Aktsiaseltsi Agrimatco Eesti hagi AS-i Oilseeds Trade vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2011 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8044,13 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Oilseeds Trade apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): aktsiaselts Agrimatco Eesti (registrikood 10354549, asukoht Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531, asukoht Tallinn), tehinguline esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 07.01.2011.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi põhivõla nõudes summat 6362,93 eurot ületavas osas ning viivisenõude perioodi eest kuni 07.09.2010.a summat 1765,73 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
2.1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.2.Välja mõista AS-lt Oilseeds Trade AS-i Agrimatco Eesti kasuks põhivõlg summas 6362,93 eurot.
2.3.Välja mõista AS-lt Oilseeds Trade AS-i Agrimatco Eesti kasuks viivis perioodi eest kuni 11.03.2011.a summas 1765,73 eurot.
1(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644
2.4.Välja mõista AS-lt Oilseeds Trade AS-i Agrimatco Eesti kasuks viivis alates 12.03.2011.a suuruses 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest summalt 6362,93 eurot kuni põhivõla tasumiseni aga mitte rohkem kui 6362,93 eurot.
2.5.Tühistada Harju Maakohtu 11.06.2010.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-1027644 seatud hagi tagamine osaliselt ja määrata, et hagi tagamiseks on seatud kohtulik hüpoteek Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna registriossa nr 394537 kantud AS-le Oilseeds Trade (registrikood 11141531) kuuluvale tootmismaale asukohaga Kohila vald, Kohila alev, Tuhamäe 20, hüpoteegisumma 541537,49 krooni asemel hüpoteegisummaga 14380,12 eurot (225000 krooni) AS-i Agrimatco Eesti (registrikood 10354549) kasuks. Kohus tühistab AS-i Oilseeds Trade avalduse alusel hagi tagamise abinõu, kui AS Oilseeds Trade tasub või tema eest tasutakse 14 380,12 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvele nr 221013921094 Swedbank AS-is, mõlemal viitenumber 3100057358 või kui esitatakse selles summas pangagarantii.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta kostja menetluskulu tema enda kanda ja hageja menetluskulu 98,8% ulatuses kostja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 10.06.2010 Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 106 663,86 krooni, viivitusintressi kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edaspidi 0,15% põhinõude tagastamisega viivitamise iga päeva eest kuni põhivõla tasumiseni. Kui kohus nõustub kostjaga, et kostja poolt 07.09.2010 tasutut ei saa lugeda esmalt viivisenõude katteks, palus hageja kostjalt alternatiivselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 6146,50 krooni, viivise põhivõlgnevuselt 07.09.2010 seisuga summas 100 517,36 krooni ja alates 08.09.2010 viivise tasumata põhivõlgnevuselt 0,15% päevas kuni vastava põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 11.03.2010 kaupade müügi raamlepingu, mis reguleerib hageja kui müüja ja kostja kui ostja vahelisi õigusi ja kohustusi igakordsel kaupade müümisel. 22.04.2010 leppisid pooled raamlepingu alusel e-posti teel kokku kauba ostu-müügi tingimustes, mille järgi kohustus hageja tarnima kostjale keemiatooteid kokku 502 820,75 krooni eest (koos käibemaksuga) hiljemalt 26.04.2010. Kaupade hind sisaldas täiendavat allahindlust tingimusega, et kostja tasub kauba eest kokkulepitud maksetähtpäevaks 28.04.2010. Hageja tarnis kauba 26.04.2010, kostjale väljastati kaubaveo saateleht ja arve summas 502 820,75 krooni. Kostja jättis arve kokkulepitud maksetähtajaks tasumata.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644
Seoses arve kokkulepitud ajaks tasumata jätmisega esitas hageja 21.05.2010 kostjale täiendava arve summas 6146,50 krooni, mis vastas kostjale tähtaegse tasumise puhuks võimaldatud lisaallahindlusele, s.t olukorras, kus kostja oli rikkunud tähtaegse tasumise kokkulepet, ei olnud lisaallahindluse (4,5%) võimaldamiseks enam alust ning nimetatud arve esitamisega tõstis hageja kaupade lõpphinna algse allahindluse (3,6%) tasemele. 07.09.2010 tasus kostja hagejale kokku 502 820,75 krooni. 08.09.2010 e- kirjaga teatas hageja kostjale, et loeb kostja poolt 07.09.2010 ülekantu alusel vastavalt poolte vahel 11.03.2010 sõlmitud raamlepingu p-le 14 ning VÕS § 88 lg 8 ja 9 tasutuks kostja põhivõlgnevusest summas 508 967,25 seisuga 07.09.2010 arvestatud viivitusintressi kogusummas 100 517,36 krooni ja põhivõlgnevuse summas 402 303,39 krooni. Kostja poolt tehtud ülekande järgselt jäi hageja põhinõude suuruseks kostja vastu 106 663,86 krooni.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata põhivõla 106 663,86 krooni osas. 6146,50 krooni nõue on kostja arvates alusetu. Pooled ei ole sõlminud lepingut selle summa tasumiseks. Pooled sõlmisid 11.03.2010 raamlepingu alusel müügilepingu 22.04.2010 saatelehes märgitud kaupade suhtes müügihinnaga 502 820,75 krooni. Müügilepingut ei ole muudetud vastavalt raamlepingu p-le 20, sh ei ole kostja teinud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldust müügihinna muutmisega nõustumise kohta. Müügihinna tõstmise kohta ei ole pooled kokkulepet sõlminud. Hageja ei saanud lugeda kostja poolt 07.09.2010 tasutud 502 820, 75 krooni kõigepealt viivise ja seejärel põhivõla katteks. Kostja määras VÕS § 88 lg 1 järgi, et makse on teostatud arve nr 58 tasumiseks, seega tuleb lugeda 07.09.2010 tasutuks hageja põhinõue summas 502 820,75 krooni. VÕS § 88 lg 8 ja 9 ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Antud juhul kostjal kulutuste ega intressi tasumise kohustust ei olnud, hageja nõudis lisaks põhikohustusele viivist. Raamlepingu p 14 on tühine osas, mis ei luba ostjal põhikohustuse ja viivise kohustuse täitmisel määrata, et täitmine toimub põhikohustuse katteks. Tegemist on tüüptingimusega ning tüüptingimus kahjustab kostjat ebamõistlikult. Arve tasumise tähtaeg oli algselt 28.04.2010. Kostja avaldas hagejale, et tasub müügihinna 502 820,75 krooni ja viivise summas 5122,10 krooni ning hageja oli nõustunud nende summade tasumisega hiljemalt 04.06.2010. Seega olid pooled leppinud kokku uues maksetähtajas 05.06.2010 ning selles, et kuni selle ajani kuulub tasumisele viivis 5122,10 krooni. Ajavahemiku 05.06.2010 kuni 07.09.2010 eest on hagejal lepingu kohaselt õigus nõuda kostjalt viivist kokku 70 987,73 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kokku 76 019, 83 krooni. Kostja pidas viivisenõuet ebamõistlikult suureks ja taotles selle vähendamist. Viivise mõistlikuks suuruseks tuleb lugeda 28 872,40 krooni, lähtudes VÕS § 113 lg-st 1.
Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus tegi 07.01.2011.a otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 6817,06 eurot (106 663,86 krooni) ja alates 08.09.2010 viivise põhinõudest määraga 0,15% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Kohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Otsuse kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et pooled sõlmisid 11.03.2010 kaupade müügi raamlepingu (toimik lk 11-13), mis sätestas hageja kui müüja ja kostja kui ostja vahelised õigused ja kohustused igakordsel kaupade müümisel. Vaidlus puudub ka selles, et 22.04.2010 leppisid pooled raamlepingu alusel e-posti teel kokku kauba ostu-müügi
