Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2011, Tartu Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-48112
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Ene Tamm vastu 511.29 euro (8 000 krooni) ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
191.73 eurot (3 000 krooni) hageja BIGBANK AS, rk 10183757, Rüütli 23, 51006 Tartu
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja esindaja Ere Uusen, [email protected] kostja Ene Tamm Menetlus
kirjalik
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Välja mõista Ene Tammelt AS BIGBANK kasuks tagastamata krediidisumma, võla sissenõudmise kulu ja viivis kokku summas 402 (nelisada kaks) eurot 64 senti (6 300 krooni). Jätta rahuldamata AS BIGBANK nõue käsitlustasu 108.65 euro (1 700 krooni) väljamõistmiseks ja lisanduva viivise väljamõistmiseks 0,25 % päevas põhinõudest alates 30.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. AS BIGBANK menetluskulud jätta Ene Tamme kanda. Välja mõista Ene Tammelt AS BIGBANK kasuks 111 (ükssada üksteist) eurot 85 senti (1 750 krooni) menetluskulude katteks. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti
Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus ei pea võimalikuks kostjalt käsitlustasu summas 1700 krooni väljamõistmist. SMS-laenu üldtingimuste punktist 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu nõue jääb rahuldamata VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 koosmõjus: tarbijalt ei või lepingu rikkumisel nõuda muid kohustuse täitmise tagamise vahendeid, kui viivis ja viivist ületava kahju hüvitamine. Käsitlustasu kokkulepe on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu tühine. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja täiendava viivise nõue. Põhivõlast suurem viivis on kohtupraktikast ja VÕS §-st 42 lg 3 p 5 lähtuvalt põhjendamatult suur, kallutades 2/3
oluliselt kohustuste tasakaalu tarbija, so kostja kahjuks. Kohus mõistab kostjalt välja viivise laenusumma ulatuses, so 3000 krooni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3000 krooni, võla sissenõudmise kulu 300 krooni ja viivise summas 3000 krooni, so kokku 6300 krooni ehk 402.64 eurot. Kohus jätab rahuldamata käsitlustasu 1700 krooni ja lisanduva viivise väljamõistmise nõuded. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldab hagi olulises osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda terves ulatuses. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ehk 63.91 eurot, elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõiv 50 krooni ehk 3.20 eurot ning õigusabikulud 1 500 krooni ehk 95.87 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhjendatud ja vältimatu kuluna välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1000 krooni. Hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Arvestades asjaolu, et tsiviilasjas on sisuline õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamisega ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus tulenevalt asja keerukusest mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 750 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 1 750 krooni ehk 111.85 eurot. TsMS § 340 lg 4 teise lause kohaselt on ärakirjade või väljatrükkide tegemine riigilõivuvaba. Hagejal on õigus taotleda elektroonilise dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 50 krooni ehk 3.20 euro tagastamist.
Kohtunik
3/3
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.