Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-64834
Tsiviilasi
OÜ ALvastuhagi TSvastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (esialgses menetluses kostja ja vastuhageja): OÜ AL(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Kenno V (telefon 6410387, e-post kenno.v @v .ee); Kostja (esialgses menetluses hageja ja vastuhagi osas kostja): TS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: Ivo K (XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kenno V Hageja seaduslik esindaja: VV Hageja seaduslik esindaja: AN Kostja lepinguline esindaja: Ivo K
Igakuise osamakse suuruseks on 10 046 (kümme tuhat nelikümmend kuus) krooni ja 24 senti ehk 642 (kuussada nelikümmend kaks) eurot ja 07 senti. 1.2 Kostja kohustub tasuma hagejale käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud osamaksed iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s. 1.3 Hageja ja kostja leppisid kokku, et juhul, kui kostja jätab mõne osamakse tähtaegselt tasumata, muutub käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa tervikuna koheselt sissenõutavaks.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-0964834, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Käesolevas asjas pöördus TS kohtusse ALOÜ vastu hagiga 03.12.2009.a lepingujärgse intressimäära, lepingujärgse viivisemäära ja leppetrahvi tühisuse tunnustamise nõudes. Hageja hagiavaldus jäeti Harju Maakohtu 31.08.2010.a määrusega läbi vaatamata ning antud määrus on jõustunud. OÜ AL esitas Harju Maakohtule 16.03.2010.a vastuhagi TS ́a vastu võla nõudes. Vastuhagi kohaselt ütles ALOÜ TS`aga sõlmitud krediidilepingu üles. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 52 282,01 krooni. Ühtlasi märkis hageja, et juhul, kui kohus jätab rahuldamata TS ́a
nõude hageja vastu, palub OÜ AL mõista TS ́alt välja leppetrahvi summas 25 000 krooni, tasumata intressi summas 22 250,24 krooni ning viivise summas 6 031,77 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus võttis vastuhagiavalduse 26.03.2010.a määrusega menetlusse ning kohustas kostjat TS ́a vastuhagile vastama. Kuivõrd kohus võttis menetlusse OÜ AL vastuhagi ning jättis menetlusse võtmata hageja hagiavalduse, on käesolevas asjas menetluses üksnes OÜ AL hagiavaldus TS`a vastu. Kostja märkis oma 14.04.2010.a vastuses vastuhagile, et ta ei tunnista vastuhagi ning see tuleb jätta rahuldamata, sest ta peab vastuhagi põhjendamatuks. 06.12.2010.a eelistungil teatas hageja oma soovist täpsustada nõuet intressi ja viiviste osas, sest istungi päevaks oli müüdud laenu tagatis, kuid saadud summa ei katnud kogu nõuet. Ühtlasi leidis hageja, et laenu võtmisel ei olnud kostja tarbija, vaid laenu taotleti ärilisel eesmärgil, mistõttu kohaldub lepinguga kokkulepitud viivisemäär. Kostja asus seisukohale, et hageja nõue on põhjendamatu, sest tagatise müügist saadud summa 220 000 krooni ületab laenu põhisummat ja seadusjärgset intressi ning viivist. 13.01.2011.a täpsustas hageja oma nõuet. Täpsustustes palub hageja mõista kostjalt välja 217 930,54 krooni ehk 13 928,30 eurot, millest 108 965,27 krooni on põhinõue ning 108 965,27 krooni viivise nõue. 09.03.2011.a toimunud kohtuistungil leppisid pooled kokku järgmistes kompromissi tingimustes: Kostja tasub hagejale kompromissina 120 554 krooni ja 90 senti ühe aasta jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest osamaksetena hageja kontole ASs Swedbank nr XXXXXXXXXXXXX, kusjuures iga osamakse suurus on 10 046 krooni ja 24 senti. Kostja tasub iga osamakse hageja kontole hiljemalt iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks. Juhul, kui kostja jätab mõne osamakse tähtaegselt tasumata, muutub kogu kompromissis kokku lepitud summa tervikuna koheselt sissenõutavaks. Pooled lühendavad kokkuleppel kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda ja hageja soovib poole riigilõivu tagastamist tema kontole AS-s Swedbank nr XXXXXXXXXXXXX. Pooled paluvad eeltoodud tingimustel kompromiss kinnitada ja menetlus käesolevas asjas lõpetada. Pooled paluvad kohtul kinnitada kompromiss kirjeldatud tingimustel ja lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Kohus selgitab pooltele kompromissi kinnitamise tagajärgi. Kohus määras, et teeb kompromissi kinnitava määruse teatavaks hiljemalt 17.03.2011.a., mis saadetakse kostjale postiga ja hagejale elektrooniliselt.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel: 1) kostja kohustub hagejale kompromissi korras tasuma 120 554 (ükssada kakskümmend tuhat viissada viiskümmend neli) krooni ja 90 (üheksakümmend) senti ehk 7 704 (seitse tuhat seitsesada neli) eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti alates käesoleva määruse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul igakuiste osamaksetena. Igakuise osamakse suuruseks on 10 046 (kümme tuhat nelikümmend kuus) krooni ja 24 senti ehk 642 (kuussada nelikümmend kaks) eurot ja 07 senti; 2) kostja kohustub tasuma hagejale käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud osamaksed iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s; 3) hageja ja kostja leppisid kokku, et juhul, kui kostja jätab mõne osamakse tähtaegselt tasumata, muutub käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa tervikuna koheselt sissenõutavaks. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kummagi poole menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palus 09.03.2011.a istungil poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning OÜ-le AL tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-09-64834 tasutud riigilõivust. OÜ AL tasus 16.03.2010.a vastuhagiavalduselt 8 500 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072123, selgitus „riigilõiv vastuhagilt tsiviilasjas nr 2-09-64834“. OÜ AL tasus 13.01.2011.a täiendavat riigilõivu summas 255,64 eurot kandes selle Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606, viitenumber 2900072123, selgitus „Täiendav riigilõiv ts asjas nr 2-09-64834, ALvs S “.
Seega kuulub hagejale tagastamisele 6 249,95 krooni ehk 399,44 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled leppisid kokku edasikaebe tähtaja lühendamises kolmele päevale.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.