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644 tingimustes, mille kohaselt kohustus hageja tarnima kostjale keemiatooteid 502 820,75 krooni eest (koos käibemaksuga) hiljemalt 26.04.2010. Kostja pidi kauba eest tasuma 28.04.2010. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole saadud kauba eest hagejale kohaselt tasunud. Kostja tasus 502 820,75 krooni 07.09.2010, s.o peale hagiavalduse esitamist. Müügilepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetusest nähtub, et müügilepingujärgne müügihind 502 820,75 krooni sisaldas allahindlust 4,5% tingimusel, et arve tasutakse hiljemalt 28.04.2010 (toimik lk 16), algne hageja pakkumine sisaldas allahindlust 3,6% (toimik lk 17). Kostja nõustus hageja pakutud tingimusega (toimik lk 16). Poolte vahel sõlmitud raamlepingu p-s 20 leppisid pooled kokku, et lepingut muudetakse ja täiendatakse kirjalikus vormis poole kokkuleppel. Lepingu alusel sõlmitud konkreetset kaupade müügilepingut võivad pooled muuta ja täiendada nii kirjalikus vormis kui ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, s.h meili ja faksi teel tahteavalduse vahetamisena. Käesolevas asjas vaidluse all olevat müügilepingut ei ole pooled muutnud või täiendanud, kostja viide raamlepingu p-le 20 ei ole asjakohane. Pooled leppisid raamlepingu p-i 2.3 esimese lause kohaselt kokku, et müüja poolt ostjale müüdava kauba sortiment, hind, maksetingimused, kogus, tarneaeg, tarnekoht ja muud poolte jaoks tähtsad asjaolud lepitakse kokku mh ostja poolt esitatud tellimusega ja müüja poolt sellele antud nõustumusega, mis tehakse suuliselt, meilitsi, faksi teel või kirjalikult. Raamlepingu p-i 3.1 järgi loetakse konkreetne kaupade müügileping sõlmituks kui pooled on saavutanud kokkuleppe vähemalt kauba sortimendis, hinnas, maksetingimustes, koguses, tarneajas ja tarnekohas. Poolte ekirjadest (toimik lk 14-22) nähtub, et konkreetse vaidluse all oleva müügilepingu tingimused lepiti kokku e-kirjade vahetamise teel. Kuna poolte vahel lepiti kokku, et kauba allahindlus 4,5% kehtib juhul, kui arve tasutakse 28.04.2010, siis on hageja õigesti arvestanud põhinõude hulka 6146,50 krooni. Kuivõrd kostja oma kohustust kokkulepitud tähtajal ei täitnud, esitas hageja viivisenõude. Raamlepingu p-i 12 järgi on müüjal õigus nõuda ostjalt tähtaegselt tasumata kauba müügihinna eest viivist 0,15 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist 07.09.2010 seisuga 100 517,36 krooni. Kostja on seisukohal, et pooled jõudsid 2010.a mais kokkuleppele, et kuni 04.06.2010 kuulub kostja poolt tasumisele viivis summas 5122,10 krooni. 18.05.2010 teatas hageja kostjale (toimik lk 28), et maksetähtaja ületamise tõttu (3 nädalat) soovib ta, et kostja tasub viivist vähemalt 5122,10 krooni, kostja lubas viivise tasuda. Kostja põhivõlga ja viivist ei tasunud. 02.06.2010 palus hageja tasuda kostjal põhivõla ja viivise (toimik lk 27). Viivise suuruseks märkis hageja 6146,5 krooni, maksetähtajaks hiljemalt 04.06.2010. Hagis nõuab hageja viivist lepingujärgses määras. Eeltoodud kirjavahetusest nähtub, et hageja nõustus teatud tingimustel (põhivõla ja viivise tasumisel konkreetseks tähtajaks) väiksema viivisenõudega. Kostja hageja antud tähtajaks põhivõlga ja viivist ei tasunud. Kuivõrd kostja oma lubadustele vaatamata temale antud täiendava tähtaja jooksul põhivõlga ja viivist ei tasunud, ei ole kostja, tunnistades hageja viivisenõuet 04.06.2010 seisuga ainult summas 5122,10 krooni, käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja on loobunud lepingujärgse määraga viivistenõudest, seega tuleb asuda seisukohale, et hageja on õigesti arvestanud viivist 07.09.2010 seisuga summas 100 517,36 krooni. 07.09.2010 tasus kostja hagejale kokku 502 820,75 krooni. 08.09.2010 edastatud e-kirjaga (toimik lk 134) teatas hageja kostjale, et loeb kostja poolt 07.09.2010 ülekantu alusel vastavalt raamlepingu p-le 14 ning VÕS § 88 lg-tele 8 ja 9 tasutuks kostja põhivõlgnevusest 508 967,25 seisuga 07.09.2010 arvestatud viivitusintressi kogusummas 100 517,36 krooni ja põhivõlgnevuse summas 402 303,39 krooni. Kostja on seisukohal, et 07.09.2010 tasus ta
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644 põhivõlgnevuse. Raamlepingu p-i 14 järgi loetakse ostjalt maksete laekumisel tasutuks kõigepealt sissenõudekulud, siis leppetrahvid, siis viivis, siis intress ja lõpuks põhivõlg v.a juhul, kui pooled mõne makse osas lepivad kokku teisiti. Eeltoodust nähtuvalt lepiti poolte vahel kohustuse täitmisel erinevate kohustuste korral kokku VÕS § 88 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Seega on hageja põhjendatult arvestanud 07.09.2010 tasutud summast maha kõigepealt viivised ja seejärel põhivõlgnevuse. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel 11.03.2010 sõlmitud leping on tüüptingimustega leping. Lisaks peab kohus vajalikuks osundada, et VÕS § 88 lg 8, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks, reguleerib ka viivise tasumist. Seega kostja poolt tehtud ülekande järgselt jäi hageja põhinõude suuruseks kostja vastu 106 663,86 krooni. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et kostjal on tasumata põhivõlg summas 106 663,86 krooni, on hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks põhjendatud. Kostja taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul moodustab viivis kohtuotsuse tegemise seisuga umbes 1/5 rahuldamisele kuuluva põhinõude suurusest, kostja ei ole asjas tõendanud, et tema majanduslik olukord ei võimalda viivist selles suuruses tasuda. Samas on hageja kohtu arvates veenvalt põhjendanud viivise väljamõistmist täies ulatuses. Kuna VÕS § 113 lg 8 viitab VÕS §-le 162 tervikuna, tuleb ka viivisenõude vähendamise otsustamisel juhinduda VÕS § 162 lg-st 3, mille järgi leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Seega ei ole võimalik vähendada viivist, mis oli arvestatud 07.09.2010 seisuga ning mille kostja on kohtu arvates juba vastavalt poolte vahel sõlmitud raamlepingu p-le 14 tasunud 07.09.2010. maksekorraldusega.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldatud osas ja teha uus otsus, millega jäetakse hagi põhivõla saamiseks rahuldamata ja vähendatakse tasumisele kuuluvat viivist. Hageja põhinõudest moodustas 6146,50 krooni nn allahindluse tühistamine, mis kajastus 21.05.2010 hageja poolt kostjale esitatud arves nr R-00000001. Kostja vaidles sellele nõudele vastu ning leidis, et poolte vahel puudub leping, mis näeks ette kõnealuse summa tasumise. Ühestki tõendist ei nähtu poolte kokkulepe, mille kohaselt on kauba müügihind juhul, kui arve tasutakse hiljemalt 28.04.2010, 502 820,75 krooni ning hilisemal tasumisel on kauba müügihind 508 967,25 krooni. Hageja 22.04.2010 pakkumus nägi ette maksetähtaja ja asjaolu, et pakkumuses on arvestatud 4,5% allahindlusega, kuid tingimust, et tasumisega hilinemise korral allahindlus ei kehti ja kauba müügihind suureneb, pakkumus ei sisaldanud. Maakohus on kostja 22.04.2010 e-kirjas maksetähtaja osas väljendatud nõustumust alusetult käsitlenud kui nõustumist tingimusega, et maksetähtaja ületamisel kauba müügihind suureneb. Viimatinimetatud tingimust ei ole hageja pakkumuses märkinud ja seega ei saanud kostja oma 22.04.2010 e-kirjaga ka sellise tingimusega nõustuda. Nõutav 6146,50 krooni ei ole kooskõlas hageja väitega, et arve nr R-00000001 esitamisega tõstis hageja kaupade lõpphinna algse allahindluse (3,6%) tasemele. Kauba lõplikuks müügihinnaks koos 3,6%-lise allahindlusega kujunes 507 561,36 krooni. Viimatinimetatud summa ja kokkulepitud müügihinna 502 820,75 krooni vahe ei ole mitte 6146,50, vaid 4740,61 krooni. Kostja tasus 07.09.2010 hagejale 502 820,75 krooni ning maksekorralduse selgitusega on tõendatud, et kostja teostas makse hageja arve nr A-00000058 (s.o põhivõla) tasumiseks. VÕS
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644 § 88 lg 1 kohaldamisel pidanuks kohus järeldama, et nimetatud maksega on kostja põhivõla hagejale tasunud. Raamlepingu tingimused on hageja poolt välja töötatud kasutamiseks lepingulistes suhetes oma klientidega ning raamlepingu p 14 vastab tüüptingimuse mõistele VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt pidanuks hageja menetluses tõendama, et kõnealune tingimus oli poolte vahel eraldi läbi räägitud. Kõnealune tingimus on tühine VÕS § 42 lg-te 1 ja 2 kohaselt, sest see kahjustab kostjat ebamõistlikult ja sellega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. Esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse täidetuks lugemine kostja tahte vastaselt võimaldab hagejal viivise üle toimuva õigusvaidluse ajal pidevalt suurendada oma nõuet kostja vastu ning seeläbi sundida kostjat tasuma suureneva kahju ärahoidmiseks ka viiviseid, mida kostja ei tunnista ning mis ei ole ka õiguslikult põhjendatud ja teenida kostja arvel sisuliselt riskivabalt tulu, mis ületab tunduvalt tavapärast finantstulu. Raamleping ei sisalda ka kõnealust ostja huve kahjustavat lepingusätet tasakaalustavaid norme. Kostja arvates on VÕS § 88 lg-st 1 tulenev võlgniku õigus määrata, et ta tasub nimelt põhivõla, seaduse oluline põhimõte, ning viivise osas sellest põhimõttest võlgniku kahjuks kõrvalekaldumine ei ole mõistlik. Isegi kui jätta raamlepingu p-i 14 osas kohaldamata VÕS tüüptingimuste regulatsioon, pidanuks kohus lepingutingimuse kohaldamata jätma VÕS § 6 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 138 lg 2 alusel. Kui pooltel on lepingust tulenev vaidlus ning üks pool soovib heas usus täita põhikohustuse, jättes endale samal ajal võimaluse kaitsta oma õigusi kõrvalkohustuste üle toimuvas vaidluses, on poole tahte vastaselt kõigepealt kõrvalkohustuste täidetuks lugemine hea usu põhimõtte rikkumine ja selle eesmärk pole muu kui põhikohustust täita soovivale poolele kahju tekitamine. VÕS § 88 lg 8 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele, see ei reguleeri viivise tasumise kohustust. Väär on kohtu järeldus, et VÕS § 162 lg-st 3 tulenevalt ei saa antud juhul vähendada viivist, mis oli arvestatud 07.09.2010 seisuga. Kostja ei ole viivist tasunud, vaid teostas 07.09.2010 makse põhikohustuse katteks. Isegi juhul, kui hageja oli õigustatud 07.09.2010 makse arvelt lugema kõigepealt tasutuks viivise, ei oleks õigustatud viivise vähendamise välistamine VÕS § 162 lg-st 3 tulenevalt, sest kostja mitte ei tasunud viivist, vaid see loeti tasutuks vastuolus kostja tahtega. Maakohus kohaldas VÕS § 162 lg-t 3 ebaõigesti ning kuivõrd see norm ei kuulu pooltevahelises õigussuhtes kohaldamisele, ei ole formaalset takistust viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 ja § 162 ei näe viivise vähendamise eeldusena ette majanduslikku suutmatust viivist tasuda. Pooled leppisid kokku uues maksetähtajas 04.06.2010 ning selles, et kuni selle ajani kuulub tasumisele viivis 6146,50 krooni ning kohus oleks pidanud otsuse tegemisel selle asjaoluga arvestama. Kumbki pool ei esitanud maakohtus väidet, et maksetähtaja edasilükkamise ja viivise vähendamise kokkuleppe ja/või selle täitmisega seonduvalt oleks kostja käitunud hea usu põhimõttega vastuolus, mistõttu kohus ei saanud otsuse tegemisel sellele asjaolule tugineda. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja poolt nõutav viivis on ebamõistlikult suur, arvestades seda, et kostja on hageja põhinõude rahuldanud ning viivitus põhinõude tasumisega kestis veidi enam kui 4 kuud. Kostja taotleb VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivise vähendamist mõistliku suuruseni.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644 kasuks välja põhivõla summat 6362,93 eurot ületavas osas ja viivise summat 1765,73 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas ja viivis.