Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-32055 jätta kostja OÜ Viktex Servis kanda. Kohtu selgitused: hageja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt (tl 7-10) 2009.a aprillis avastati AS Silberauto Eesti Jõhvi esinduses (edaspidi Silberauto) hageja autol Mercedes Benz B 200 CDI reg. nr XXX konditsioneerpumba rike. Teeninduses selgitati hagejale, et AS Silberauto Eesti konditsioneerpumba remondiga ei tegele ja kui hageja soovib, muretsetakse talle uus konditsioneerpump. Kuna tegemist oli väga kalli detailiga, anti samas hagejale infot, et sellise remondiga tegeleb Narva ettevõte Viktex Servis OÜ (kostja).

2(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Silberauto teeninduses selgitati hagejale ka, et kuigi oma arvesse on kostja märkinud rihmarulli vahetuse, siis tegelikkuses uut rihmarulli autole ei paigaldatud. Kostja ei ole ka AS-lt Silberauto Eesti mingeid detaile tellinud. Hageja leiab, et antud juhul sõlmis ta kostjaga suulise teenuste osutamise lepingu (tarbijatöövõtulepingu), kus kostja osutas talle lepingulist autoremonditeenust. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kostja puhul on tegemist spetsiifilist tarbijatöövõtu teenust (autoremonditeenust) osutava ettevõttega. Tarbijatöövõtulepingu esemeks oli hagejale, kui füüsilisest isikust tarbijale kuuluva sõiduauto remont. Kostja ei ole eitanud oma 10.07.2009 vastuses teenuse osutamist (suulist tarbijatöövõtulepingut) ja hagejalt (tarbijast tellijalt/hagejalt) 24.04.2009 tasu saamist summas 1 290 krooni. VÕS § 641 lg l ja 2 p 5 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest.... Sõlmides kostjaga tarbijatöövõtulepingu, eeldas hageja et tegemist on oma ala spetsialistidega ning töö tehakse seda liiki tööle tavaliselt omase kvaliteediga. Oli raske eeldada, et remondi käigus paigaldatakse vajalik detail ebaõigesti ja selle tulemusena kahjustatakse teisi detaile. VÕS § 642 lg 2 kohaselt tarbijatöövõtulepingu puhul vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. VÕS § 646 lg l kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Hageja leiab, et antud juhul oleks olnud töövõtjalt (kostjalt) töö parandamise või uue töö tegemise nõudmine ebamõistlik ja sisult võimatu, sest hageja auto jäi rikke tõttu Jõhvi linna vahel seisma, teda oli vaja pukseerida teenindusse (Narvasse pukseerimine oleks olnud liialt kulukas) ja hagejal puudus teadmine, et rike oli põhjustatud kostja ebakvaliteetsest tööst. Rikke põhjused selgusid alles peale seda, kui Silberauto oli rikked kõrvaldanud ja korras auto hagejale üle andnud. VÕS § 649 kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu (VÕS §-d 641 ja 77). Kahju suurus on arvestatud järgmiselt: mootori soonrihma (mitmikkiilrihma) vahetus 241,52 krooni; rihmapinguti maha/pealemontaaž 1 127,11 krooni polt 59,15 krooni kiilrihm (soonrihm) 424,25 krooni 3(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

aas 52,44 krooni rihmapinguti 2 363,20 krooni + käibemaks 18%. Arvestades seda, et auto on neli aastat vana, arvestas hageja vahetatud detailide maksumuselt maha 10% kulumi: (59,15 + 424,25 + 52,44 + 2 363,20) * 18% = 3 420,86 - 10% = 3 420,86342,09 = 3 078,77 krooni. Tööraha kulu palub hageja hüvitada täiel määral: mootorisoonrihma vahetus 241,52 krooni; rihmapinguti maha/pealemontaaž 1 127,11 krooni. (241,52 + 1 127,11) * 18% = 1 614,98 krooni. Kokku tuleb hüvitada: 3 078,77 + 1 614,88 = 4 693,65 krooni. VÕS § 127 lg l järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul, kui kostja oleks töö teinud kvaliteetselt, ei oleks hagejal tulnud teha täiendavaid autoremondi kulutusi summas 5 035,86 krooni. Arvestades asjaolu, et kostja puhul on tegemist spetsialiseeritud autoremondiettevõttega, tuleb tema poolt kahju tekitamist raske hooletusena VÕS § 127 lg 3 mõttes. Tulenevalt VÕS § 127 lg 5 sätestatust, hageja on vahetatud detailide maksumuselt maha arvestanud auto kulumi 10%. Hageja leiab, et tema poolt hagetava kahjusumma puhul (4 693,65 krooni) on tegemist otsese varalise kahju tekitamisest tuleneva mõistliku kuluga (VÕS § 128 lg 3), s.o kahjustatud asja parandamise mõistliku kuluga (VÕS § 132 lg 3). Põhjuslik seos tekitatud kahju ja kostja tegevuse vahel ning kostja süü tekitatud kahju osas on tõendatud Silberauto 08.05.2009 kirjaga, kus esinduse juhataja Ardi Pertman kinnitab, et hagejale kuuluvale autole oli eelnevalt tehtud remondi käigus (Eelnev remont teostati kostja ettevõttes 22-24.04.2009. 24.04.2009 oli reede. Auto toimetati Silberauto Jõhvi teenindusse esmaspäeval 27.04.2009) paigaldatud valesti mitmikkiilrihm, tänu millele oli rihm üle pingutatud ja tulenevalt sellest purunes mitmikkiilrihm ja muutus kasutuskõlbmatuks rihmapinguti. Silberauto arvest nähtub, et remondi käigus vahetati soonrihm, kiilrihm, aas ja rihmapinguti ning polt. Hageja palub kostjalt välja mõista tema kasuks 4 693,65 krooni; jätta menetluskulud kostja kanda; lahendada asi kirjalikus menetluses; kostja poolt hagile tähtajaks vastamata jätmisel, teha tagaseljaotsus, milles hagi rahuldada; juhul, kui kostja taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil, taotleb hageja Silberauto töötaja (sel juhul täpsustab ta ka tunnistaja nime), kes otseselt korraldas remonti ja andis hagejale selgitusi rikke põhjuste kohta, tunnistajana kohtuistungile kutsumist. Tunnistaja kohtuistungile ilmumise tagab hageja ise.

TSIVIILASJA HIND

4(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud 02.10.2009. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Seega antud asja hind on 299,98 eurot (4 693,65 krooni).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagi vastuse kohaselt (tl 28-29) kostja ei tunnista hagi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sõiduki Mercedes-Benz reg. numbriga XXX remondi käigus oli kõrvaldatud konditsioneeri kompressori rihmarata lõtk ja vahetatud rihmarull. Rihmarull oli kostja poolt ostetud OÜ-s Teeme Varuosad, mida tõendatakse arvega nr. 0402681. Mitmekkiilrihma komplekt koosneb parasiitrullist, rihmapinguti rullist ja rihmast. Rihma katkestus võib juhtuda ühe loetletud komponentidest kulumisel. Seega ei ole rihma katkestus rihmarulli vahetuse tagajärg. Kostja ei ole nõus kirjaliku menetlusega ja soovib asja arutamist kohtuistungil. Kostja arvab, et kohtukulud tuleb jagada vastavalt TsMS § 162 lg 1. Kostja palub kohut jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hagejale kanda. Kostja palub kohut kuulutada kostja esindaja ära.

HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA

Vastavalt hageja arvamusele hagi vastuse kohta (tl 35-36) kostja ei ole oma vastuses esitanud ühtki sisulist vastuväidet hagi väidetele. Kostja märgib vastuses üksnes, et rihma katkestus võib juhtuda mitmikkiilrihma komplekti kuuluvate komponentide kulumisest, millest kostja teeb põhjendamata järelduse, et rihma katkestus ei ole rihmarulli vahetuse tagajärg. Hagi on põhjendatud eelkõige Mercedes-tüüpi autode esindusfirma AS Silberauto Eesti arvamusega (Silberauto 08.05.2009 kiri) hagejale kuuluva sõiduauto rikke põhjuste kohta ja 06.05.2008 arvega, millest nähtub teostatud tööde kirjeldus. Nimetatud kirjeldusest nähtub ka see, et Silberauto Jõhvi esinduses vahetati ära rihmapinguti komplekti kuuluv rihmarull (rihmapinguti on komplekt mitmest erinevast detailist sh rihmarullist). Silberauto Jõhvi esinduses auto remonti teostanud isikute seletuste kohaselt ei paigaldanud kostja autole uut 5(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

rihmarulli. Kostja sularahaarves nr 194 ja kostja vastuses viidatud rihmarulli toote tunnus MB W168=23781=RT1023 ja kood 55149 viitavad, et tegemist on sõiduauto MB A-klassi vanemale mudelile sobiva rihmarulliga (hagejale kuulub sõiduauto MB B-klassi mudel). Seega on tegemist kas b-kategooria varuosaga või autolammutusest toodud varuosaga, mida on sobitatud hageja autole. Silberauto varuosade koodid on teistsugused (vt Silberauto arvel märgitud varuosade tootekoode), seega ei ole kostja ega Teeme Varuosad OÜ eelpool nimetatud rihmarulli Silberautost tellinud. Seoses kostja vastusega hageja esitas taotluse esitada Silberauto AS-le (Silberauto Eesti AS, asukoht: Peterburi tee 50A 11415 Tallinn) küsimused (mis oli rahuldatud Viru Maakohtu 28.06.2010 määrusega – tl 37-39). Seoses sellega, et kostja ei ole oma vastuses esitanud ühtegi sisulist vastuväidet, hageja ilmumine kohtuistungile on raskendatud suure vahemaa tõttu (hageja elukoht on Toilas ja töökoht Jõhvis, hageja peab igal argipäeval lapsed kella 8.00-8.20 kooli ja lasteaeda toimetama ja kella 16.30 paiku tagasi koju sõidutama, sõit Narvasse oleks seotud täiendavate kulutustega) paluti arutada asja ilma hageja osavõtuta kohtuistungil või TsMS § 404 lg l alusel kirjalikus menetluses lähtudes kohtule esitatud tõenditest (sh AS Silberauto Eesti vastusest hageja poolt käesolevas arvamuses esitatud küsimustele).

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja esindaja ei olnud nõus kuulata kostja seadusliku esindajat vande all. Kohus jättis kostja esindaja taotluse ülekuulamisest vande all rahuldamata, kuna ta ise kinnitas kohtule, et isiklikult ei tegele autode remondiga ja ei saa selles midagi aru. Kostja esindaja seletas, et hagejale öeldi, et tuleb vahetada terve komplekt, kuid ta ütles et see on kallis ja palus vahetada üks rull, oli vahetatud konditsioneeri kompressori skiff, kuid hagejale öeldi, et garantiid ei anta. Skiff andis lõtku ja sellest tingitult lõtke ole terve komplektis, mistõttu läkski soonrihm katki. Soovitus oli antud mehhaaniku poolt suuliselt. Komplekti kuulub peale skiffi kolm rulli – üks pingerull ja kaks vahepealset. Hageja esindaja palus jätta see kostja esindaja seletus tähelepanuta, kuna see on täiesti uus väide, millest varem ei ole räägitud. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Toomas Kriisa, kes on Silberauto AS Jõhvi esinduse teenindusjuht.

KOHTUISTUNGI PROTOKOLLI PARANDAMISE TAOTLUS

Hageja esindaja esitas kohtule taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks (tl 85-88). Taotluse kohaselt kohtuistungi protokollis on ekslikult kirjas nagu hageja lepinguline esindaja oleks öelnud: „mul on taotlus, esiteks palun lisada dokumendid, et tunnistaja on läbinud Mersedes-Benz koolituse ja teiseks, oma vastuses kostja kirjutab, et saab olla nii, et soon rihm läks katki kulumise tõttu. Hr. M algusest peale käis Silberauto AS teeninduses ja võttis auto ajalugu mis probleemidega ta on pöördunud. Aga rihmapinguti ja soonrihma kohta kirjutab kostja, et neid vahetati hiljuti, kuigi kuu aega tagasi seda kontrolliti Silberauto AS-is; tahan öelda, et kuluda midagi ei saanud.“ Palutakse eeltoodut parandada, kuna hageja esindaja ei väljendanud ennast selliselt. Hageja esindaja ütles järgmist: „Palun lisada toimikusse Toomas Kriisale väljastatud tunnistus, selle kohta, et ta on läbinud vastavad kursused ja kuna vastaspool on esitanud soonrihma purunemise põhjuseks teatud varuosade kulumise, soovin ma selle väite ümberlükkamiseks esitada tõendi, AS-i Silberauto kirja, selle kohta, et nimetatud varuosad olid mitte väga ammu vahetatud ja üsna hiljuti kontrollitud, mistõttu ei saanud soonrihma purunemine olla põhjustatud nende kulumisest.“ 6(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Protokolli lk 2 on hageja lepingulise esindaja väitena muuhulgas märgitud, et „... teiseks 80 000 m tagasi selle juhtumini oli tehtud kontroll, kus kontrolliti seda soonrihma ja rulli ning nad olid korras.“ Palutakse teha protokollis parandus, kuna hageja esindaja ütles järgmist: „... teiseks umbes 700800 km enne seda viimast juhtumit toimus AS-is Silberauto plaaniline hooldus, mille käigus kontrolliti muuhulgas ka soonrihma ja teisi, kostja poolt probleemseteks nimetatud varuosi ning need olid täiesti korras.“ Protokolli lk 3 alguses on hageja lepingulise esindaja väitena muuhulgas märgitud, et ,,...Tavaliselt rihma vahetakse umbes pärast 100 000 m läbisõidu.“ Palutakse teha protokollis parandus, kuna hageja esindaja ütles järgmist: „...Tavaliselt vahetatakse rihm peale ca 100 000 km läbisõitu.“ Kostja esindaja nõustus, et protokollis on olemas ebatäpsused seoses pikkuse mõõduühikuga. Muudes osades protokoll näitab asjaolusid õigesti.

PROTOKOLLI PARANDUSE TAOTLUSE LAHENDAMINE

Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. 03.03.2011.a esitas hageja esindaja taotluse 23.02.2011.a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, kus palub parandada enda poolt öeldut. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll kirjutati alla 28.02.2011.a, seega on taotlus esitatud tähtaegselt. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Menetlustoimingu protokoll ei ole stenogramm. Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Vastavalt TsMS § 53 lg 2 menetlusosalisel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi. Sama paragrahvi lg 4 esimese lause kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Kohus leiab, et 23.02.2011 kohtuistungi protokollis on kajastatud kõik, mis on vaja kajastada seaduse järgi, kuid hageja esindaja poolt esitatud protokolli paranduste ettepanekud võivad olla olulised asja lahendamise ja edasikaebamise seisukohalt ning võib olla paremini kajastatud hageja esindaja poolt kohtuistungil öeldu. Eeltoodust lähtudes kohus nõustub hageja esindaja protokolli parandamise taotlusega ja teeb protokollis vastavad parandused.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

7(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seega kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Hagi aluseks on järgmised asjaolud: 2009.a aprillis avastati AS Silberauto Eesti Jõhvi esinduses (edaspidi Silberauto) hageja autol Mercedes Benz B 200 CDI reg. nr XXX konditsioneerpumba rike. AS Silberauto Eesti teeninduses selgitati hagejale, et konditsioneerpumba remondiga nad ei tegele ja kui hageja soovib, muretsetakse talle uus konditsioneerpump. Kuna tegemist oli väga kalli detailiga, anti samas hagejale infot, et sellise remondiga tegeleb Narva ettevõte Viktex Servis OÜ (kostja) 22.04.2009 hageja pöördus konditsioneerpumba remontimiseks kostja sõiduautode remondi töökotta Narvas kostja teatas hagejale, et peale konditsioneerpumba rikkele tuleb välja vahetada ka rihmarull 24.04.2009 hageja sai oma auto kostjalt kätte ja tasus töö eest 1 290 krooni 04.05.2009 hommikul soovis hageja sõita Silberauto Jõhvi teenindusse, kuid tee peal ütlesid üles roolivõimendi ja mõne hetke pärast ka muud mehhanismid ning auto tuli jätta tee äärde. Auto viidi puksiiriga Silberauto Jõhvi teenindusse. Silberautos teostatud remondi käigus selgus, et katkenud oli mootori mitmikkiilrihm (soonrihm) ja rihma katkemise põhjuseks oli selle ebaõige paigaldus kostja teeninduse poolt. Valesti paigaldatud rihma tõttu oli rihm üle pingutatud ja selle tulemusena rihm purunes ning muutus kasutuskõlbmatuks ka rihmapinguti. Remondi maksumuseks oli kooskäibemaksuga 5 035,86 krooni Silberautost selgitati hagejale, et nimetatud kulutus oli põhjustatud kostja töötajate ebakvaliteetse tööst Kostja ebakvaliteetse remondiga tekitati hagejale kahju hageja palus kostjale 02.06.2009 saadetud kirjas osaliselt hüvitada hageja kantud kulud summas kokku 4 693,65 krooni. Kirjas hoiatati kostjat, et juhul, kui kostja 18. juuniks kahju ei hüvita, pöördub hageja avaldusega kohtusse kostja keeldus oma 10.07.2009 kirjas kahju hüvitamast kostja ei ole AS-lt Silberauto Eesti mingeid detaile tellinud. Kostja vastuväidete kohaselt sõiduki Mercedes-Benz reg. numbriga XXX remondi käigus oli kõrvaldatud konditsioneeri kompressori rihmaratta lõtk ja vahetatud rihmarull. Mitmikkiilrihma komplekt koosneb parasiitrullist, rihmapinguti rullist ja rihmast. Lõtku andis kostja poolt esitatud skeemil (tl 72) „AC“ tähtedega märgitud rull. Kõik rullid olid juba vanad, kuid oluliselt oli pinges skeemil „T“ tähega märgitud rihmarull, mida vahetati kostja töökojas. Kostja tunnistab, et rihmarulli vahetamiseks tuli demonteerida soonrihm ja et peale rihmarulli vahetamist pandi rihm tagasi. Rihm oli kulunud. Kostja väidab, et hagejale räägiti, et tuleb vahetada terve mitmikkiilrihma komplekti, vastasel juhul nad garantiid ei anna. Hageja ei nõustunud pakkumisega. Kostja arvab, et mitmikkiilrihma (soonrihma) katkemise põhjustas hageja mitte nõustumine vahetada terve mitmikkiilrihma komplekt ja soonrihma kulumine. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust.

8(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

VÕS § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p-st 1 tulenevalt võlasuhe võib tekkida muuhulgas lepingust. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandusvõi kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Seadus ei näe töövõtulepingule ette kindlat vorminõuet, seega töövõtulepingu sõlmimine suuliselt ei ole seadusega vastuolus, kuid pooled peavad lepingu sõlmimist tõendama. Elektroonilise äriregistri andmete kohaselt on kostja asutatud 09.04.2007 ja tema põhitegevusalaks on mootorsõidukite hooldus ja remont. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle: et hageja on sõiduauto Mercedes Benz B 200 CDI reg. nr XXX omanik et kostja teostas hageja sõiduauto remonti et kostja poolt tehtud remondi eest tasus hageja kostjale 1 290 krooni. Sõiduauto M/B XXX remondi teostamist ja remondi eest kostja poolt arve esitamist kinnitab ka toimiku lehel 11 asuv 24.04.2009 sularaha-arve nr 194. Ülaltoodust lähtudes on tõendamist leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 mõttes. VÕS § 642 lg 2 kohaselt tarbijatöövõtulepingu puhul vastutab töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus töö või puuduse olemusega. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist või nõuda kahju hüvitamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 646 lg l kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Hageja leidis, et antud juhul oleks olnud töövõtjalt (kostjalt) töö parandamise või uue töö tegemise nõudmine ebamõistlik ja sisult võimatu, sest hageja auto jäi rikke tõttu Jõhvi linna vahel seisma ning see oli vaja pukseerida teenindusse (Narvasse pukseerimine oleks olnud liialt kulukas) ja hagejal puudus teadmine, et rike oli põhjustatud kostja ebakvaliteetsest tööst. Rikke 9(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

põhjused selgusid alles peale seda, kui Silberauto oli rikked kõrvaldanud ja korras auto hagejale üle andnud. VÕS § 649 kohaselt tellija võib nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. VÕS § 104 lg 1 kohaselt seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS 36. peatükk ei näe ette, et tarbijatöövõtulepingu töövõtja vastutab oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Ülalnimetatu sätete alusel kostja vastutuse tekkimiseks on vajalik leida vastus järgmistele kolmele küsimustele: I. Kas kostja täitis tarbijatöövõtulepingu alusel tekkinud kohustused nõuetekohaselt? II. Kas hagejale on selle tagajärjel tekkinud kahju? III. Kas selline kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega? Alles kõike kolme elemendi samaaegsel olemasolul võib tekkida kostja vastutus. Kasvõi ühe elemendi puudumine välistab kostja vastutuse. I Esmalt tuvastab kohus, kas kostja täitis tarbijatöövõtulepingu alusel tekkinud kohustused nõuetekohaselt, ehk teistsõnu kas kostja rikkus oma tarbijatöövõtulepingust tulenevad kohustusi. Tulenevalt VÕS §-st 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 641 lg 1 töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi lg 2 p 5 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS 23 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgist; lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. VÕS § 25 lg-st 1 tuleneb, et lepingupooled on oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik.

10(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Vastavalt VÕS § 76 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (lg 1). Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat (lg 2). Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (lg 3). VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. TsMS § 229 lg 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, seega lähtub kohus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-st 2. Vastavalt SilberAuto Eesti AS 08.05.2009 teatisele (tl 13) on AS Silberauto Eesti, Jõhvi esindusel alust arvata, et autole Mercedes-Benz B-klass numbrimärgiga XXX vin: XXX eelnevalt tehtud remondi käigus on paigaldatud mitmikkiilrihm valesti. Silberauto Eesti AS vastuse kohaselt esimesele küsimusele (tl 46) Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduse juhataja Ardi Pertmani sõnul teostati sõiduautole MB B 200 CDL, registreerimismärgiga XXX ülevaatus auto omaniku O M juuresolekul. Tuvastati, et rullid olid küljes ning seega on võimalik, et tegemist oli paigaldatud uue B-kategooria rihmarulliga. Siiski on põhjust arvata, et rihm võis olla valesti paigaldatud ning seetõttu üle pingutatud, mille tagajärjel said rullikud kahjustada. Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduse teenindusjuhi Toomas Kriisa 21.02.2011 selgituse nr 22 kohaselt autol reg. nr XXX, omanik O M (tl 75) vahetati 14.09.2007.a kiilrihm, fikseeritud läbisõit oli 172 500. 03.10.2007.a vahetati autol pingutusrull, läbisõit oli sama (172 500). Järgmine probleem, seoses rihma purunemisega oli 04.05.2009.a (läbisõit 223 901), kus tuvastati, et rihm oli valesti paigaldatud (generaatori ja konditsioneeri pumba asetus oli vale, mis põhjustas rihma purunemise). Vahepeal teostati hooldused läbisõitudel 181 392 km, 202 505 km, 223 134 km. Läbisõidu 223 134 hooldel kontrolliti rihm, rullikud, veermik ja kõik ülejäänud osad, mis hoolduse käigus kontrollitakse ning vajadust vahetada rihm ja rullikuid ei ilmnenud, kuna kõik olid töökorras. Rihma vahetusest (läbisõit 172 500) kuni purunemiseni (läbisõit 223 901) oli auto läbi sõitnud 51 401 kilomeetrit. Rihm vahetatakse juhul, kui on rihmal praod või kulumisjäljed. Rullikud ja rihmapinguti vahetatakse, kui tekib kõrvaline heli. Tunnistajana ülekuulatud Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduse teenindusjuht Toomas Kriisa (tl 69, 79-81) andis ütlusi selle kohta, et esialgu klient pöördus Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduse poole, helistas otseselt tunnistajale ja teatas, et autos on midagi rikkis, auto armatuuris süttis põlema märge, generaatoritugi ja rool pöördusid raskelt. Tunnistaja läks kliendile vastu ja proovis ise, tõesti rool pööras raskelt ja armatuuril põles generaatori tuli. Auto toodi töökotta Jõhvi ja siis hiljem kontrolli käigus selgus, et oli purunenud mitmiksoonrihm ja tühikäigurullik. 11(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Kui pandi uus rihm peale ja hakati tuvastama probleemi, selgus et generaatori ja konditsioneeri pump oli paigaldatud valesti ja see tekitaski mitmiksoonrihma purunemise. Rihm puruneb ainult sel juhul kui ta on maksimumsoonis. Tuvastati, et rihma ülepingutus oli tingitud sellest, et oli valesti paigutatud generaatori ja konditsioneeri pump ja see segas rihmatööd. See, et generaatori ja konditsioneeri pump oli paigaldatud valesti oli tuvastatud järgmiselt: konditsioneeri ja generaatori kompressor ühendatakse ühise poldiga bloki külge. Konditsioneeril ja pumbal on need poldiavad natuke suuremad, mille tulemusena pumba ja generaatori rihmajooksmine on viidud kõrvale, mille tulemusena rihm puruneb. Fotod olid tehtud, kuid neid ei säilitata rohkem kui aasta. Kohus leiab, et SilberAuto Eesti AS 08.05.2009 teatisega, Silberauto Eesti AS vastusega esimesele küsimusele, Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduse teenindusjuhi Toomas Kriisa 21.02.2011 selgitusega nr 22 ja tunnistajana ülekuulatud Toomas Kriisa käesolevas lõigus tsiteeritud ütlustega on tõendamist leidnud, et antud juhul oli kostja poolt generaatori ja konditsioneeri pumba ühendatud ühiste poltiga blokki külge valesti, kuna konditsioneeril ja pumbal on need polti avad natuke suuremad, selle tulemusena pumpa ja generaatori rihmajooksmine oli viidud kõrvale, mille tulemusena rihm purunes. Kohus loeb üldiselt teadaolevaks asjaolu et Silberauto (SILBERAUTO EESTI AS) on kaubamärgi Mercedes-Benz ametlik esindaja Eestis, kes tegeleb Mercedes-Benz marki autode müügi, remondi ja teenindusega (vt: www.silberauto.com). Mercedes-Benz AG ja AS Silberauto vahel on sõlmitud regionaalesindaja leping. Üheks selliseks esinduseks on ka Jõhvi esindus. Seega saab AS Silberauto pidada asjatundjaks, kellel on Mercedes-Benz sõidukite remondi ja hoolduse osas eriteadmised ja kogemused. Järelikult on tegemist asjatundja arvamusega (TsMS § 232 lg 3). Samuti saab Toomas Kriisat pidada asjatundjaks TsMS § 232 lg 3 mõttes, kuna ta töötab AS SilberAuto Eesti Jõhvi esinduses ja läbinud vastavad kursused, mida tõendab toimikulehel 70 asuv tunnistus. Kostja nimetatut vaidlustanud ei ole. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Ülaltoodust lähtudes loeb kohus tuvastatuks, et kostja tegi töö ebaõigel viisil, s.o tarbijatöövõtulepingule mittevastava kvaliteediga. Seega täitis tarbijatöövõtulepingu alusel tekkinud kohustused mitte nõuetekohaselt, mistõttu rikkus tarbijatöövõtulepingut. II Edasi kohus peab tuvastama, kas hagejale oli tekitatud kahju. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduse 06.05.2009 arve nr 317MA013992 kohaselt (tl 12) oli sõiduautol registreerimismärgiga XXX mootori tööhäired ja tehti järgmised tööd: mootori 12(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

soonrihma vahetus; rihmapinguti maha- ja pealemontaaž; polt; kiilrihm; aas; rihmapinguti. Kogu töö maksumus on 5 035, 86 krooni. Silberauto Eesti AS vastuse kohaselt viiendale küsimusele (tl 46) arvel nr 317MA013992 kajastub komplektne mootori abiseadmete ajamirihma pinguti tootekoodiga MA6402003370, mille komplektsusesse kuuluvad kõik kolm rihmapingutussüsteemi juhtrulli. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduse arves nimetatud detailid olid vahetatud ja et Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduses tehti ülalnimetatud tööd ning et hageja maksis tehtud tööde ja detailide eest. Seega loeb kohus tuvastatuks, et hagejale oli tekitatud otsene varaline kahju hävinud vara asendamise ja tööde väärtuse näol. III Kohus peab ka tuvastama kas kahju on põhjuslikus seoses kostja tegevusega. Põhjusliku seose kindlakstegemisel hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (näiteks RKTKo-d 3-2-1-149-05, 3-2-1-53-06, 3-2-1-78-06). Vastavalt SilberAuto Eesti AS 08.05.2009 teatisele (tl 13) tänu valesti paigaldatud rihmale oli rihm üle pingutatud ja tulenevalt sellest purunes mitmikkiilrihm ja muutus kasutuskõlbmatuks rihmapinguti. Vastavalt AS SilberAuto 21.02.2011 selgitusele nr 22 (tl 75) 14.09.2007.a vahetati autol nr. XXX kiilrihm, fikseeritud läbisõit 172 500. 03.10.2007.a. vahetati autol pingutusrull, läbisõit oli sama (172500). Järgmine probleem, seoses rihma purunemisega oli 04.05.2009.a (läbisõit 223901), kus tuvastati, et rihm oli valesti paigaldatud (generaatori ja konditsioneeri pumba asetus oli vale, mis põhjustas rihma purunemist). Vahepeal teostati hooldused läbisõitudele 181392, 202505, 223134. Läbisõidu 223134 hooldel kontrolliti rihm, rullikud, veermik ja kõik ülejäänud osad, mis hoolduse käigus kontrollitakse, ei ilmnenud vajadust vahetada rihma ja rullikuid, kuna kõik olid töökorras. Rihma vahetusest (läbisõit 172500) kuni purunemiseni (läbisõit 223901) oli auto läbi sõitnud 51401 kilomeetrit. Rihm vahetatakse juhul, kui on rihmal praod või kulumisjäljed. Rullikud ja rihmapinguti vahetatakse, kui tekib kõrvaline heli. Tunnistajana ülekuulatud Toomas Kriisa andis ütlusi selle kohta, et kui rihm läks katki siis tekitas see rihmapinguti rullikule mehhaanilisi vigastusi. 13(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Esialgselt pöördus hageja Silberauto Eesti AS Jõhvi esindusse probleemiga, et konditsioneeri kompressoris on kõrvalised helid. Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduses tuvastati, et kõrvalised helid olid olemas, prooviti nii sisselülitatud kui ka lülitamata asendis. Edasi Silberauto Eesti AS Jõhvi esindus ei tegelenud selle probleemi lahendusega, kuna soovitati pöörduda kostja poole. Tagantjärgi ei saa kontrollida, kas rihm oli ülepingutatud või mitte, aga oli tehtud kindlaks et konditsioneeri pump oli paigaldatud valesti ja pinguti oli lõppasendis täitsa kinni. Tunnistaja kinnitas, et rihm purunes seetõttu, et generaator ja konditsioneer olid paigaldatud vales kohas. Seda saab kontrollida töötava mootori korral. A ja B klassi Mercedes-Benzidel olid sarnased juhtumid. Kui konditsioneeri ja generaatori pump on paigaldatud valesti, siis on see kohe näha. Sel juhul rihm ei teosta võõraid hääli. Kui palju on vaja, et rihm kuluks tunnistaja ei saanud vastata, kuna kõik oleneb rihma jooksmisenurgast. Alguses läks katki rihmapinguti, aga sel juhul rihm tavaliselt ei kulu. Rihm võib puruneda sel juhul kui rihm sattub esimese skiffi ja blokki vahele. Sel juhul see ei olnud võimalik, kuna kui rihm puruneb esimese skifi juures, jäävad rihmatükid mootori ja skifi vahele ja pinguti oli pingutusmomendis maksimumasendis. Auto hooldustööde tegemisel läbisõidul 223 134 km kontrolliti kõiki rullikuid, nad olid ideaalses seisundis, kuna puudusid kõrvalised helid, rihmal puudusid praod ja võõrkehad. Enne viimast juhtumit ei tuvastanud konditsioneeri kompressori rihma lõtku. Kui oleks olnud, siis oleks ka tuvastatud. Peale kostja poolt teostatud remonti vahetati Silberauto Eesti AS Jõhvi esinduses polt rihmapinguti vahetamisel. Rihma rikkumise põhjuseks ei võinud olla poldi vigastus. Kui polt läheb katki, tähendab see, et tuleb lasta kõik tosool välja ning võtta kogu rullikute jooksualus. Võttes arvesse kõik ülalöeldud loeb kohus tõendatuks, et hagejal on tekkinud kahju ja selle tekitanud kostja teo vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et esitatud tõenditest on võimalik üheselt järeldada, et kostja poolt valesti paigaldatud generaatori ja konditsioneeri pumba asetus põhjustas rihmapinguti katkemise ja rihma purunemise, mistõttu tuli osta uued detailid ja tasuda nende paigutamise eest, millega tekitati hagejale varalist kahju. AS SilberAuto Eesti Jõhvi esinduses 223 134 hooldel kontrolliti rihm, rullikud, veermik ja kõik ülejäänud osad, mis hoolduse käigus kontrollitakse, ei ilmnenud vajadust vahetada rihma ja rullikuid, kuna kõik olid töökorras. Rihma vahetusest (läbisõit 172500) kuni purunemiseni (läbisõit 223901) oli auto läbi sõitnud 51401 kilomeetrit. Hageja esindaja väide kohaselt, millele kostja esindaja vastuväidet ei esitanud, tavaliselt vahetatakse rihm peale 100 000 km läbisõitu. Kohus leiab tuvastatuks, et ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks hagejal kahju tekkinud. Kõigest ülalöeldust lähtudes loeb kohus tõendatuks, et antud juhul on olemas kõik kolm elementi, mis on kostja vastutuse tekkimise aluseks. VÕS § 127 lg l järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul, kui kostja oleks töö teinud kvaliteetselt, ei oleks hagejal tulnud teha täiendavaid autoremondi kulutusi summas 5 035,86 krooni, st. hagejal poleks tekkinud vajadust parandada kostja ebakvaliteetset tööd.

14(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

Vastavalt VÕS § 127 lg 3 lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Arvestades asjaolu, et kostja puhul on tegemist spetsialiseeritud autoremondiettevõttega, tuleb tema poolt kahju tekitamist raske hooletusena VÕS § 127 lg 3 mõttes. Tulenevalt VÕS § 127 lg 5 kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kahju suurus on arvestatud järgmiselt: mootori soonrihma (mitmikkiilrihma) vahetus 241,52 krooni; rihmapinguti maha/pealemontaaž 1 127,11 krooni polt 59,15 krooni kiilrihm (soonrihm) 424,25 krooni aas 52,44 krooni rihmapinguti 2 363,20 krooni + käibemaks 18%. Arvestades seda, et auto on neli aastat vana, arvestas hageja vahetatud detailide maksumuselt maha 10% kulumi vastavalt VÕS § 127 lg-le 5 i: (59,15 + 424,25 + 52,44 + 2 363,20) * 18% = 3 420,86 - 10% = 3 420,86 - 342,09 = 3 078,77 krooni. Tööraha kulu palub hageja hüvitada täiel määral: mootorisoonrihma vahetus 241,52 krooni; rihmapinguti maha/pealemontaaž 1 127,11 krooni. (241,52 + 1 127,11) * 18% = 1 614,98 krooni. Kokku tuleb hüvitada: 3 078,77 + 1 614,88 = 4 693,65 krooni. Kohus on nõus hagejaga, et tema poolt hagetava kahjusumma puhul (4 693,65 krooni) on tegemist otsese varalise kahju tekitamisest tuleneva mõistliku kuluga (VÕS § 128 lg 3), s.o kahjustatud asja parandamise mõistliku kuluga (VÕS § 132 lg 3). Kostja ei esitanud vastuväited hageja poolt toodud kahju suuruse arvestamisele. Lähtudes kõigest ülalöeldust rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, seega otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 15(16)

Tsiviilasi nr 2-09-32055

proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1.

Tamara Šabarova Kohtunik

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.