Osaühingu H hagi Osaühingu SMEvastu võlgnevuse 20 211.48 euro, viivise ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
20 211.48 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja Osaühing H (registrikood xxx, asukoht xxx)
esindajad
Hageja seadusjärgne esindaja juhatuse liige TP Hageja lepinguline esindaja Alar Salu (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Ahtri 6, 10151 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja Osaühing SME(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige RS
Kohtuistungi toimumise aeg
28.02.2011.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seadusjärgne esindaja TP ja lepinguline esindaja Alar Salu Kostja seadusjärgne esindaja RS
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu H hagi Osaühingu SME vastu osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
Mõista Osaühingult SMEOsaühingu H kasuks välja võlgnevus kokku 20 211.48 eurot ning alates 18.03.2011 viivis protsendina põhinõudelt 9 168.96 eurot kuni põhinõude täitmiseni 0.05 % päevas ja põhinõudelt 11 042.52 eurot VÕS § 113 lg
(Euroopa
Keskpanga
põhirefinantseerimis-operatsioonidele
kohaldatav
2-09-61611 viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras.
3.Hagi õigeksvõtul põhinev otsus 9 168.96 euro osas kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
4.Tagastada Osaühingule SME17.03.2011 Harju Maakohtule esitatud avaldus koos lisadega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.03.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 1.Osaühing H (hageja) esitas 20.11.2009 maakohtule hagi Osaühingu SME(kostja) vastu võlgnevuse 316 240.96 krooni, viivise ja lisanduva viivise nõudes. 2.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 19.03.2007 sõlmitud töövõtuleping Uuesalu-1. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks 04.12.2007 arve nr 87 summas 417 720 krooni, maksetähtajaga 18.12.2007, mille kostja on tasunud, kuid ei teinud seda õigeaegselt ning 24.03.2008 arve nr 88 summas 1 242 540 krooni, maksetähtajaga 07.04.2008, mille kotja on tasunud mitmes osas osaliselt (tasutud summas 949 077 krooni ulatuses). Lisaks sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu tööde tegemiseks XXX objektide osas. Hageja esitas kostjale 04.04.2008 arve nr 92 summas 172 777.96 krooni, maksetähtajaga 18.04.2008, mida kostja tasunud ei ole. 05.01.2009 pöördus kostja hageja poole ettepanekuga sõlmida maksegraafik, mille kohaselt kohustus kostja alates jaanuarist 2009 tasuma võlgnevusest iga kuu 40 000 krooni. Nimetatud dokumendiga aktsepteeris kostja oma võlgnevust hageja ees ning tegemist ei ole kompromissilepingu ega võlatunnistusega. Hageja nõustus maksegraafikuga, kuid kostja maksegraafikut korrektselt ei täitnud. Kostja tasus 02.03.2009 25 000 krooni, mis selgituse kohaselt oli osa arve nr 87 summast ning 24.03.2009 tasus 19 700 krooni, mis selgituse kohaselt oli arve nr 87 makse viimane osa ja osa arve nr 88 maksest. Kuna kostja ei täitnud maksegraafikut, siis 26.05.2009 sõlmis hageja JIOÜ-ga nõudeloovutamise lepingu XXX. Nõude loovutamise hetkel oli kostja põhivõlgnevus 466 240 krooni. JIOÜ nõudis kostjalt välja 110 000 krooni, millest 85 338 krooni kanti üle 17.06.2009 hagejale, 24 662 krooni jäi JIOÜ-le teenustasuks. 27.08.2009 loovutas JIOÜ nõude tagasi hagejale. Kostja on 12.06.2009 maksnud hagejale 10 000 krooni, mis selgituse kohaselt on vastavalt maksegraafikule osaline juuni osamaks ja 26.06.2009 maksis kostja hagejale 30 000 krooni,