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et algselt kokkulepitud põhivõlg summas 502 820,75 krooni suurenes ostuhinna tähtpäevaks tasumata jätmise tõttu 6146,50 krooni võrra. Hageja ja kostja ei vaidle selle üle, et kostja ostis hagejalt kaupu ning et hageja ja kostja leppisid algselt kokku, et kaupade eest tuleb tasuda summas 502 820,75 krooni ning et maksetähtpäev on 28.04.2010.a. Seega võiks põhivõla nõue kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 koosmõjus § 208 lg 1 alusel. Pooled ostuhinna tasumise kohustuse ja vastava kohustuse tekkimise eelduste kui selliste üle ei vaidle. Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas ostuhind suurenes 6146,50 krooni võrra põhjusel, et kostja ei tasunud hagejale tähtpäevaks kokkulepitud ostuhinda. Ringkonnakohtu hinnangul ostuhind tasumisega viivitamise tõttu ei suurenenud. Hageja hinnangul leppisid hageja ja kostja e- posti teel kokku, et juhul, kui ostuhinna tasumine toimub hiljemalt 28.04.2010.a, siis rakendatakse ostuhinna suhtes täiendavat allahindlust määras 4,5%. Hageja leidis, et kuivõrd maksmine toimus hiljem, siis tuleb kostjal maksta 6146,50 krooni võrra suuremat ostuhinda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusosalised kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid tõendeid, mille alusel saaks teha järeldust, et hageja ja kostja leppisid kokku, et ostuhind summas 502 820,75 krooni kehtib üksnes tingimusel, et ostuhind ka reaalselt hiljemalt 28.04.2010.a ära makstakse, ning et hilisemal tasumisel tuleb maksta 4,5% võrra suuremat ostuhinda. Hageja ja kostja kokkulepet, millest selgesõnaliselt selline õiguslik tagajärg nähtuks, sõlminud ei ole. Hageja esindaja saatis kostja esindajale e- kirja (t I kd lk 16), milles esitas pakkumise, mille kohaselt pakuti maksetähtpäevaks 28.04.2010.a ja allahindluseks 4,5%. Varasemas e- kirjas (t I kd lk 17) rääkis hageja esindaja 3,6%-lisest allahindlusest, mis rakenduks tingimusel, et kauba eest makstakse kauba kättesaamisele järgneval päeval. Pooled ei vaidle selle üle, et nad leppisid kokku, et maksetähtpäev on 28.04.2010.a. Sellest lähtuvalt oli hageja nõus ka ostuhinnaga summas 502 820,75 krooni, st nn soodushinnaga. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eespool kirjeldatud tahteavalduste alusel järeldada, et hageja ja kostja leppisid kokku, et ostuhind on 502 820,75 krooni ning maksetähtpäev on 28.04.2010.a. Ringkonnakohtu hinnangul ei leppinud pooled kokku selles, et ostuhind suureneb juhul, kui ostuhinda hiljemalt 28.04.2010.a ei tasuta. Hageja ja kostja reguleerisid ostuhinna tasumisega viivitamise õiguslikke tagajärgi pooltevahelises raamlepingus, mille kohaselt tekkis hagejal maksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest. See hageja väide, et ta oli nõus 4,5%-list allahindlust rakendama üksnes põhjusel, et kostja nõustus ostuhinna tasuma juba 28.04.2010.a, ei tähenda, et hilisema tasumise korral ostuhind automaatselt suureneks. Sellist järeldust pooltevahelise ekirja vahetuse alusel teha ei saa. Kostja võis kaupu ostes arvestada, et tal tuleb tasuda kokku lepitud ostuhind, ning et tasumisega viivitamise korral rakenduvad lepingus kokku lepitud õiguslikud tagajärjed (eelkõige hageja õigus nõuda viivist). Seda, et hageja ja kostja ostuhinna automaatses suurenemises kokku ei leppinud, kinnitab ka hageja ja kostja vaheline e- kirja vahetus, mille raames üritasid hageja ja kostja kohtueelselt vaidlust lahendada (vt t I kd lk 2629). Viidatud kirjavahetuses teatas hageja, et nõuab summast 502 820,75 suuremat ostuhinda viivisena, mitte seetõttu, et hageja ja kostja vahel oleks algselt sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on peale 28.04.2010.a põhivõla tasumise korral põhivõlg suurem. Vastavat hageja esindaja tahet saab arvestada hageja tegeliku tahte väljaselgitamisel.
8.Hageja väitis, et kostja tunnistas põhivõla suurenemist e- kirjadega (t I kd lk 26-29). Ringkonnakohtu hinnangul toimikus olevate tõendite alusel sellist järeldust teha ei saa. Viidatud e- kirjadega pidasid hageja ja kostja kohtueelseid võla tasumise läbirääkimisi.
