Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus on seisukohal, et laenulepingu sõlmimise ja tähtaja pikendamise tasu näol on sisuliselt tegemist intressiga VÕS § 397 tähenduses. Nimetatud paragrahvis sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Hageja on õigustatud kostjalt nõudma tagastamata laenusummat 3 000 krooni ja laenulepingu tasu 166 krooni. Kohus rahuldab ka hageja nõude võla sissenõudmisega seotud kulu hüvitamiseks summas 1 000 krooni VÕS § 127 lg 1 ja 3 alusel. Lepingu pikendamise tasu nõue summas 3 500 krooni jääb rahuldamata. Laenulepingu üldtingimuste p 5.2 järgi kohustub laenusaaja tagastama laenusumma ning tasuma lepingu sõlmimise tasu laenusumma tagastamise tähtpäevaks. Antud juhul oli laenusumma tagastamise tähtajaks kokku lepitud 01.11.2008. Pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ei saa nõuda enam lepingu pikendamise tasu (intressi) ning kuni täitmiseni on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Põhivõlast suurem viivis on kohtupraktikast ja VÕS §-st 42 lg 3 p 5 lähtuvalt põhjendamatult suur, kallutades oluliselt kohustuste tasakaalu tarbija, so kostja kahjuks. Kohus mõistab kostjalt välja viivise laenusumma ulatuses, so 3 000 krooni ning jätab rahuldamata hageja lisanduva viivise nõude. Kohus ei pea võimalikuks kostjalt käsitlustasu summas 6 500 krooni väljamõistmist. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.4 nähtub, et käsitlustasu kujutab endast sanktsiooni lepingu täitmisega viivitamise korral. Käsitlustasu eesmärgiks on lepingu rikkumisega hagejale tekitatud kulude hüvitamine, kusjuures lisaks käsitlustasule on laenuandjal õigus nõuda kogu tekitatud kahju hüvitamist. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-08 märkinud, et VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Kolleegium on lisaks seisukohal, et kui tegemist ei ole tarbijakrediidilepinguga, võib tüüptingimustes sisalduv leppetrahvi kokkulepe olla ebamõistlikult kahjustav VÕS 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi. Samuti on võimalik olukord, kus tarbija sõlmib krediidilepingu, kuid tegemist ei ole tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõttes, sest seaduses tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täitmata. Sellisel 2/3

juhtumil võib leppetrahvi kokkulepe tüüptingimusena olla tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et käsitlustasu nõue jääb rahuldamata VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 koosmõjus: tarbijalt ei või lepingu rikkumisel nõuda muid kohustuse täitmise tagamise vahendeid, kui viivis ja viivist ületava kahju hüvitamine. Käsitlustasu kokkulepe on tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi ning seetõttu tühine. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 3 000 krooni, laenulepingu tasu 166 krooni, võla sissenõudmise kulu 1 000 krooni ja viivised 3 000 krooni, so kokku 7 166 krooni ehk 457.99 eurot. Kohus jätab rahuldamata käsitlustasu, lepingu pikendamise tasu ja lisanduva viivise väljamõistmise nõuded.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 40% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 40% ulatuses kostja ja 60% ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv kokku 3 750 krooni (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud 3 000 krooni) ning õigusabikulud 4 320 krooni. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses sätestatud määras. Hageja taotlus kostjalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. Arvestades asja madalat keerukust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja kuluks 1000 krooni (TsMS § 175 lg 1). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4 750 krooni (sh riigilõiv 3 750 krooni ning lepingulise esindaja kulu summas 1000 krooni). Nimetatud summast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 40%, so 1 900 krooni ehk 121.43 eurot. Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.