2-09-61611 mis selgituse kohaselt on juuni osamakse. Käesoleva aja seisuga võlgneb kostja hagejale 316 240.96 krooni ja viivist hagiavalduse esitamise seisuga 172 925.38 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis kuni nõude täitmiseni 158.12 krooni päevas. 28.02.2011 kohtuistungil hageja täpsustas viivisenõuet. Hageja nõuab viivist alates otsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Hageja kinnitas, et suulise töövõtulepinguga ei lepitud kokku viivisemääras ning kirjaliku lepingu p 5.5 kohaselt on viivisemääraks 0.05 % päevas tasumisele kuuluva arve summast. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja nõue summas 316 240.96 krooni ei ole täielikult sissenõutav, kuna sõlmitud on maksegraafik. Kostja on arve nr 87 täielikult tasunud. Pooled sõlmisid 05.01.2009 maksegraafiku võlgnevuse summas 510 940.96 krooni ajatamiseks, mille kohaselt kohustus kostja tasuma võlgnevust osamaksetena 40 000 krooni kuus. Seega sõlmisid pooled kokkuleppe, mis on vaadeldav deklaratiivse võlatunnistuse ning tingimusliku kompromissilepinguna. Sellega on hageja loobunud juba sissenõutavaks muutunud kohustuse täielikust kohesest sissenõudmisest ning kirjaliku lepingu punktis 5.5 sätestatud viivise määrast (0.05% päevas tasumata summalt). Nõue ei ole hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks ja hageja viivisenõue on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et hageja on viivise arvutamisel lähtunud õigest alusest, ajaperioodist ja sissenõutavaks muutunud summast ning kasutanud viivise arvutamisel õiget viivisemäära, siis palub kostja kohtult viivise vähendamist. Seoses raske majanduskliimaga tekkisid ja kostjal on jätkuvalt majandusraskused. Peatöövõtja IBEEOÜ jäi kostjale võlgu, mistõttu ei olnud kostjal võimalik tasuda alltöövõtjatele. Kostja on alati esimesel võimalusel tasunud hagejale tehtud tööde eest. 08.12.2010 kohtuistungil esitas kostja uue vastuväite, mille kohaselt on arve nr 92 alusetu, kuna selle kohta puudub leping ja see esitati 9 kuud hiljem kui objekt lõpetati. Kostja on tööde eest tasunud ja lisatöid ei ole kostja tellinud. Kostja tunnistab arvet nr 88 ja ei vaidle vastu võlgnevusele summas 143 463 krooni. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Asjas puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle: 1) Poolte vahel on 19.03.2007 sõlmitud ehituse töövõtuleping XXX(leping 1), mille objektiks on paarismajade ja ridaelamute tugevvoolu, TV, side ja valve installatsioonitööd aadressil XXXelurajoon (t lk 7-10); 2) Lepingu 1 alusel on kostjale tasumiseks esitatud 24.03.2008 kuupäevaga arve nr 88 summas 1 242 540 krooni (t lk 15); 3) Hageja esitas kostjale 04.04.2008 kuupäevaga arve nr 92 XXX objektide elektritööde ja lisatööde osas summas 172 777.96 krooni (t lk 16); 4) 05.01.2009 allkirjastasid pooled maksegraafiku, mille kohaselt kostja soovib ajatada võlgnevust hageja ees (võlgnevuse kogusumma 05.01.2009 seisuga on 510 940.96 krooni) ja võlgnevuse tasumine toimub 40 000 krooni kuus alates jaanuarist 2009.a.
2-09-61611
6.Käesoleva asja lahendamisel omab tähtsust mõlema poole poolt allkirjastatud 05.01.2009 kuupäevaga maksegraafik. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, võlatunnistus. Analüüsides võlatunnistuse andmise põhjust ning eesmärki on kohtu hinnangul maksegraafiku näol tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-06 p 15). Nimetatud maksegraafikuga ei loodud iseseisvat kohustus VÕS § 30 mõttes. Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt tehti maksegraafik selleks, et kostja saaks arved tasutud. See tähendas seda, et kostjal oli õigus maksta võlgnevust osade kaupa maksegraafiku alusel. Maksegraafikus oli kajastatud ka suulise töövõtulepingu (leping 2) alusel tekkinud võlg (t lk 200). Seega on nimetatud maksegraafikuga kokku lepitud lepingu 1 ja lepingu 2 aluselt tasumata arvetest tekkinud võlgnevus ning määrati kindlaks võlgnevuse tasumine ositi. Kuna hageja on vähendanud viivisenõuet ja loobunud sissenõutavaks muutunud viivisenõudest kuni otsuse tegemiseni, siis kohus viivisega seotud asjaolusid ei analüüsi.
7.Kuna maksegraafiku näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, saab sellest tulenevale nõudele esitada vastuväiteid, mis tulenevad võlatunnistuse aluseks olevast suhtest. Deklaratiivse võlatunnistuse alussuhteks on töövõtulepingust tulenev võlasuhe. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu järgi makstav tasu muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 3 järgi kas töö valmimisest või § 637 lg 4 järgi töö vastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-06 p 15).
8.Kostja on tunnistanud nõuet summas 143 463 krooni, mis tuleneb 19.03.2007 ehituse töövõtulepingu XXXlepingu alusel esitatud arvest nr 88 (t lk 15). TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õiguseks, rahuldab kohus hagi. Nõude summas 143 463 krooni osas teeb kohus osalise hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, mis kuulub TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Kostja vaidlustab nõuet summas 172 777.96 krooni. Kostja on 08.12.2010 kohtuistungil võtnud omaks, et elektritööde osas oli suuline leping XXXobjektidel (XXX objekt), kuid objekt oli valmis 9 kuud varem ja kostja on tööde eest juba tasunud. Lisatöid ei ole kostja tellinud (t lk 152). Järgmised vastuväited on kostja esitanud 28.01.2011 kompromissettepaneku täiendavates asjaoludes, mille kohaselt lõpetati arendusleping 24.01.2008. Nimetatud dokumendis vaidlustab kostja ka arvet nr 88, kuna peatöövõtja IBEEOÜ leidis, et arvete maht on lepingu summa ületanud ja tööde sisu on väga ebaselge. TsMS § 231 lg 3 kohaselt omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei saa kostja arvest nr 88 tuleneva võlgnevuse omaksvõttu tagasi võtta. Kostjal tulnuks tõendada, et esinevad TsMS § 231 lg 3 sätestatud alused ning seejärel tõendada, et kostjal ei ole lepingu nr 1 alusel esitatud arvetest tulenevat kohustust. Kostja ja IBEEOÜ vaheline võlasuhe ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kui kostjal on nõudeid hageja vastu, siis tuleb need menetluses maksma panna.
2-09-61611
10.Kohtu hinnangul on kostjal kohustus tasuda suulise töövõtulepingu alusel esitatud arve nr
92.Nimetatud kohustust on kostja tunnistanud deklaratiivses võlatunnistuses (maksegraafikus), kuid menetluse käigus on kostja asunud selle kohustuse olemasolu eitama. Kohustuse olemasolu on hageja tõendanud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga, mis tõendab, et hageja töövõtjana on kostjale kui tellijale andnud XXX objektil teostatud tööd üle ja tasunõue summas 172 777.96 krooni on muutunud sissenõutavaks (t lk 161). Lisaks sellele on hageja välja toonud, et kostja on osaliselt selle objektiga seotud tööde eest tasunud (t lk 156-157). Nimetatud asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud. Kostja on võtnud omaks, et XXX objekti osas sõlmis suulise töövõtulepingu kostja poolt objekti töödejuhataja T M või A U (protokoll, t lk 152). Hageja seadusliku esindaja TP vande all antud seletusega on tõendatud, et XXX objekti tööd tellis kostja poolt kostja seaduslik esindaja RS. Kostja tellis ka lisatöid. Tööd anti üle A.U ’ile, kes oli kostja nimel õigustatud töid vastu võtma (t lk 200). Samuti on vande all antud seletusega tõendatud, et pretensioone teostatud tööde osas ei esitatud (t lk 200). Hageja seaduslik esindaja on seletanud, et kontrollmõõtmisi saab teha varem, enne tööde üleandmist.
