Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 (viisteist) päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 04.05.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Kxxxx Kxxxxxx vastu võlgnevuse 5950 krooni saamiseks. Kohus tegi 24.05.2010.a võlgnikule makseettepaneku, millele Kxxxx Kxxxxxx esitas 01.06.2010.a vastuväite. 17.08.2010.a määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.08.2010.a määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavalduses ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Intrum Justitia Debt Finance AG esitas 02.09.2010. a Harju Maakohtule hagiavalduse Kxxxx Kxxxxxx vastu võla 2600 krooni ja viivise 2600 krooni nõudes. 06.09.2010.a määrusega keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest ning andis selle kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama. Menetlusdokumendid toimetati KxxxxxKxxxxxxxx kätte 20.12.2010.a. 05.01.2011.a kohtule esitatud vastuses ei tunnista kostja haginõuet õigeks, kuna ei ole laenulepingut sõlminud. 2007.a mais varastati kostja elukohast tema dokumendid ja pangakaardid ning varguse kohta on ta esitanud avalduse politseile. Kompromissina on kostja nõus tasuma hagejale põhivõlgnevuse summas 2600 krooni. 04.02.2011.a kohtule esitatud kirjalikus arvamuses ei nõustu hageja kostja väitega, et kostja ei ole laenulepingut sõlminud. Hageja on nõus sõlmima kostjaga kompromissi summale 2600 krooni, millele lisandub hageja poolt kantud riigilõiv. 03.03.2011.a ärakuulamisel jäi kostja kirjaliku vastuses juurde. Kostja soovib hagejaga kokkulepet ja on nõus tasuma põhivõla 2600 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõivu 250 krooni. Kostja kannab karistust Viru Vanglas alates 13.04.2008.a, vabaneb 29.08.2012.a. Kostja töötab vanglas, teeb mööblit ning sissetulek on vangla kohta hea. Kostja soovib võlgnevust tasuma hakata pärast vabanemist, kuna tasub praegu eelmise kohtuasja nõudeid. Enne olid võlgnevused kokku umbes 22 000 krooni, nüüd umbes 8000 krooni. 07.03.2011.a kohtule esitatud vastuses teatab hageja, et on nõus sõlmima kompromissi summas 3600 krooni (põhinõue 2600 krooni + riigilõiv 1000 krooni).

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja asja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 206 lg 2 näeb ette, et pooled võivad asja lõpetada kompromissiga. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada. Pooled on teatanud kompromissilepingu sõlmimise soovist ja esitanud kumbki omapoolsed kompromissitingimused. Kohus on kandnud need protokolli, millega on täidetud TsMS § 430 lg.2 nõue. Kompromiss ehk kummagi poole järeleandmine on seisnenud selles, et hageja loobub viivistenõudest (2600 krooni) ja kostja on nõus sõlmima kompromissi nõude kohta,

mida ta algselt ei tunnistanud (ei tunnistanud nõuet üldse). Kostja on teatanud, et nõustub riigilõivu tasumisega vaid summas 250 krooni. Selle peale on hageja teatanud oma tingimuse- et riigilõiv saaks tasutud kostja poolt kogu ulatuses ehk 1000 krooni. Kohus leiab, et poolte poolt selliselt avaldatud kompromissitingimuste baasil on võimalik kinnitada kompromiss, mis sisaldab mõlema poole järeleandmisi olulisel määral: hageja on loobunud viiviste nõudest ja kostja teeb järeleandmisi kompromissi sõlmimise fakti osas ja tasutava riigilõivu osas. Sellisel juhul arvestab kinnitatav kompromiss mõlema poole tingimusi olulisel määral ja asjas sisulise otsuse tegemine ei vastaks kummagi poole huvidele. Selline kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kohus kinnitab kompromissi ja vastavalt TsMS § 431 lõpetab asja menetluse. Kui pooled leiavad, et kinnitatud kompromiss siiski ei vasta nende tahtele, on seda võimalik väljendada määruskaebust esitades. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kostja avaldas ärakuulamisel, et on nõus tasuma riigilõivu summas 250 krooni, hageja märkis, et menetluses on kokku tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seadusele, seega jääb kostja kanda riigilõiv summas 1000 krooni, millele vastab 63,91 eurot. Kostjal on võimalik esitada määruskaebus, kui kinnitatud kokkulepe ei vasta kostja poolt ärakuulamisel avaldatud tahetele. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 428 lg 1 p 4; §-d 430-433.

Kohtunik Ü. Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.