Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.märts 2011.a. Rakvere kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-35013
Tsiviilasi
AS BIGBANK hagi A P vastu 5737.45 € ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA AS BIGBANK, reg.kood 10183757, asukoht Tartu, Rüütli 23, esindaja Artur Maljukov KOSTJA A P, isikukood xxxx, elukoht xxxx Suuline menetlus- istung 28.02.2011 Hagi hind- 2872,71 €
Hagi rahuldada. Välja mõista A P`ilt 5737.45 /viis tuhat seitsesada kolmkümmend seitse 45/ eurot, sealhulgas tagastamata krediidisumma katteks 2872.71 €, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi katteks 377,06 €, võla sissenõudmisega seotud kulu katteks 132,26 € ja sissenõutavaks muutunud viivise katteks 2355.42 € AS BIGBANK kasuks. Välja mõista A P`ilt BIGBANK AS-i kasuks viivis alates 28.02.2011.a. kuni tagastamata krediidisumma ( 2872.71 eurot) täitmiseni 27,21% tagastamata krediidisummalt aastas. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7). Hageja nõuded Hageja nõue ja põhjendus. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.02.2007.a. tarbijakrediidilepingu nr 0700114/45st, mille raames sõlmiti 30.07.2007 kokkulepe nr.1 krediidisumma suurendamiseks summani 45 976.05 krooni, intressimääraga 27.21% Kostjad ei täitnud lepingut korrektselt ning hageja poolt 20.11.2007. 18.12.2007, 22.01.2008 meeldetuletuskirjadele mittereageerimise tõttu saatis 29.01.2008 lepingu üleütlemishoiatuse ja 25.02.2008 ülesütlemisavalduse. Vastuseks kostja vastusele märgib hageja, et kostja on nõuet, osaliselt, tunnustanud ja väide, et kostja on saanud hagejalt 43 000 krooni, millest on tasunud 14 931.49 krooni, on eksitav. Kostja kasutuses olevaks krediidisummaks jäi 45 976.05 krooni, millest tasutud on 6956.46 krooni. 28.02.2011 istungil esitatud nõude täpsustuse kohaselt on kostja võlaks kokku 5737.45 eurot, millest põhivõlg on 2872.71 eurot ja mille väljamõistmist kostjalt VÕS § 402, 416, 108 alusel hageja taotleb. Kostja vastuväide. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on ta laenu saanud kokku 43 000 krooni, millest on tagasi maksnud 14 931.49 krooni. Võlgu on ta jäänud seega 28 068.51 krooni ja selle on ta ka nõus ära maksma koos kohtukuludega. Suuliselt istungil kinnitab, et leping ja kokkulepe on sõlmitud, tema poolt sõlmimisel läbi loetud ja allkirjastatud, neid tehinguid ta vaidlustanud ei ole. Kostja ei esita ka põhjendust, miks ta pole kolme aasta jooksul laenu katteks tagasimakseid teinud ja selgitab, et hetkel töö puudumisest tulenevalt on valmis ja võimeline hüvitama maksimaalselt 7 eurot kuus.
Kohtu tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid, kohaldatud seadused. Kohus, ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seletused, tutvunud esitatud tõenditega, hinnanud neid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahelist lepingut kostja kohaselt täitnud ei ole. Ehkki kostja väitis suuliselt, et tema tuttav jurist luges mingil ajal lepingu läbi ja leidis, et talle on liiga tehtud, ei ole tehingu vaidlustamiseks tänaseni vastavat nõuet esitatud. Vastupidi, kostja on seda osaliselt täitma asudes tunnustanud. Kostja kinnitab, et luges lepingu ja kokkuleppe läbi ja sai aru kõigist lepingu tingimustest. Kostja arusaam, et hagejalt laenu saades, peaks ta tagasi maksma üksnes tema kontoarvele kantud laenusumma, on ekslik ja ei põhine krediidiasutuse toimimise põhimõtetel.
Hageja kinnitusel on seni kostja poolt nimetatud laenu tagasimakseteks tehtud summasid hagi nõude esitamisel ka arvestatud. Hageja kinnitusel on nad valmis ka täna, eeldusel, et kostja alustab tagasimaksetega kasvõi 7 euro ulatuses, pidama läbirääkimisi nõude võimalikuks vähendamiseks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on tõendanud ning kostja ei ole vaidlustanud seda, et laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt; hageja on lepingu üles öelnud, lepingu järgi loetakse lepingu ülesütlemisel kõik maksegraafikus ettenähtud maksetähtajad saabunuks, tagastamisele kuulub kogu laenusumma. Laenu tagastatud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 367 järgi tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõue intressi väljamõistmiseks on kooskõlas lepinguga ja tuleb rahuldada. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on pooled vabad kokku leppima intressimäära suuruses ning võlaõigusseadus ei näe ette kokkulepitud intressimäära suhtes piiranguid ning seetõttu ei ole asjakohane kostja väide, mille kohaselt hageja nõuab ebamõislikult suurt intressi. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama paragrahvi 1. lõike kolmas lause näeb ette, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on 14.01.2009.a. otsuses nr 3-2-1-120-08 leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, s.t. kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ning seetõttu lähtub kohus hageja poolt esitatud viivise arvestusest, Taotlust viivisnõude vähendamiseks esitatud ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS § 367) kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel tagastamata krediidisummalt aastas alates 28.02.2011.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Õiguslikult põhjendatud on TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmine lepingus kokkulepitud tasumata krediidisummalt aastas Menetluskulude jaotus.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Kohtuotsus jõustus 29. aprillil 2011.a Nooremreferent
Marika Leimann Tea Toming
Tea Toming
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.