Tsiviilasi nr 2-09-48116
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-48116
Tsiviilasi
SIA Eugesta Un Partneri hagi Mayeri Industries AS-i vastu võla nõudes Hageja: SIA Eugesta Un Partneri, registrikood xxxxxxxxxxxxx, asukoht Dzirciema 119b LV-1055 Riia, epost: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Sergei Ivanov, OÜ Juris Peritus, Puškini 5-M6 Narva linn, e-post: [email protected] Kostja: Mayeri Industries AS, registrikood xxxxxxxx, Tabivere alevik Tabivere vald Kostja seadusest tulenev esindaja: juhatuse liige Imre Freiberg Kostja lepinguline esindaja: Raili Tikko, e-post: [email protected]
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja võib nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule nimetatud tähtaja jooksul hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus. Avaldusele tuleb lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused SIA Eugesta Un Partneri esitas hagiavalduse Mayeri Industries AS-i vastu. Hagiavalduse kohaselt 2007.a märtsis sõlmiti poolte vahel müügileping, mille kohaselt kostja on kohustatud tarnima tema poolt toodetavat süütevedelikku Drakons koguses 58080 ühikut (pudelit) maksumusega 41817,6 eurot (654303,26 eesti krooni) hagejale Läti territooriumile ja hageja on kohustatud tasuma kostjale ostuhinna. Kostja on tarninud kaupa partiide kaupa 30.03.2007.a, 11.06.2007.a, 16.04.2007.a ja 24.06.2007.a. Hageja on kauba eest tasunud. 17.04.2007.a võttis Läti Vabariigi Riiklike Tulude Teenistuse (RTT) Aktsiisikaupade Talitus süütevedeliku Drakons proovi, et kontrollida kaupade kaupade koodide vastavust EL kombineeritud nomenklatuurile. Kontrolli tulemusel selgus, et vedelik Drakons ei ole oma füüsika-keemiliste omaduste poolest süütevedelik. Arvestades pikaajalist koostööd kostjaga ning juhindudes tema juhenditest, importis hageja kaupa Läti territooriumile süütevedeliku kujul, kasutades EL kombineeritud nomenklatuuri tollikoodi, mis vastab grupile „denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80% mahust, nõudes mahuga kuni 2 liitrit (kood 2208 90 91). Tegelikult kuulus kostja poolt tarnitud kaup teise nomenklatuuri kategooriasse – „denatureeritud etüül- jm alkohol, mis tahes alkoholisisaldusega“ (kood 2207 20 00). Selle tulemusena teostati kauba ülevedu, rikkudes Läti Vabariigi aktsiisikauba rikkumise korra § 69. 16.05.2007.a viis RTT järelevalveosakond läbi kontrolli hageja mittetoiduainete laos, mille tulemusel konfiskeeriti hagejalt kostja poolt müüdud vedelik Drakons. 04.09.2007.a tegi RTT ametnik otsuse hageja haldusvastutusele võtmise kohta Aktsiisikauba liikumise korra § 69 nõuete rikkumise eest, millega määrati hagejale rahatrahv 500 läti latti. Samas määruses on märgitud, et hagejal on keelatud müüa EL kombineeritud nomenklatuuri koodidele 2207 ja 2208 vastavaid kaupu süüteseguna. Hageja esitas kostjale pretensiooni kauba lepingu tingimustele mittevastavuse kohta, nõudis, et kostja võtaks tagasi hageja poolt müümata kauba ja tagastaks mõõdupäraselt tasutud ostuhinna. Kostja on sellega nõustunud ja 14.07.2008.a andis hageja kostja ülevedajale üle kauba koguses 48036 ühikut vedelikku summas 34585,92 eurot (541152,06 krooni), mis oli kostja poolt saadud 15.07.2008.a. Kostja poolt kauba kättesaamine on tõendatud veosesaatelehtedega. Hageja esitas kostjale arve-faktuuri nr EKS-011 kauba tagastamiseks, mis on kostja poolt vastu võetud ja aktsepteeritud, kuid kostja ei ole tagastanud hagejale raha. 14.11.2008.a esitas hageja esindaja kostja aadressile pretensiooni nõudega tasuda põhivõlgnevus ilma viiviseta hiljemalt 25.11.2008.a, kostja on seda ignoreerinud. Hageja esindaja Sxxxxx Ixxxxxxxx peetud läbirääkimiste tulemusel tunnistas kostja oma 30.06.2009.a elektronkirjas hagejale tekitatud kahju sumas 34585,92 eurot, kuid nõustus tagastama vaid osa rahast s.o 10759,33 eurot. 10.08.2009.a saatis hageja esindaja kostjale lepingust taganemise avalduse nõudega tagastada täies ulatuses põhivõla summa. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja täitnud vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele oma kohustusi ega ole tagastanud hagejale kauba ostuhinda, millega tekitas hagejale olulise varalise kahju.
Hageja nõue kostja vastu on välja mõista hagejalt kostja kasuks põhivõlg 34585,92 eurot, viivis 3080,1312 eurot ja viivis iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest alates 01.07.2009.a kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt kostja ei ole andnud nõusolekut kauba ülejäägi vastuvõtmiseks ja selle eest 34585,92 euro tasumiseks. Hageja tõi kauba kostja laoplatsile ilma sellekohase kokkuleppe ja loata. Kostja soovis vältida mõttetuid lisakulutusi, mis oleks tekkinud seoses kauba edasitagasi saatmisega. Kostja ei ole ignoreerinud hageja pretensiooni. Kostja on hageja esindajaga korduvalt kontakteerunud telefonitsi ja meili teel. Hageja ei ole kostjale saatnud lepingust taganemise nõuet. Kostja ei ole kunagi nõustunud, et saadetud kaup oli lepingu tingimustele mittevastav. Poolte vahel on 02.06.2005.a sõlmitud leping kostja poolt kaupade tarnimiseks Lätisse. Nimetatud leping sätestab pooltevahelised ärisuhted. Lepingu p 7.2 kohaselt Distribuutor ehk hageja on kohustatud kostjat ehk Tarnijat informeerima seadustest ja kõikvõimalikust regulatsioonist Läti territooriumi kohta, mis on seotud tarnitavate toodete ja Distribuutori tegevusega. Tarnimise eelselt on hageja saanud toote kohta ohutuskaardid, millel on ammendav info toote koostise ja omaduste kohta ning näidised, peale mida on kostja tellinud etiketid hageja soovi kohaselt, mis on koostatud hageja andmete alusel ja eeldatavasti vastavad hageja maa seadustele. Kostja toodab tehases ainult piirituse baasil toodetavaid süütevedelikke, millest hageja oli lepingut sõlmides teadlik. Ostja ei ole esitanud kuni tänase päevani tellimust, et ta sooviks teistsuguse koostisega süütevedelikku ega ole saatnud tootmiseks oma retsepti, milles on muud koostisosad. Kostja toode on kasutatav süütevedelikuna ja on süütevedelik. Süütevedeliku kohustuslikku koostist ega määratlust, mis on süütevedelik, ei ole sätestatud Eestis, Lätis ega Euroopa Liidus. Kostja on aastaid samalaadset kaupa tarninud Lätti mitmetele äripartneritele samade tollikoodidega kui käesoleval juhul. Ka teised Eesti ettevõtjad on Lätti tarninud samade tollikoodidega. Kui hageja oleks soovinud muid tollikoode, poleks nende kasutamiseks olnud mingeid takistusi. Hageja ei ole toodete impordil endale selgeks teinud oma koduriigi nõudeid ja on jätnud nõuded müüjale edastamata. Kostja oli nõus hoolimata 2005.a sõlmitud lepingu sisust osa kahjust ise kandma ja esitas hagejale kokkuleppe projekti, hageja ei ole sellele seni vastanud. Hageja ei ole lepingust taganemise avaldust esitanud mõistliku aja jooksul. Tarnimine toimus 03.-06.2007.a, lepingust taganemise avalduse esitas hageja 07.09.2009.a kostja esindaja meilile. Lepingust taganemine ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja vastus kostja vastusele Süütevedelik vastab EL kombineeritud nomenklatuuri koodile 3606 90 90. Kostja on kaupa tarninud, kasutades seda koodi. Läti Vabariigi Riikliku Tulude Teenistuse poolt läbi viidud kontrolli tulemusel selgus, et kostja poolt tarnitud vedelik ei vasta oma füüsika-keemiliste omaduste poolest eelnimetatud koodile. Vedelik vastab koodile 2208 90 91 s.o denatureerimata etüülalkohol alkoholisisaldusega alla 80% mahust. Koodi vahetamine ei muudaks müüdud aine keemilist koostist ega tühistaks kauba süüteseguna müümise keeldu. Ainus mõistlik lahendus oli tagastada kaup kostjale. Poolte vahel oli suuline kokkulepe kauba tagastamise osas, mis oli saavutatud kostja juhatuse liikme Ixxx Fxxxxxxxx Riia visiidi käigus 2007.a juunis. Kokkulepet tõendab hageja juhatuse
liikme Axxxxx Pxxxxxxxxx ja kostja esindaja Rxxxx Txxxx kirjavahetus. Axxxxx Pxxxxxxxxx ja Ixxx Fxxxxxxxx kirjavahetusest ilmneb, et kostja oli nõus tagastama hageja poolt tasutud raha 2009.a jaanipäevani. Menetluse käik Kohus andis pooltele tähtaja esitatud tõendite tõlkimiseks ja hageja esindajale tähtaja esitatud loetamatute dokumendikoopiate loetaval kujul esitamiseks TsMS § 237 lg 1 kohaselt, mis sätestab, et kohus annab eelmenetluses pooltele tähtaja tõendite esitamiseks. Kohus märkis tähtaega andes ka, et tõlked ja loetavad koopiad tuleb esitada juhul, kui pool soovib neid tõenditena esitada. Kostja esitas tõlked kohtu määratud tähtajaks. Hageja ei esitanud tõlkeid ega loetavaid koopiaid, seega loobus nimetatud tõendite esitamisest. Kohus korraldas eelistungid 06.05.2010.a ja kohtuistungi 10.06.2010.a. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud ja oma mitteilmumise põhjust ei teatanud. Kohus lahendab tsiviilasja kohale ilmunud kostja esindaja taotlusel TsMS § 409 lg 1 p 3 kohaselt sisuliselt. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja väitel sõlmiti poolte vahel 2007.a märtsis müügileping, mille kohaselt kostja on kohustatud tarnima tema poolt toodetavat süütevedelikku Drakons koguses 58080 ühikut (pudelit) maksumusega 41817,6 eurot hagejale Läti territooriumile ja hageja on kohustatud tasuma ostuhinna. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole lepingut kohtule esitanud ega tõendanud muul viisil lepingu olemasolu. Kogutud tõenditest nähtub, et pooled on 02.06.2005.a sõlminud ostumüügilepingu nr 0206051, millise p 1.1 kohaselt Tarnija (Mayeri Industries AS) tagab Edasimüüjale (SIA Eugesta Un Partneri) eksklusiivse õiguse turule ning õiguse müüa tooteid, mis on poolte vahel kokkulepitud ning kindlaks määratud lepingu Lisas 1 ning toodetud Tarnija poolt Lätis turustamiseks (tl 61-64). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tarnis süütevedelikku Drakons hagejale 30.03.2007.a,10.04.2007.a, 16.04.2007.a ja 25.04.2007.a (tl 10-13). Tarniti 58080 pudelit süütevedelikku Drakons maksumusega 41817,6 eurot. Hageja on kauba eest tasunud. Enne tarnimist saatis kostja hagejale andmed toote koostise ja omaduste kohta (106-107). Hageja ei ole enne tarnimist teatanud, et soovib teistsuguse koostisega süütevedeliku tarnimist. Kostja on tellinud tootele etiketid hageja poolt esitatud andmete alusel (tl 103). 17.04.2007.a on Läti Vabariigi Riikliku Tulude Teenistuse Aktsiisikaupade Talitus teostanud kontrolli hageja Riias asuvas laos ja tuvastanud, et Drakons ei ole oma keemiliselt koostiselt süütevedelik (tl 14-17) 16.05.2007.a on Läti Vabariigi Riikliku Tulude Teenistuse järelvalveosakond konfiskeerinud hagejalt vedeliku Drakons. 04.09.2007.a on Läti Vabariigi Riikliku Tulude Teenistus määranud hagejale rahatrahvi 500 läti latti ja keelanud hagejal müüa vedelikku süüteseguna
(tl 18-21). Hageja tagastas kostjale kauba 48036 ühikut vedelikku summas 34585,92 eurot kostja asukohta Tabivere vallas Tabivere alevikus. Hageja on tasunud kostjale 418817,6 eurot. Hageja nõue kostja vastu on põhivõla osas 34585,92 eurot. See on summa, mille väärtuses hageja kostjale kauba tagastas ja mida kostja väidetavalt tunnistas hagejale tekitatud kahjuna. Pooltevahelise lepingu p 2.2 kohaselt Edasimüüja teavitab nõuetele vastavalt Tarnijat: Territooriumil kohaldatavatest ning toodetega seotud seadustest ja reeglitest ja seadustest ja reeglitest, mis kehtivad Edasimüüja tegevuse kohta ning on Tarnija jaoks olulised. Nimetatud sättest nähtub, et tarnitavale süütevedelikule esitatavad nõuded pidi hageja välja selgitama ning teavitama nendest kostjat. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma väite kohta, et kostja oleks nõus olnud hageja poolt kauba tagastamisega ja kostja hagejale müügihinna tagastamisega. Hageja poolt viidatud kostja meil 30.06.2009.a (tl 22), kus kostja esindaja kirjutab, et „Eugesta on saanud kahju 34585,92 krooni ja Mayeri on saanud kahju 23826,59 krooni“, on meili sisust nähtuvalt kokkuleppe projekt, mida kostja hagejale pakkus ja mida ei ole sõlmitud. Kostja on kirjutanud, et „Hommikul tegi juhatus muudatused kokkuleppes.“ ja „Seega on Mayeri väga vastutulev ettepanek jagada kahju ettevõtjate vahel pooleks. Mayeri tasub 10759,33 EUR 01.augustil 2009.“ Nimetatud kokkuleppe projekt ei kinnita, et kostja oleks nõus hagejale müügihinna tagastamisega. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid; lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi; lg 2 p 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Poolte vahel oli olemas kokkulepe asja omaduste kohta. Kokkulepe oli sõlmitud sellega, et kostja esitas hagejale süütevedeliku kohta ohutuskaardid, mis kajastasid vedeliku omadusi, hageja tutvus nendega ja ei esitanud muid nõudeid ega juhiseid. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks müünud kaupa, mis tegelikkuses ei vastanud kostja poolt kirjeldatud toote koostisele. Tõendamist ei ole leidnud asja lepingutingimustele mittevastamine. Eeltoodust tulenevalt ei oma õiguslikku tähendust poolte väited selles, kas kostja tarnitud süütevedelik vastas tegelikkuses süütevedelikule esitatavatele nõuetele või mitte. Hageja pidi igal juhul lepingust tulenevalt Läti Vabariigis kehtivad nõuded endale selgeks tegema ja teavitama nendest kostjat. Kuna hageja mingeid juhiseid kostjale toote koostise muutmise kohta peale hageja poolt kostja toote koostisest teavitamist ei andnud, siis ei saa kostja vastutada asjaolu eest, et süütevedelikku ei tohtinud müüa Läti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldamata jätta.
Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.