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644 Vastavate läbirääkimiste käigus väljendas kostja, et oleks nõus võla ajatamise korral veidi suuremat põhivõlga aktsepteerima. Kuid vastavat, kompromissi ettevalmistamise käigus antud tahteavaldust ei saa käsitleda suurenenud põhivõla tunnistamisena, sest komproimissini ei jõutud.
9.Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja võlgnes hagejale põhivõlana 502 820,75 krooni, mis tuli tasuda 28.04.2010.a. Vastav summa oli täies ulatuses tasumata kuni 07.09.2010.a. Sellel kuupäeval tasus kostja hagejale 502 820,75 krooni.
10.Hageja ja kostja vaidlevad selle üle, kas vastava makse tasumise tagajärjel tuleb kõigepealt lugeda tasutuks põhivõlg või tuleb kõigepealt lugeda tasutuks viivised ning seejärel põhivõlg. Kostja leiab, et selle maksega täideti täielikult põhivõla tasumise kohustus. Kostja hinnangul tuleb sellisele seisukohale asuda seetõttu, et kostja märkis makse selgitusse, et maksega tasutakse vastav põhivõla arve. Kostja hinnangul määras kostja seeläbi, VÕS § 88 lg-st 1 tulenevalt, et täidetakse põhivõla tasumise kohustus. Hageja hinnangul ei saanud kostja pooltevahelise lepingu p-st 14 (t I kd lk 12) tulenevalt nii määrata, sest vastava lepingupunkti kohaselt loetakse kõigepealt tasutuks sissenõudekulud, siis leppetrahvid, siis viivis, siis intress ja lõpuks põhivõlg, välja arvatud juhul, kui pooled lepivad mõne makse osas kokku teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb antud juhul lähtuda pooltevahelise lepingu p-st 14. Sellest tulenevalt ei saanud kostja ühepoolselt määrata, et kõigepealt loetakse täidetud põhivõla kohustus, vaid kõigepealt loeti täidetuks viivisenõuded. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et lepingu p-i 14 tuleks käsitleda tühisena. VÕS § 88 lg-st 8 tuleneb, et rahaline kohustus loetakse põhivõla osas täidetuks lõpuks, viimases järjekorras. Seega ei olnud lepingu p-i 14 puhul tegemist seaduse olulisest põhimõttest kõrvalekaldumisega VÕS § 42 lg 2 tähenduses. Samuti ei kahjusta sellise sisuga lepingu punkt kostjat ebamõistlikult, sest vastava punkti raames kokkulepitu vastab sisuliselt seaduses sätestatule. Põhivõla viimases järjekorras täidetuks lugemine ei lähe vastuollu ka hea usu põhimõttega. Juhul, kui üks pooltest soovib võtta endale õigusvaidlusega seonduvat riski ja põhivõla ja viiviste suurusega seonduva selgeks vaielda, tuleb tal arvestada ka negatiivsest lahendist tulenevate riskidega. Eespool toodust tulenevalt tuleb lugeda, et 07.09.2010.a maksega loeti kõigepealt tasutuks viivised ning seejärel põhivõlg.
11.Järgnevalt hindab kohus, millises suuruses viivis oli seisuga 07.09.2010.a muutunud sissenõutavaks. Pooltevahelise lepingu p-i 12 kohaselt (t I kd lk 12) tuli kostjal tasuda hagejale viivist 0,15% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. See on ka viivisenõude materiaalõiguslikuks aluseks. 0,15% summast 502 820,75 on 754,23 krooni. Periood 28.04.2010.a-07.09.2010.a moodustub 132-st päevast, mistõttu tuleb sellel perioodil maksmisega viivitamise eest tasuda viivist summas 99 558,36 krooni. 07.09.2010.a tasutud summast 502 820,75 krooni tuleb see lahutada (502 820,75-99 558,36= 403 262,39). Sellest tulenevalt saab lugeda, et seisuga 07.09.2010.a jäi põhivõla katteks 403 262,39 krooni ning põhivõlga jäi tasumata summas (502 820,75-99 558,36= 99 558,39 krooni). Eespool toodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 99 558,39 krooni, mis tuleb väljendada eurodes (6362,93 eurot).
12.Ringkonnakohus saab teha otsuse, millega mõistetakse viivis summaliselt välja kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, so kuni 11.03.2011.a. ja sealt edasi protsendina. Kuivõrd eelmises lõigus arvestas ringkonnakohus välja viivise perioodi eest kuni 07.09.2010.a (mis loeti täidetuks 07.09.2010.a maksega ja seetõttu välja mõistmisele ei kuulu), tuleb välja mõistmisele kuuluvat viivist arvestada alates 08.09.2010.a kuni kohtuotsuse tegemiseni, so kuni 11.03.2011.a. Vastav periood moodustub 185-st päevast. Viivist tuleb arvestada tasumata
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644 põhivõlast summas 99 558,39 krooni. Viivise arvestamisel tuleb lähtuda poolte vahel kokku lepitud viivisemäärast suuruses 0,15% iga viivitatud päeva eest. 0,15% summast 99 558,39 krooni on 149,34 krooni. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale perioodi 08.09.2010.a11.03.2011.a eest summa 99 558,39 tasumisega viivitamise eest viivist summas 27 627,90 krooni. Kuivõrd käesolev otsus tehakse ajal, mil ametlikuks maksevahendiks on euro, tuleb summa väljendada eurodes (1765,73 eurot).
13.Alates 12.03.2011.a tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivist protsendina, väljamõistetavalt põhivõlalt summas 6362,93 eurot suuruses 0,15% iga tasumisega viivitatud päeva eest.
14.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Võlasuhte pooled võivad leppida kokku seaduses sätestatust suuremas viivise määras. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hageja ja kostja vahel kokku lepitud viivis oleks tühine või et esineksid alused selle vähendamiseks. Iseenesest ei ole viivis suuruses 0,15% iga viivitatud päeva eest sedavõrd suur, et sellist viivist saaks pidada tühiseks. Sellises suuruses viivisekokkuleppeid tuleb pidada tavaliseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja poolt kohtu ette toodud asjaolusid pidada piisavaks, et nende alusel viivist vähendada. Viivise vähendamise alused on sätestatud VÕS § 162 lg-s 1, mis kuulub viiviste suhtes kohaldamisele VÕS § 113 lg-st 8 tulenevalt. Viivise vähendamise asjaolude kohtu ette toomise ja vajadusel tõendamise kohustus lasub kostjal. Kostja seda teinud ei ole. Selliseid asjaolusid ei sisalda ka kostja 22.12.2010.a menetlusdokument. Asjaolu, et pooled leppisid kokku seaduses sätestatust suuremas viivise määras ei ole iseenesest viivise vähendamise aluseks. Ka kostja paljasõnaline väide, et viivis on ebamõistlikult suur, ei lase sellist järeldust teha. Kuid kuna kostja taotleb viivise vähendamist, leiab ringkonnakohus, et protsendina välja mõistetav viivis tuleb välja mõista klausliga, et viivist protsendina saab käesoleva kohtuotsuse alusel nõuda mitte rohkem, kui käesoleva kohtuotsusega välja mõistetava põhivõla (6362,93 eurot) ulatuses. See vastab ka viivise vähendamise nõude osas kujunenud kohtupraktikale (vt RKTKo 3-2-1-87-10).
15.Ringkonnakohus märgib, et väiksemas ulatuses viivise väljamõistmiseks ei anna alust ka see, et hageja saatis kostjale kohtueelselt e- kirja, kus ta tugines maksmisega viivitamisele ja nõudis viivist väiksemas sumas, kui see, mida hageja oleks võinud nõuda (vt t I kd lk 26 jj). Menetlusosalised ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja loobus osaliselt viivise nõudest. Hageja esindaja teatas vastavates e- kirjades, et konkreetseks kuupäevaks tuleb tasuda „vähemalt“ summa, mida hageja esindaja nimetas. Sellele, et hageja oleks soovinud osaliselt viivisenõudest loobuda, ei viita miski.
Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja menetluskulud kostja kanda ja hageja menetluskulud 98,8% ulatuses kostja kanda. See, et kostja tasus osaliselt põhivõla ja osaliselt viivisenõude menetluse ajal, ei anna alust menetluskulusid teistsuguselt jagada, sest kostja põhjustas kohtusse pöördumise vajaduse. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-10-27644 proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Mare Merimaa
Kaupo Paal
Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.