SIA Eugesta Un Partneri (registrikood: LV40003321238; asukoht: Riia Dzirciema 119b) hagi Mayeri Industries AS-i (registrikood: 10039055; asukoht: Jõgevamaa Tabivere alevik) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
34 585.92 eurot (541 152.05 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29.06.2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SIA Eugesta Un Partneri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja) SIA Eugesta Un Partneri, esindaja Ivo Kallas Vastustaja (kostja) Mayeri Industries AS, esindaja Raili Tikko
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 29.06.2010. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
bMenetluskulude jaotus
Jätta menetluses kantud kulud SIA Eugesta Un Partneri kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.SIA Eugesta Un Partneri esitas hagiavalduse Mayeri Industries AS-i vastu võla nõudes. Hageja nõue kostja vastu on välja mõista hagejalt kostja kasuks põhivõlg 34 585.92 eurot, viivis 3 080.1312 eurot ja viivis iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest alates 01.07.2009. a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 2007. a märtsis poolte vahel müügileping, mille kohaselt kostja oli kohustatud tarnima tema poolt toodetavat süütevedelikku Drakons koguses 58 080 ühikut (pudelit) maksumusega 41 817.6 eurot (654 303.26 krooni) hagejale Läti territooriumile ja hageja oli kohustatud tasuma kostjale ostuhinna. Kostja on tarninud kaupa partiide kaupa 30.03.2007. a, 11.06.2007. a, 16.04.2007. a ja 24.06.2007. a. Hageja on kauba eest tasunud. 16.05.2007. a viis RTT järelevalveosakond läbi kontrolli hageja mittetoiduainete laos, mille tulemusel konfiskeeriti hagejalt kostja poolt müüdud vedelik Drakons. 04.09.2007. a tegi RTT ametnik otsuse hageja haldusvastutusele võtmise kohta aktsiisikauba liikumise korra § 69 nõuete rikkumise eest, millega määrati hagejale rahatrahv 500 läti latti. Samas määruses on märgitud, et hagejal on keelatud müüa EL kombineeritud nomenklatuuri koodidele 2207 ja 2208 vastavaid kaupu süüteseguna. Hageja esitas kostjale pretensiooni kauba lepingu tingimustele mittevastavuse kohta, nõudis, et kostja võtaks tagasi hageja poolt müümata kauba ja tagastaks mõõdupäraselt tasutud ostuhinna. Kostja on sellega nõustunud. Hageja esindaja S. I. peetud läbirääkimiste tulemusel tunnistas kostja 30.06.2009. a elektronkirjas hagejale tekitatud kahju sumas 34 585.92 eurot, kuid nõustus tagastama vaid osa rahast s.o 10 759.33 eurot. 10.08.2009. a saatis hageja esindaja kostjale lepingust taganemise avalduse nõudega tagastada täies ulatuses põhivõla summa.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kostja andnud nõusolekut kauba ülejäägi vastuvõtmiseks ja selle eest tasumiseks. Kostja on hageja esindajaga korduvalt kontakteerunud telefonitsi ja meili teel. Hageja ei ole kostjale saatnud lepingust taganemise nõuet. Kostja ei ole kunagi nõustunud, et saadetud kaup oli lepingu tingimustele mittevastav.
Kostja on aastaid samalaadset kaupa tarninud Lätti mitmetele äripartneritele samade tollikoodidega kui käesoleval juhul. Ka teised Eesti ettevõtjad on Lätti tarninud samade tollikoodidega. Kui hageja oleks soovinud muid tollikoode, poleks nende kasutamiseks olnud mingeid takistusi. Hageja ei ole toodete impordil endale selgeks teinud oma koduriigi nõudeid ja on jätnud nõuded müüjale edastamata. Kostja oli nõus hoolimata 2005. a sõlmitud lepingu sisust osa kahjust ise kandma ja esitas hagejale kokkuleppe projekti, hageja ei ole sellele seni vastanud. Hageja ei ole lepingust taganemise avaldust esitanud mõistliku aja jooksul. Tarnimine toimus 03-06.2007. a, lepingust taganemise avalduse esitas hageja 07.09.2009. a kostja esindaja meilile. Lepingust taganemine ei ole sisuliselt põhjendatud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 29.06.2010. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tuginedes TsMS § 230 lg-le 1 ei ole hageja 2007. a märtsis (hageja väitel) sõlmitud müügilepingut kohtule esitanud ega tõendanud muul viisil lepingu olemasolu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tarnis süütevedelikku Drakons hagejale 30.03.2007. a, 10.04.2007. a, 16.04.2007. a ja 25.04.2007. a. Tarniti 58 080 pudelit süütevedelikku Drakons maksumusega 41 817.6 eurot. Hageja on kauba eest tasunud. Hageja nõue kostja vastu on põhivõla osas 34 585.92 eurot. See on summa, mille väärtuses hageja kostjale kauba tagastas ja mida kostja väidetavalt tunnistas hagejale tekitatud kahjuna. Pooltevahelise lepingu p 2.2 kohaselt teavitab edasimüüja nõuetele vastavalt tarnijat: territooriumil kohaldatavatest ning toodetega seotud seadustest ja reeglitest ja seadustest ja reeglitest, mis kehtivad edasimüüja tegevuse kohta ning on tarnija jaoks olulised. Nimetatud sättest nähtub, et tarnitavale süütevedelikule esitatavad nõuded pidi hageja välja selgitama ning teavitama nendest kostjat. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, et kostja oli nõus kauba tagastamisega ja hagejale müügihinna tagastamisega. Hageja poolt viidatud kostja e-kiri 30.06.2009. a, kus kostja esindaja kirjutab, et „Eugesta on saanud kahju 34 585.92 krooni ja Mayeri on saanud kahju 23 826.59 krooni“, on meili sisust nähtuvalt kokkuleppe projekt, mida kostja hagejale pakkus ja mida ei ole sõlmitud. Kostja on kirjutanud, et „Hommikul tegi juhatus muudatused kokkuleppes.“ ja „Seega on Mayeri väga vastutulev ettepanek jagada kahju ettevõtjate vahel pooleks. Mayeri tasub 10 759.33 eurot 01.08.2009. a“ Nimetatud kokkuleppe projekt ei kinnita, et kostja oleks nõus hagejale müügihinna tagastamisega. Kohus viitas VÕS §-dele 217 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 2 p 2. Poolte vahel oli olemas kokkulepe asja omaduste kohta. Kokkulepe oli sõlmitud sellega, et kostja esitas hagejale süütevedeliku kohta ohutuskaardid, mis kajastasid vedeliku omadusi, hageja tutvus nendega ja ei esitanud muid nõudeid ega juhiseid. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks müünud kaupa, mis tegelikkuses ei vastanud kostja poolt kirjeldatud toote koostisele. Tõendamist ei ole leidnud asja
lepingutingimustele mittevastamine. Eeltoodust tulenevalt ei oma õiguslikku tähendust poolte väited selles, kas kostja tarnitud süütevedelik vastas tegelikkuses süütevedelikule esitatavatele nõuetele või mitte. Hageja pidi igal juhul lepingust tulenevalt Läti Vabariigis kehtivad nõuded endale selgeks tegema ja teavitama nendest kostjat. Kuna hageja mingeid juhiseid kostjale toote koostise muutmise kohta peale hageja poolt kostja toote koostisest teavitamist ei andnud, siis ei saa kostja vastutada asjaolu eest, et süütevedelikku ei tohtinud müüa Läti Vabariigis.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.SIA Eugesta Un Partneri esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagiavaldus rahuldada või asja uut läbivaatamist Tartu Maakohtus. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohtuotsuse põhjendused alusetud ning kohtuotsus ei vasta TsMS § 436 lg-le 1; 2) esitas apellant kohtule nõutud dokumentide tõlked. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja ei esitanud tõlkeid ega loetavaid koopiaid, seega loobus nimetatud tõendite esitamisest; 3) puuduvad toimikust apellandi esitatud lisad. Toimiku lehekülgede numeratsioon katkeb 84ndal leheküljel ja jätkub leheküljest 89 ehk leheküljed 85–88 on imekombel kadunud; 4) ei nähtu toimikust, et 10.06.2010. a istung oleks protokollitud TsMS § 49 lg 1 järgi; 5) jättis kohus hageja väited tähelepanuta ja asjaolusid arvestades õigusnormid kohaldamata. 6) oleks kohus pidanud analüüsima, kas hageja poolt kauba tagastamine on aset leidnud ning kas kostjal tekkis sellest tulenevalt raha tagastamise kohustus. Samuti oleks kohus pidanud analüüsima, kas kauba tagastamine on käsitletav lepingust taganemisena VÕS § 188 tähenduses; 7) ei ole kostja kauba tagastamisele vastu vaielnud kuni 2009. a sügiseni. Kostja ei olnud nõus tagastatava summaga. 8) ei ole kohus võtnud seisukohta 07.09.2009. a apellandi poolt vastustajale edastatud e-kirja suhtes, kus apellant teatab, et kordab lepingust taganemise avalduse saatmist.
7.Mayeri Industries AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) puudub vastustajal puudub info toimiku sisu ja protokolli väidetava puudumise kohta; 2) kinnitab vastustaja, et 10.06.10. a toimus istung; 3) vastab kohtu otsus asjas esitatud tõenditele ja seaduslikule regulatsioonile. Kohus hindas esitatud tõendeid ja võttis õigesti seisukoha, et müüdud kaup vastas kokkulepitud omadustele. Kohus ei pea võtma seisukohta lepingust taganemise suhtes VÕS § 188 ja § 189 järgi. Vastavalt VÕS §-le 101 on lepingust taganemine ette nähtud müüja poolt kohustuste rikkumise puhul. Kohus müüjapoolset rikkumist ei tuvastanud. Järelikult polnud hagejal alust lepingust taganemiseks. Hageja ei soovinud esimesel istungil peatuda arutelul, kas kaup vastas müügitingimustele ega esitanud mingeid asjakohaseid tõendeid, et kaup ei vastanud kokkulepitud omadustele. Apellant on ise kaebuses tõdenud, et vaidlus käib tagastatava summa üle. Kauba mitte tagasisaatmine, selle ümbertöötlemise ja uuesti turustamise lubadus ei tõenda, et vastustaja aktsepteeris kauba tagastamist kui lepingust taganemise tahteavaldust. Apellant ei ole
esitanud tõendeid müüjapoolsete kohustuste rikkumise kohta. Apellandi viidatud VÕS § 190 ei ole asjakohane eelnimetatud põhjustel. Kohus on õigesti teinud otsuse hagis esitatud raamides: a) esimese kokkuleppe järgi müüdud kauba mittevastavus ei ole tõendatud; b) ei ole tõendatud teise kokkuleppe olemasolu hageja poolt esitatud hinnaga tagasiostuks, mistõttu ei rakendu õiguskaitsevahendid. Kohus hindas tõendeid ja jõudis õigesti seisukohale, et kokkulepet hinna tagastamiseks ei olnud. Kohus on võtnud seisukoha kõigi esitatud tõendite osas. 14.02.2010. a esitas vastustaja ringkonnakohtule tõendid, mille maakohus jättis 10.06.2010. a istungil vastu võtmata, sest hageja esindaja mitteilmumise tõttu lahendati vaidlus TsMS § 409 lg 1 p 3 alusel sisuliselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud menetlusõigusnorme.
9.Apellandi väide, et maakohus on rikkunud menetlusnorme ning maakohtu otsus ei vasta TsMS §-s 442 esitatud nõuetele, ei ole õige. Apellandi väited ei ole ringkonnakohtule mõistetavad ning need ei ole kooskõlas toimiku materjalidega. Apellandi väitel asuvad tema poolt 10.05.2010 esitatud kirjas nimetatud dokumendid toimikus lehekülgedel 126-149. Kohtutoimikus asuvad nimetatud lehekülgedel maakohtu otsus, apellatsioonkaebus jm dokumendid, kuid mitte tõendid. Apellandi väitel on maakohtu toimikust puudu leheküljed 85-88. Tegelikkuses on nimetatud leheküljed toimikus olemas. Apellandi väitel puudub toimikus 10.06.2010 kohtuistungi protokoll. Toimikus on 10.06.2010 toimunud kohtuistungi protokoll (lk 123-124). Apellandi väited on vastuolulised ja heitlikud ning nendest ei ole võimalik aru saada, millisel eesmärgil apellant on eeltoodud kontrollimatud ja tegelikkusele mittevastavad väited esitanud.
10.Vastustaja esitas ringkonnakohtule uued tõendid 14.02.2011. Vastustaja märkis, et tõendid jäid asja juurde võtmata kostjast (vastustajast) sõltumata põhjustel, kuna maakohus pidas viimase istungi ilma hageja osavõtuta. Ringkonnakohus edastas vastustaja esitatud materjalid apellandile. Apellant ringkonnakohtule oma seisukohta ei avaldanud. TsMS 652 lg 4 teise lause kohaselt, kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust (kaebuses või vastuses) ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Käesoleval juhul ei põhistanud vastustaja tõendite esitamise taotlust 13.10.2010 esitatud vastuses ja ringkonnakohtul puudub apellandi seisukoht, millest nähtuks, et ta nõustub hilinemisega esitatud taotluse rahuldamisega. Apellandi vaikimist ei loe ringkonnakohus nõustumiseks ning eeltoodud põhjustel tuleb TsMS § 652 lg 4 alusel keelduda vastustaja taotluse rahuldamisest ja taotluses märgitud tõendid tuleb esitajale tagastada.
11.Apellandi väide, et ta on tõendanud oma väidet, et pooled leppisid müümata kauba tagastamises kokku, ei ole õige. Apellant esitas väite, kuid kostja vaidles sellele vastu ja asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid apellandi väiteid. Hageja esitas nõude põhivõla ja viivise väljamõistmiseks, kuid samal ajal tugines hageja lepingust taganemise avaldusele. Kostja esitas hageja lepingust taganemise avaldusele vastuväite, et taganemisavaldus on tehtud mõistlikku tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus leiab, hinnates poolte esitatud asjaolusid, et taganemine ei olnud lubatav VÕS § 116 lg 4 alusel. VÕS § 116 lg 4 kohaselt lepingust taganemine andmata eelnevalt kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Ringkonnakohus nõustub ka kostja vastuväitega, et hageja ei teinud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul, mistõttu taganemine oli ka sel alusel lubamatu. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai 17.04.2007 teada probleemidest kostja tarnitud kaubaga. Kostja ja hageja vahel oli juunis 2007 kirjavahetus kauba tollikoodi teemal (tl 101, 102). Taganemisavalduse esitas hageja kostjale 7. septembril 2009 (tl 100). VÕS § 118 lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui eeldada, et hagejal oli lepingust taganemise õigus, siis on ta selle kaotanud VÕS § 118 lg 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant-hageja ei tõendanud kokkulepet kauba tagastamise kohta ning leping on vastastikku nõuetekohaselt täidetud, siis jättis maakohus õigesti hageja nõude põhivõla ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluses kantud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.