11.Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt hagi esitati ajal, mil nõue ei olnud muutunud sissenõutavaks. Kohus nõustub selle väitega, sest 05.01.2009 on pooled leppinud kokku võlgnevuse tasumises ositi. Samas võimaldab TsMS § 369 säte esitada hagi enne nõude sissenõutavaks muutumist. Hageja esitas hagi, sest kostja jättis maksegraafikuga kokkulepitud osamaksed tegemata. Võlgnevuse tasumiseks oleks kulunud 13 kuud, so kuni veebruarini 2010. Samas on tõendatud, et kostja võlatunnistusega võetud kohustust ei täitnud ning menetluse käigus on nõue muutunud sissenõutavaks. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale 05.01.2009 maksegraafikus märgitud tasumata summa 316 240.96 krooni (20 211.48 eurot).
12.Hageja täpsustas viivisenõuet ning nõuab võlgnevuselt viivist alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni (protokoll t lk 200). Hagi muutmiseks ei peeta kõrvalnõuete vähendamist (TsMS § 376 lg 4 p 2). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt hageja seadusliku esindaja vande all antud seletusest ja kostja seadusliku esindaja 19.07.2010 kirjalikust selgitustest 05.01.2009 maksegraafiku sõlmimise asjaolude ja eesmärgi kohta, leiab kohus, et sellega on kokku lepitud üksnes võlgnevuse tasumises ositi ning sellega pole loobutud lepingu 1 p 5.5 tulenevast viivise nõudmise õigusest. Seega on hagejal õigus nõuda võlgnevuselt summas 143 463 krooni viivist lepingu 1 p 5.5 alusel 0.05 % tasumisele kuuluva arve summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Lepingu 2 osas viivisemäära kokkulepe poolte vahel puudub, mistõttu ei ole siduv ka arvel nr 92 märgitud viivisemäär 0.15 % päevas (t lk 16). Alates 18.03.2011 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 143 463 krooni 0.05 % päevas kuni põhinõude täimiseni ning põhinõudelt 172 777.96 krooni VÕS § 113 lg 1 (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 7 % aastas) sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja on vähendanud viivisenõuet ning ei nõua hagejalt sissenõutavaks muutunud viivist, siis puudub vajadus hinnata kostja taotlust viivise vähendamiseks. Kohus märgib, et viivisemäär 0.05 % ei ole ebamõistlikult kõrge määr ning selle rakendumine sõltub kostja poolt kohustuse täitmisest.
2-09-61611
13.17.03.2011 saatis kostja esindaja RS maakohtule elektrooniliselt avalduse koos lisadega. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta vastuvõtmata. Tõendite ja seisukohtade vastuvõtmiseks ajal, mil kohus on tsiviilasja arutamise lõpetanud ning läinud nõu pidama, puudub seaduslik alus. Seega tuleb maakohtule esitatud dokumendid kostjale tagastada. Kohus märgib, et kostjal oli võimalus ning piisavalt aega esitada asja suhtes seisukohti, avaldusi ja taotlusi.
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi käesolevas asjas on hageja vähendanud viivisenõuet (hagi esitamise ajal oli viivisenõue 111 828.56 krooni, t lk 19-20) leiab kohus, et arvestades TsMS § 169 lg 1 sättega, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Käesolevas asjas on asja arutamise edasilükkamise põhjustanud kostja, kellele ei olnud võimalik kutset kätte toimetada (t lk 81, 86) ning 08.12.2010 toimunud istung on edasi lükatud kostja taotlusel, et kostja saaks esitada tõendeid (t lk 151-152). TsMS § 169 lg 2 tulenevalt jäävad tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega ja menetluse taastamisega seotud täiendavad menetluskulud kostja kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.