve nr 249 põhjendatust on hilisemalt korduvalt kinnitanud ETGOÜ juhatuse liige MM . Kostja vastuväited Kostja hagiavaldust ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 94 lg 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on pandiga tagatud. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
3(7)
Tsiviilasi nr 2-10-5140 ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses esitas hageja nõudeavalduse, märkides selles nõude aluse ja suuruse ning lisas avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. PankrS § 101 lg 1 kohaselt haldur on kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu. § 103 lg 2 kohaselt on haldur kohustatud nõuete kaitsmise koosolekul nõudele või pandiõigusele vastu vaidlema kui selleks on alust. Hageja OÜ F nõudeavalduses nimetatud asjaolusid ja nõuet summas 3 945 074,42 krooni (252 136,18 eurot) nõudeavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita. Nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas pankrotihaldur hageja nõude kogusummas 2 013 043,42 krooni (12 8656,92 eurot). Hageja nõue oktoobris akteeritud tööde eest 21.11.2008 arve nr. 249 alusel summas 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot) on alusetu, kuivõrd ilmselgelt ei ole tööde vastuvõtu akti allkirjastanud ega töid vastu võtnud sellel näidatud tellija esindaja MM . Kostja on kontrollinud vaidlusaluse ehitusobjekti dokumentatsiooni, millest nähtuvalt hageja sellel objektil oktoobris 2008 ehitustöid teinud ei ole. Meremõisa objektil on hageja ehitustööd lõpetanud 05.09.2008, mida kinnitab tööde tellija allkirjastatud kaetud tööde akt nr. 01447713. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuivõrd hageja nõudeavalduses ei nimetanud ega ei olnud lisanud saldokinnitust ega e-kirja, siis hageja nõude kontrollimisel kostja nendega arvestada ei saanud, mistõttu tuleb nimetatud dokumendid jätta tähelepanuta. Hageja on esitanud nõudeavalduses viivisenõude, kuivõrd arved on tähtaegselt tasumata. Samas ei ole hageja selgitanud, millest tingitult ei olnud ta neid varasemalt pooleteist aasta jooksul nõudnud. Poolte vahelise töövõtulepingu kohaselt pidi hageja ehitustööd lõpetama 01.05.2008.a., kuid ehitusdokumentatsioonist nähtuvalt on tööd lõpetatud 05.09.2008 ning tuginedes lepingu punktile 4.5 oli ETGOÜ-l õigus nõuda samasugust viivist töö lõpetamise tähtajast üleläinud päevade eest. Seega on mõlemad pooled lepingut rikkunud, mistõttu hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata. Muu hulgas viitab kostja oma vastuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 8, mille kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule.
Kohtuotsuse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-5140 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
4(7)
Tsiviilasi nr 2-10-5140 seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgneva asjaolude osas: - Harju Maakohtu 23.09.2009 otsusega kuulutati välja ETGOÜ pankrot, pankrotihalduriks nimetati Kauri Rattus. - 31.12.2009.a. toimus võlgniku ETGOÜ võlausaldajate üldkoosolek, kus toimus võlausaldajate nõuete kaitsmine. - 31.12.2009 võlausaldajate koosolekul loeti kaitstuks hageja nõue summas 1 932 031,70 krooni (123 479,33 eurot) ja jäeti kaitsmata nõue summas 2 013 043,42 krooni (128 656,92 eurot). Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel on vaidlus selles osas, kas hageja poolt esitatud nõue, mille haldur koosolekul vaidlustas kogusummas 2 013 043,42 krooni (128 656,92 eurot) on põhjendatud või mitte. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Käesolevas tsiviilasjas on haldur vaielnud vastu võlausaldaja nõudele. Hageja nõude aluseks on võlgniku ETGOÜ (endise ärinimega MHG OÜ kuni 27.08.2008) tellijana ja OÜ F töövõtjana 31.07.2007 sõlmitud ehituse töövõtuleping. Vastavalt kõnealusele teostas OÜ F tellija tellimusel Harju maakonnas Keila vallas XXX puhkeala kommunikatsioonide, veepumpla ja veepuhastusjaama renoveerimistöid (välisvalgustuse, kõikvõimalike elektri- ja sidekommunikatsioonide jms ehitus- ja montaažitöid vastavalt lepingu lisadele). TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul on hageja oma väidete tõendamiseks esitanud 31.07.2007 sõlmitud Ehituse töövõtulepingu (tl 27-36), hinnapakkumise (tl 37-43), teostatud tööde aktid (45-54), arve nr 49 teostatud lisatööde eest summas 21 240 (1 357,48 eurot) koos käibemaksuga (tl 44), arve nr 50 kogusummas 1 910 791,70 krooni (122 121,85 eurot) koos käibemaksuga (tl 49) ning arve nr 249 oktoobri akteerimise eest summas 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot) koos käibemaksuga (tl 55). Nimetatud arve põhjal on hagejal õigus viivise tasumise tähtaja ületamisel nõuda viivist 0,15 % ning tasumise tähtajaks oli 12.12.2008. Hageja on samuti esitanud saldoteatise (tl 56) ning e- kirja (tl 57-59), millega on võlgnik võlga hageja ees tunnistanud. Kostja on oma vastuväidetes viidanud, et hageja nõue oktoobris akteeritud tööde eest 21.11.2008 arve nr. 249 alusel summas 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot) on alusetu,
5(7)
Tsiviilasi nr 2-10-5140 kuivõrd ilmselgelt ei ole tööde vastuvõtu akti allkirjastanud ega töid vastu võtnud sellel näidatud tellija esindaja MM . Kohus leiab et eelnimetatud asjaolusid ei ole kostja tõendanud, mistõttu on tema vastuväited paljasõnalised ning põhistamata. Samuti ei ole tõendatud kostja väide nagu ei oleks oktoobris 2008 ehitustöid teostatud, 05.09.2008 tehtud kaetud tööde aktiga nr 0147713 ei saa lugeda vastava asjaolu tõendatuks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kõnealune akt ei viita sellele, et pärast 05.09.2008 objektil töid ei tehtud, vaid see fikseerib maa-aluste tööde lõpule viimist ning nende kontrollimist. Kohus leiab, et hageja nõue on selge ning nõude aluseks olevad asjaolud tõendatud. Hageja on esitanud töövõtulepingu, hinnapakkumise, teostatud tööde aktid ning arved, millega on hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid veenvalt põhistanud. Kostja seevastu ei ole hageja nõuet veenvate vastuväidetega ümber lükanud. Kostja vastuväide selles osas, et hageja poolt esitatud saldoteatis ning e- kiri tuleb jätta menetluses tähelepanuta ei ole asjakohased ning põhjendamatud, kuivõrd hageja kohustuseks on TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt hagimenetluses tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Tõendite esitamisega ei ole hageja nõude tunnustamist kohtus taotledes muutnud nõude alust ega esitanud nõude suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Täiendavate tõendite esitamine hagimenetluse raames ei ole keelatud, mistõttu puudub alus eelnimetatud tõendite tähelepanuta jätmiseks. Kuna kohtu hinnangul on hageja põhinõue 1 298 613,60 krooni (82 996,54 eurot) nõuetekohaselt põhjendatud ja tõendatud, siis tuleb seda tunnustada. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. OÜ F kõrvalnõuete ehk viivise nõude summa ETGOÜ (pankrotis) vastu on kokku 714 429,12 krooni (45 660,34 eurot). Kostja on palunud vähendada VÕS § 113 lg 8 alusel viiviseid vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, kuid kõnealune taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja on arvestanud viiviseid mõistlikus suuruses vastavalt sõlmitud lepingule ning seejuures on taotletavad kõrvalnõuded tunduvalt väiksemad kui hageja põhinõue, mistõttu ei ole põhjendatud kõrvalnõuete vähendamine kohustatud isiku nõude alusel. Seoses eelnimetatuga tuleb hagi rahuldada ning tunnustada OÜ F nõuet kogusummas 2 013 043,42 krooni (128 656,92 eurot) ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-10-5140 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajalt menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.