Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldamata jätta. Kostja leiab, et korteriühistu poolt korteriomanikele väljasaadetavad põhjendamatud arved ei tohi olla alusetu rikastumise allikaks. Käesolevaga kinnitab kostja, et tunnistab hagi summas 664,62 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt hagiavalduses väljatoodud võla ja viiviste arvestus. Korteriühistu juhatuse saamatusest tekkinud maja üldise veevõla on kostja tasunud täies mahus ja ülejäänud osas on hageja nõue alusetu ja aegunud. Kostja leiab, et hageja on hagiavalduses püüdnud kohut eksitada kostja vabatahtlikust viiviste maksmisest ja viivistega seonduvast. Nimelt on korteriühistu esitanud 31.12.2009. a arve nr 20091235. Nimetatud arves ei ole midagi juttu viiviste arvestusest ja võimalikust viivisesummast. Kostja on 07.02.2010. a tasunud nimetatud arve ja kandnud korteriühistule 287,60 eurot. Nimetatud summa oli mõeldud arve nr 20091235 kustutamiseks ja võla vähendamiseks.

Korteriühistu on lugenud nimetatud arve makstuks ja meelevaldselt arvestanud arusaamatutel põhjustel viiviseid ning automaatselt lahutanud viivised kostja poolt tasutud summalt. Sealjuures ei ole hageja mingitki moodi teavitanud kostjat, et arvestab kostja poolt tasutud summalt maha viivised ega seletanud, mille eest hageja viiviseid arvestab. Samuti ei ole hageja kunagi väljastanud kostjale mingisuguseid viivisarveid. Hageja on üksnes hagiavalduse esitamisel lisanud viivisearvestuse, et kohut eksitada ja näidata kohtule nagu oleks kostja viiviste arvestamisest teadlik ja neid aktsepteerinud. Korteriühistu XXXpõhikirja punkti 7 kohaselt kannavad elamu majandamise ja hooldamise kulusid Ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks oleva korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele. Igakuuliste maksete suuruse arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtajad ning viiviste suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks üldkoosolekul ja avaldatakse Ühistu kodukorras. Seega tuginedes eelöeldule on hageja viited viivise arvestamise õiguslikele alustele väärad ja siit tulenevalt on ka kogu viivisearvestus väär ja põhjendamatu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-10-16137 kirjaliku menetlusega. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kostja MKpoolt vaidlustamata on alljärgnevad asjaolud: - kostja tunnistab võlgnevust 664,62 eurot; - kostja on vaidlusaluse korteriomandi omanik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lgst 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise rikkumise korral kohustuse täitmist. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 5 lg 1 sätestab, et korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks.

Korteriomandiseaduse (KOS) 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Hageja esitatud asjaolude kohaselt on kostja elamu majandamise ja hooldamise kulude võlgnevus seisuga 29.06.2007 summas 1 523,47 eurot. Kostja on palunud võla ajatada, mida tõendab asja materjalide juurde esitatud avaldus (tl 19). Kõnealusele ei ole kostja ka vastuväiteid esitanud. 14.05.2009 tasus kostja viimast korda ühistu poolt ajatatud võla ning jättis ülejäänud võla summas 538,63 eurot tasumata. Seisuga 31.03.2010 moodustab kostja võlajääk arve nr 18 alusel korteriühistu ees summas 538,63 eurot (tl 20). Seonduvalt eeltooduga katkes ka juhindudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 158 lg-st 1 aegumine, mistõttu kostja vastavasisulised väited on ainetud. Kostja on regulaarselt jätnud tasumata talle esitatud majandamiskulude arved. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud arved (tl 21-29) Seisuga 31.03.2010 on võlgnevus kokku 2 323,66 eurot. Kostja ei ole talle esitatud arveid vaidlustanud, esitatud arvete maksetähtaeg on möödas ning need on muutunud sissenõutavaks. Kostja väidete kohaselt on ta 07.02.2010 tasunud arve ja kandnud korteriühistule 287,60 eurot. Nimetatud summa oli mõeldud arve nr 20091235 kustutamiseks ja võla vähendamiseks. Korteriühistu on aga lugenud nimetatud arve makstuks ja meelevaldselt arvestanud arusaamatutel põhjustel viiviseid ning automaatselt lahutanud viivised kostja poolt tasutud summalt. Hageja vastuväidete kohaselt tasus kostja 07.02.2010 kokku 279,47 eurot, mitte aga 287,60 eurot nagu väidab kostja ning sellega tasuti ainult arves märgitud tasumisele kuuluv summa ja muud võlga sellega tasuda ei olnud võimalik. Kohus asub seisukohale, et hageja taoline selgitus on veenev ja põhjendatud, kuivõrd kostja tasus ettenähtud ulatuses temale esitatud arve ning sellega seoses ei saa lugeda hageja tegevust meelevaldseks. 15.02.2011 on hageja esitanud avalduse põhivõla suurendamiseks 509,13 euro võrra ning kõrvalnõuet 561,05 euro võrra. Kostjale on esitatud kaks arvet vastavalt arve nr 20101135 (tl 91) summas 229,03 eurot ja arve nr 20101235 (tl 92) summas 280,10 eurot. Arvete tasumise tähtaeg on saabunud vastavalt 30.12.2010 ja 30.01.2011 ning need on muutunud sissenõutavaks. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas

iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on viivise arvutamisel aluseks võtnud eelnimetatud sätte. Kostja ainsaks vastuväiteks on asjaolu, et arusaamatu on hageja poolt esitatud viiviste arvestus. Kohtu hinnangul tõendab viiviste suurust hageja poolt esitatud arvestustest (tl 30-31, 34 ja 93-96). Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses so KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja poolt arvestatud viivise protsent on kooskõlas seaduses sätestatud suurusega ja ei ole ülemäära suur. Kostja vastuväide nagu hageja poolt 31.12.2009 esitatud arves nr 20091235 ei ole midagi juttu viiviste arvestusest ja võimalikust viivisesummast (tl 48) on asjakohatu, kuivõrd hageja õigus viivise nõudmiseks tuleneb seadusest. Õige on hageja seisukoht, et viivist saab arvestada pärast võla sissenõutavaks muutumist. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on majandamiskulude tasumisega võlgnevuses, siis on hagejal õigus viiviseid arvestada ning asjaolu, et üldkoosolek ei ole sätestanud viivisemäära, ei anna alust viivisenõude rahuldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on esitatud hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja on nõuetekohaselt tõendanud, et kostja jätab regulaarselt temale esitatud elamu majandamise ja hooldamise kulude arved tasumata ning kostja ei ole esitanud veenvaid vastuväiteid, mis lubaksid jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.