Kohtuistungi toimumise aeg 07.03.2011 Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslikud esindajad LK, VS Kostja TE
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt TE`lt hageja KÜ kasuks välja 15 651 (viisteist tuhat kuussada viiskümmend üks) krooni ja 86 senti ehk 1000 (üks tuhat) eurot ja 34 senti, millest 13 595,26 krooni ehk 868,90 eurot on põhivõlgnevus ja 2056,60 krooni ehk 131,44 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt TE`lt hageja KÜ kasuks välja menetluskulud ehk tasutud riigilõiv summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja TEkanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 13 595,26 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 2056,60 krooni. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale kui korteriühistule 16.09.2008.a teate, kus ta soovis alates 01.10.2008.a korteriühistust välja astuda ning kus ta keeldus maksmast elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid ning korteri kasutamise eest kommunaalteenuste makseid.
2.Hageja jättis esitatud avalduse rahuldamata, tuginedes hageja põhikirja punkti 3.2 lõigetele 6, 7 ja 10. Hageja leidis, et kostjal tuleb põhikirja kohaselt tasuda regulaarselt kord kuus sihtotstarbelisi makseid ja kommunaalteenuste makseid ning nende tähtaegsel tasumata jätmisel ka viivist 0,05% päevas.
3.Hagiavalduse kohaselt hõlmab hageja korteriühistuna 4 maja. KÜ seaduse (KÜS) § 3 lg 5 järgi võib mitut maja hõlmavast korteriühistust eralduda üksnes majade kaupa. Eraldumisotsuse poolt peab olema rohkem kui pool eralduda sooviva maja korteriomanike häälte arvust ning eraldumisotsus peab olema notariaalselt kinnitatud. Kostja avaldus nendele nõuetele ei vastanud.
4.Kostja ei ole alates oma avalduse esitamisest tasunud mitte ühtegi arvet vaatamata korduvatele kirjalikele nõudmistele. Seega leidis hageja, et kostja on rikkunud hageja põhikirja ning seaduse sätteid ning rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad.
5.Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja 03.12.2010.a kohtule menetlusdokumendi, milles ta tõi välja, et hageja on kantud äriregistrisse 22.10.2002.a. Hageja põhikirjas on ära märgitud KÜ koosseis ning korteriühistuna hõlmab hageja elamuid XXX. Põhikirja punkti 2.2. järgi loetakse pärast korteriomandi võõrandamist uus omanik endise omaniku asemel KÜ liikmeks ilma sellekohast avaldust esitamata ning kõik eelmise korteriomaniku ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule. Kostja sai korteri omanikuks 11.05.2004.a ning alates nimetatud kuupäevast on ta kohustatud täitma kõiki põhikirjas märgitud kohustusi ja nõudmisi.
6.Harju Maakohtu 07.03.2011.a istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et kostja võlgnevus on tekkinud alates 2008. septembrist. Tema võlgnevuse sisuks on tasumata kommunaalmaksed, remondifond jms maksed. Hageja peab vaatamata kostja võlgnevusele tasuma makseid kasutatud teenuste eest kolmandatele isikutele. Kommunaalkulude eest esitatavate arvete arvestuse aluseks on korteri ruutmeetrite arv ning kostja korteri suuruseks on 38,3 ruutmeetrit. Külma vee ja kanalisatsiooni eest tasutakse arvesti näitude alusel, kuid kuna kostja arvesti näitusi ei esita, ei ole kostjale esitatud arvetel kajastatud võlgnevust külma vee ja kanalisatsiooni eest. Kostjal on radiaatorid ära lõigatud alates 2008.a septembrist. Pärast radiaatorite eemaldamist jäid kostja korterisse alles osad korterit läbivad üldised küttetorud, mida ei saanud läbi lõigata ja millega köetakse 20% kogu pinnast. Nimetatud summa ulatuses on
kostjale esitatud küttearved. Prügiveo eest nõutava summa arvestamisel on aluseks võetud korteris elavate inimeste arv, mis kostja puhul on 1, kuna kostja korteris elab üks inimene. Hooldustasu on arvestatud korteri ruutmeetrite järgi, samuti remondifondi maksed.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuse kohaselt puuduvad hagejal KÜ tunnused. Kostja viitas siinkohal, et ta on XXX korteri omanik vastavalt kinnistusraamatu kandele. Kostja leidis, et tal ei ole hagejaga ees lepingulisi kohustusi varalistes ja rahalistes suhetes.
8.Kostja hageja täiendavatele kirjalikele seisukohtadele ei vastanud. Harju Maakohtu 07.03.2011.a istungil väitis kostja, et tal ei ole võimalik tõendada enda alluvust hagejale, kuid ta ei nõustu pelgalt hageja registreerimisega äriregistris. Kostja tunnistas, et ta on korteri omanik, elab seal, kuid ei maksa hageja poolt talle esitatud arveid. Samuti leidis kostja, et hageja põhikiri ei ole korrektselt vormistatud ning on diskrimineeriv. Millises osas on põhikiri kostjat diskrimineeriv, kostja selgitada ei osanud. Kompromissi sõlmimisega kostja nõus ei olnud. Kostja leidis, et hagejal ei ole moraalselt ega õiguslikult õigust nõuda talt võlgnevuse tasumist.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub tervikuna rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on XXXkorteri omanik ning kostja elab nimetatud korteris. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriühistuna hõlmab hageja nelja elamut aadressidel XXX ning hageja on juriidilise isikuna registrisse kantud alates 22.10.2002.a. Vaidlus puudub ka selles, et alates 2008.a septembrist ei ole kostja tasunud hagejale viimase poolt esitatud arveid korteri kommunaalteenuste, hooldustasude ning remondifondi eest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt hagiavalduses välja toodud võlgnevuse summat, võlgnevuse summa arvestamisel aluseks olnud arveid ning arvetes kajastatud summasid ega viivise summat. Kostja on leidnud, et tal puudub kohustus esitatud arveid tasuda, kuna tal puuduvad hagejaga vastavad õiguslikud suhted.
11.KÜS § 2 lg 1 järgi on KÜkorteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜliikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 3 lg 5 näeb ette, et KÜvõi asutada ühe või mitme maja korteriomandite majandamiseks. Kui KÜhõlmab rohkem kui üht maja, võib sellest eralduda üksnes majade kaupa. Eraldumisotsuse poolt peab olema rohkem kui pool eralduda sooviva maja korteriomanike häälte arvust. Eraldumisotsus peab olema notariaalselt kinnitatud.
12.Käesolevas asjas hageja näol tegemist mitme maja korteriomandite ühiseks majandamiseks loodud korteriühistuga. Kostja esitas hagejale 16.09.2008.a avalduse (toimiku lk 30) oma liikmelisuse lõpetamiseks korteriühistus alates 01.10.2008.a, kuna elamu XXX osas puudub eraldiseisev korteriühistu. Kostja on hagejale teatanud, et alates 01.10.2008.a lõpevad tema hinnangul kõik tema suhted hagejaga. Nimetatud avalduse on hageja jätnud oma 20.09.2008.a otsusega rahuldamata (toimiku lk 31), kuna korteriühistust saab ülalviidatud KÜS § 3 lg 5 alusel eralduda üksnes majade kaupa ning eraldumine peab olema toimunud seaduses ette nähtud korras. Kohus leiab, et hageja juhatuse 20.09.2008.a otsus kostja avalduse rahuldamata jätmise
osas oli seaduslik ja põhjendatud. KÜ seadus ei võimalda korteriomandi omanikuks oleval isikul omal soovil korteriühistust välja astuda, jäädes endiselt korteriomandi liikmeks. KÜseadus võimaldab luua ühise KÜ mitme maja ühiseks majandamiseks, milline ühistu ongi antud juhul loodud. Mitme maja ühiseks majandamiseks loodud korteriühistust ei ole korteriomandi omanikul võimalik eralduda üksinda lihtkirjaliku avalduse alusel, vaid eraldumiseks peab olema terve vastava maja korteriomanike poolthäältega vastu võetud ja notariaalselt tõestatud otsus. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et nõuetekohast otsust korteriühistust eraldumise kohta XXX elamu korteriomanikud vastu võtnud ei ole.
13.Eeltoodust lähtudes on kostja endiselt XXX - 4 asuva korteri omanikuna hageja kui KÜliige. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et KÜ liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Kooskõlas sama seaduse § 5 lõikega 2 loetakse korteriomandi võõrandamisel omandaja KÜ liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päev. Samuti sätestab KÜS § 51, et KÜ olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomandi võõrandajale kuuluvad KÜ liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Eeltoodust tulenevalt on kostja hageja kui KÜ liige alates 11.05.2004.a, mil kostja omandas korteri XXX sõltumata sellest, kas kostja KÜ liikmeks olla soovib või mitte. Kostja poolt hagejale 16.09.2008.a esitatud avaldus ei lõpetanud kostja KÜ liikmelisust ning kostjal lasuvad endiselt KÜ liikme kohustused.
14.KÜS § 4 lg 1 sätestab, et KÜ põhikirjas nähakse ette KÜ liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Majandamiskulude sisu reguleerib KÜS § 151, mille lõike 1 järgi loetakse majandamiskuludeks KÜ vajalikke kulusid eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu KÜ poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui KÜ põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 alusel loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse omakorda ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Hageja poolt kostjale esitatud arved kajastavad nimelt tasusid kostja omandis oleva korteri ja sellega seotud majandamiskulude eest. Kostja ei eita, et ta elab endale kuuluvad korteris, kuid kostja on jätnud täielikult tasumata kõik korteri omandamise ja kasutamisega seotud kulud.
15.Hageja põhikirja (toimiku lk 38-46) punkt 3.2 alapunkt 6 näeb ette, et KÜ liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja punkti 3.2. alapunkti 7 kohaselt on KÜ liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt määratud korras, samuti tasuma kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest lähtudes. Hageja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 10 järgi on KÜ liige kohustatud maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma viivitatud päevade eest viivist 0,05%, kui viivitus on kestnud enam kui üks kuu. Kostja ei ole vaidlustanud talle esitatud arveid ega hageja esitatud põhinõude ning viivise suurust, seega on kostja põhinõude ja viivise suuruse omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Kooskõlas TsMS § 231 lõikega 4 eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
16.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja suhtes kuulub täielikult rahuldamisele. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt puuduks tal korteriomanikuna kohustus tasuda KÜS §-s 151 toodud majandamiskulusid. Kostja elab talle
kuuluvas korteris ning tarbib sellega seotud kommunaalteenuseid, jättes nende eest tasumata. Korteriomanikuna lasub kostjal kohustus tasuda nii tema omandi majandamisega kui ka tema poolt tarbitud kommunaalkuludega seonduvaid makseid. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 15 651 (viisteist tuhat kuussada viiskümmend üks) krooni ja 86 senti ehk 1000 (üks tuhat) eurot ja 34 senti, millest 13 595,26 krooni ehk 868,90 eurot on põhivõlgnevus ja 2056,60 krooni ehk 131,44 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
17.TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel võib kohus lihtmenetluses hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel eelnevalt esitada oma menetluskulude nimekirjad. Hageja on palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu summas 3000 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõiv 3000 krooni ehk 191,73 eurot.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.