lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-59013/4

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-59013/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1308
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-59013

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-59013

Tsiviilasi

SFSAB Eesti filiaali (likvideerimisel) hagi BBOÜ vastu võla saamiseks

Tsiviilasja hind

12 720,52 eurot (199 032,96 krooni)

Menetlusosalised ja nende

Hageja SFSAB Eesti filiaal (likvideerimisel) (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Reelika R (Intrum Justitia AS ) Kostja BBOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn (Advokaadibüroo V. Kaasik & Ko, asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn)

esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev

16.03.2011, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista BBOÜ-lt 12 720,52 (kaksteist tuhat seitsesada kakskümmend eurot ja 52 senti) (199 032,96 krooni) SFSAB Eesti filiaali (likvideerimisel) kasuks.
3.Välja mõista BBOÜ-lt viivis 1717,59 (üks tuhat seitsesada seitseteist eurot ja 59 senti) eurot (26 874,37 krooni) ja alates 11.11.2009 viivis 0,15% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni SFSAB Eesti filiaali (likvideerimisel) kasuks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Välja mõista BBOÜ-lt menetluskulud 100% ulatuses SFSAB Eesti filiaali (likvideerimisel) kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

2-09-59013 Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 199 032,96 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise summas 26 874,37 krooni ning alates 11.11.2009 viivise 0,15% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg-le 2, § 9 lg-le 1, § 76 lg-le 1 ja 3, § 82 lg-le 7 ja § 367 lg-le 1.
2.Hageja kui liisinguandja, kostja kui liisinguvõtja ja AS KL(registrikood XXX) müüjana sõlmisid 02.08.2006 liisingulepingu , millega hageja omandas müüjalt ning andis finantseerijana kostja kasutusse külgnihutusega diiseltõstuki Toyota 02-7FD15 ja lisavarustuse: kahvli pikendused 3000mm (Liisinguese) lepingu tähtaja lõpuni. Kostja kohustus omaltpoolt tasuma liisinguesemete liisimise eest tasu perioodiliste liisingumaksetena.
3.Hageja esitas liisingulepingu alusel kostjale arved kokku summas 199 032,96 krooni, kuid arvete tasumisi ettenähtud tähtaegade jooksul ei toimunud, mistõttu ütles hageja lepingu üles. Hageja on arvestanud viivist 26 874,37 krooni.
4.Tulenevalt kostja vastusest täiendab hageja, et kostja on lepingu pooleks ning hageja tõendab antud asjaolu nimetatud lepinguga. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda igakuiseid makseid oli hageja õigustatud lepingu üles ütlema. Asjaolu, et on üleüldine majanduslik raske olukord, ei anna alust äriühingu dokumentatsiooni korrastamatusele. Hageja on edastanud vaidlusalused arved posti teel kostja juriidilisele aadressile: Kivi 14a, Paldiski, 76805. Arved ei ole postiga tagasi tulnud. Kostja on tasunud eelnevad arved ja arved on edastatud täpselt samale kostja juriidilisele aadressile. Lisaks on märgitud ka nimetatud aadress lepingus. Järelikult kostja on kõik arved, mis hageja on edastanud kätte saanud. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb hagile täielikult vastu.
6.Kostja väitel ei ole hageja lisanud hagile liisingulepingut ega lepingu ülesütlemise teadet. Hageja on lisanud vaid väga raskesti loetava koopia kasutusrendi lepingust, mille pooleks ei ole kostja. Kostja valduses on küll mõned esemed, mis võiks kuuluda hagejale, kuid ilma asjakohaseid dokumente nägemata ei saa kostja seda kindlalt väita. Tulenevalt üleüldisest majandussurutisest on kostja koondanud oma äriühingu personali absoluutse miinimumini ja järelejäänud inimressursiga pole olnud võimalik korrastada kogu äriühingu dokumentatsiooni ja raamatupidamist. Hageja ei ole esitanud arvete saatmist tõendavaid dokumente ega lisanud nõude loovutamist tõendavat dokumenti. Lisaks jääb kostjale arusaamatuks viivise arvestus. Kohtuotsuse põhjendused
7.Juhinduvalt TsMS § 403 lg-st 1 lahendab kohus poolte nõusolekul asja kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
8.TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

2-09-59013

9.Kohtule esitatud kasutusrendi lepingust (tl 4, 38-41) nähtub, et 20.06.2006 sõlmisid pooled ja AS KL kasutusrendi lepingu külgnihutusega diiseltõstuki kostjale liisimiseks. Kostja nimel on lepingule alla kirjutanud kostja seaduslik esindaja, juhatuse liige Sulev Paakspuu. Kohus ei kahtle allkirja õigsuses (kohus võrdles lepingul olevat allkirja migratsiooniameti registris oleva allkirjaga). Kohus on seisukohal, et kostja väide, et tema ei ole lepingupooleks ei ole leidnud tõendamist. Kostja seaduslik esindaja allkirjastades lepingu sai kostja lepingupooleks st rentnikuks.
10.VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Poolte vahel sõlmitud lepinguga on kostjale liisinguese üle antud ja kostja kohustuseks oli liisingueseme kasutamise eest tasuda. Asjaolu, et on üleüldine raske majanduslik olukord, mistõttu ei ole olnud võimalik korrastada äriühingu raamatupidamist, ei anna alust oma kohustuste täitmata jätmiseks. Vastavalt kasutusrendi lepingu üldtingimuste (tl 41) p-ile 12.2 on rendile andjal õigus koheselt ja ühepoolselt leping üles öelda, esitades või saates rentnikule vastava teate kui rentnik hilineb makse sooritamisega rendile andjale rohkem kui 14 päeva, rikub lepingu või muu rentniku ja rendile andja vahelise kokkuleppe tingimusi või lubab lepingut või muud kokkulepet rikkuda. Kuivõrd kostja jättis tasumata talle esitatud arved (tl 512), oli hagejal õigus leping üles öelda (tl 42). VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Kostja ei ole arvetele ega hageja poolt lõpparves välja toodud jääkmaksumusele summas 150 761,23 krooni vastu vaielnud.
11.Kohus leiab, et kuna ei ole tegemist nõude loovutamisega Intrum Justitia AS-ile, vaid võla sissenõudmisega, siis on hagejal nõue kostja vastu endiselt alles. Hageja ei ole loovutanud nõuet kolmandale isikule.
12.Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on täitnud lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt või hiljem. Seega kostja on kohustuse täitmisega viivituses, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda lepingu p 9.1 kokkulepitud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
13.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus summas 199 032,96 krooni, viivis 26 874,37 krooni ja alates 11.11.2009 viivis 0,15% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

2-09-59013

14.TsMS § 162 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ning pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja