Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-58698 Tsiviilasi OÜ Koduliisingu hagi Timo Sallo vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 191,73 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Koduliising (reg.nr 10892531, Haapsalu, Posti 30), hageja Andrus Post, kostja Timo Sallo ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxx x-xx) Resolutsioon Välja mõista Timo Sallolt 262,17 eurot OÜ Koduliising kasuks. Menetluskulud jätta Timo Sallo kanda. Välja mõista Timo Sallolt riigilõiv 63,91 eurot OÜ Koduliising kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Timo Sallo võib kohtuotsuse peale esitada 14 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule menetluse taastamise avalduse.

Asjaolud Pooled sõlmisid 23.09.2008 elektrooniliste sidevahendite kaudu laenulepingu nr xxxxxxxxxx, mille kohaselt väljastas laenuandja laenusaajale laenu 3000.- kr. Laen sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 23.10.2008. Kostja ei suutnud lepingu lõpptähtpäeval laenu hagejale ära tasuda. Vaatamata hoiatusele kostja võlgnevust ära ei tasunud. Laenulepingu üldtingimuste p 1.4 järgi, kui laenusaaja eit ee laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist VÕS § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt. Enne 01.01.2009 oli viivise määr 2,50% aastas e 9,50% aastas e 0,026% päevas. Enne 01.07.2009 oli see määr 8% aastas e 0,022 % päevas. Seisuga 22.11.2010 on viivis kokku 502.- kr. Üldtingimuste p 1.3.4 kohaselt, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenuandjal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 500.- kr. Hageja saatis kostjale kokku kaks kirjalikku teadet 05.11.2008 ja 24.11.2008, milles paluti tasuda menetluskulu 100.- kr ja 500.- kr. Kostja menetluskulu ära ei tasunud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja A.Post palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p-de 1 ja 6; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) võlgnevuse 3000.- kr, 502.- kr viivis,600.- kr menetluskulu 2) mõista kostjalt välja riigilõiv 1000.- kr; Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 08.03.2011. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega.