lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-113377/13

Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 07.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-24-113377/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1910
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus
Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastus
Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26
Teade
Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30
Vastuskiri andmesubjekti päringule
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07
Vastuskiri
Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27
Selgitustaotlus
Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 403Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamineTsMS § 484Menetluskulude kindlaksmääramine maksekäsu kiirmenetlusesVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 4034 lg 2, 7VÕS § 406Täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamiselKAVS § 50 lg 4Tarbija esitatud teave ja selle kontrollimineTsMS § 172 lg 9Menetluskulud hagita menetlusesVÕS § 416Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2026, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-113377

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi S.I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1815,60 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova Kostja: S.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista S.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 1030,33 eurot (s.o põhinõue 794,49 eurot, intress 35,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 170,30 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot).
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ põhinõue 555,51 euro ulatuses, intressinõue 152,02 euro ulatuses, viivisenõue 72,74 euro ulatuses ja sissenõudmiskulude nõue 5 euro ulatuses.
4.Jätta menetluskuludest 57% S.I ja 43% B2 Impact OÜ kanda.
5.Mõista S.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 190,95 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
KAVS § 49 lg 1Tarbija krediidivõimelisuse hindamise kord
TsMS § 143Asja läbivaatamise kulud
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste
VÕS § 4062 lg 1
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
6.Mõista S.I-lt B2 Impact OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (190,95 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.B2 Impact OÜ (hageja) esitas 29.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.I (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Tartu Maakohus kohustas hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.Hageja esitas 02.07.2024 Tartu Maakohtule S.I (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjal enda kasuks välja põhivõlgnevus 1350 eurot, intress 187,56 eurot, viivis 243,04 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid IPF Digital AS (esialgne võlausaldaja) ja kostja 17. novembril 2021 krediidilepingu, mille alusel sai kostja krediiti summas 1350 eurot. Lepingus lepiti kokku intressimääras 44,52% aastas, krediidi kulukuse esialgne määr 55,77%. Krediidi kogukulu ja krediidi kulukuse määr on arvutatud lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga eeldusel, et intressimäär on 44,52% aastas ja kogu krediidilimiit 1350 eurot võetakse koheselt kasutusse viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 kuu jooksul 12 igakuise tagasimaksena. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi jäädes kolme üksteisele järgneva osamakse tasumisega viivitusse. Esialgne võlausaldaja saatis 15.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges võlausaldaja kostjaga sõlmitud lepingu 04.02.2024 üles öelduks. Esialgne võlausaldaja on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale.
3.Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Praeguses asjas on hageja esitanud kostja vastu nõude tulenevalt esialgse võlausaldaja ja kostja vahel 07.11.2021 sõlmitud krediidilepingust (dtl 40-50; Euroopa tarbijakrediidi standardinfo dtl 63 – 65). Lepingu alusel sai kostja 1350 euro suuruse laenu. Kostja kohustus tagastama igakuiselt 12. kuupäevaks 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, millele lisandus intress.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

7.Vaidlust ei ole selles, et esialgse võlausaldaja ja kostja oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Esialgne võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida krediidi kulukuse määra (VÕS § 406), samuti seda, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 p-d 1 ja 2 ning lg 2). Tarbijakrediidilepingu ülesütlemisele kehtivad ka piirangud. Selliselt võib tarbijakrediidilepingu üles öelda juhul, kui kostja oli täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja kostjale anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2).
8.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 55,7% aastas. Lepingu sõlmimise ajal (17.11.2021) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68%. Seega ei ületa lepingu järgne krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
9.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esialgne võlausaldaja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selline kohustus tuleneb krediidiandjale VÕS § 4034 lg-st 1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 403 4 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: · tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); · tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); ·

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3); · tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-2113098, p 18).

10.Hageja on hagi punktides 3-6 selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis esialgne võlausaldaja arvesse kostja esitatud teavet ning Eesti pensioniregistrist saadud kostja sissetuleku andmeid. Hagile on lisatud krediidi konto avamise taotlus (dtl 70-71). Hagiavalduse kohaselt ei pidanud esialgne võlausaldaja vajalikuks kostjalt nõuda konto väljavõtteid. Kuivõrd esialgne võlausaldaja ei ole küsinud kostja kohta pangakonto väljavõtteid, siis ei saanud ta kindlaks teha kostja finantskohustusi, et krediidivõimelisust piisava hoolsusega hinnata. Seetõttu on kohus seisukohal, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohtupraktikas on leitud, et nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-125271, p 9). Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18134930, p 10).
12.Kohus edastas 27.10.2025 hagejale kohtunõude, millega kohustati hagejat esitama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta täiendavaid tõendeid või esitama nõude ümberarvestus vastavalt VÕS 4034 lg-le 7. Hageja esitas vastusena 17.11.2025 nõude ümberarvestuse, mille kohaselt on põhivõlgnevus 794,49 eurot, intress 35,54 eurot, viivis alates põhinõudelt 794,49 eurot perioodi 05.02.202417.11.2025 eest 170,30 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
13.Kohtu hinnangul on hageja nõude ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad kuuluvad kostjalt välja mõistmisele.
14.Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 794,49 eurot, intressi 35,54 eurot, viivise alates 05.02.2024 kuni 17.11.2025 põhinõudelt 794,49 summas

170,30 eurot ja sissenõudekulud summas 30 eurot, kokku 1030,33 eurot.

15.Arvestades hagi rahuldamise ulatusest (hageja nõuded olid kokku 1815,6 eurot ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1030,33 eurot, seega rahuldab kohus hagi ca 57% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 57% kostja ja 43% hageja kanda.
16.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud 335 eurot (riigilõiv 315 eurot ja lepingulise esindaja kulud 20 eurot). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ja seega on tegemist põhjendatud kuluga. TsMS § 143 p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks ka menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel edastamise kulud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab TsMS § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (TsMS § 484 2 teine lause).
17.Hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on seega kokku 335 eurot (315 + 20). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja menetluskulud 190,95 eurot (335 x 0,57). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (190,95 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Alo Noormets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval