Otsuse tegemise aeg ja koht 10.03.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-36544
Tsiviilasi
SOÜ hagi RVOÜ vastu võla nõudes
Hagihind
6908,53 krooni ehk 441,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: prokurist Jüri M (isikukood XXX); Kostja: RVOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX).
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Mõista kostjalt RVOÜ hageja SOÜ kasuks välja 7622 (seitse tuhat kuussada kakskümmend kaks) krooni ja 71 senti ehk 487 (nelisada kaheksakümmend seitse) eurot ja 18 senti, millest 6908,53 krooni ehk 441,54 eurot on põhivõlgnevus ja 714,18 krooni ehk 45,64 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt RVOÜ hageja SOÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldava viimane intressimäär pluss 7% aastas põhinõudelt summas 6908,53 krooni ehk 441,54 eurot alates hagiavalduse esitamisest 30.07.2010.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja RVOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.Hageja esitas kohtule 30.07.2010.a hagiavalduse kostja vastu 6908,53 krooni ehk 441,54 euro põhivõlgnevuse ja viivise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 27.08.2010.a määrusega. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtsustatud korras.
2.Kostja vastas hagiavaldusele 15.11.2010.a. Kostja ei tunnistanud hageja nõuet.
3.Kohus andis mõlemale poolele oma 28.12.2010.a pöördumises aega täiendavate tõendite, tõendeid puudutavate taotluste ja põhistatud seisukohtade esitamiseks hiljemalt 24.01.2011.a. Kohus andis pooltele aega teine-teise seisukohtadele vastamiseks hiljemalt 21.02.2011.a. Kohus teatas pooltele, et lahend käesolevas asjas tehakse neile teatavaks 10.03.2011.a.
4.Kohtu pöördumisele vastates esitas hageja oma täiendavad seisukohad 26.01.2011.a. Kostja esitas oma seisukohad 21.02.2011.a.
5.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
Hageja nõue ja selle põhjendused
6.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt veoauto remonditööd, mille kohta koostati hageja poolt töökäsk. Hageja esitas kostjale 06.02.2009.a arve nr 6309076 summas 2808 krooni ja 18 senti ja 27.02.2009.a arve nr 6309290 summas 4100 krooni ja 35 senti. Pooled tunnistasid töö kvaliteetselt tehtuks. Kostja pidi arved tasuma 7 päeva jooksul pärast tööde üleandmist ehk pärast arve kättesaamist, kuid kostja arveid ei tasunud. Kokku on hageja põhinõue kostja vastu tasumata arvete alusel 6908,53 krooni. Hageja viivise nõude suuruseks märkis hageja 714,18 krooni.
7.Õiguslikult viitas hageja hagiavalduses VÕS § 76 lõikele 1 ja lõikele 3, samuti § 108 lõikele 1 ning §-le 94 ja § 113 lõikele 1.
8.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja oma 06.12.2010.a menetlusdokumendis, et hageja osutas kostjale remonditeenuseid ajavahemikus 06.02.2009.a kuni 27.02.2009.a ning vastavalt tellitud tööde loetelule koostati tellimusleping. Pooled tunnistasid töö tehtuks ja allkirjastasid tellimuslepingud mõlemapoolselt, mis tähendas, et kostja ei esitanud pretensioone.
9.Hageja pidas ebaõigeks kostja väidet, nagu oleks mõlemal arvel tegemist ühe ja sama vea tuvastamisega. 06.02.2009.a defekteeriti seisusoojendi riket ning 3 nädalat hiljem seisusoojendi
mootorit. Seisusoojendil ei ole varuosi demonteeritud, vaid vahetati kogu mootor. Tegemist oli kahe erineva teenusega. Ebaõige on kostja väide, mille järgi oli vigastus elektroonilise anduri juhtmel, kuna selline sissekanne töökäsul puudub. Ebaõige on ka kostja väide nagu oleks tema nõudel paigaldatud tagasi endine seisusoojendi mootor. Hageja töötajal ei olnud õigust leppida kostjaga kokku arvete tasumata jätmises.
10.Hageja tõi välja, et kostja ei ole teda oma pretensioonidest kordagi teavitanud. Suuliselt on kostja korduvalt lubanud võlgnevuse tasuda. Hageja pidas arusaamatuteks kostja väiteid nagu oleks tellimuslepingutes võltsitud kostja esindaja allkirju. Selleks ei olnud hagejal mingit mõistlikku põhjust.
11.Kohtule 26.01 2011.a esitatud seisukohtades jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde. Hageja ei nõustunud kostja tõendamata väidetega. Veoauto XXXväljus hageja territooriumilt sõidukõlbulikuna, kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kostja pretensioone pidas hageja samuti põhjendamatuteks. Hageja poolt kostjale esitatud esimese tasumata arve sisuks olid elektrihooldustööd, mille käigus vahetati küünal ja leegiandur. Teise arve alusel toimus webasto mootori vahetus. Nimetatud mootor on eraldiseisev osa põlemiskambrist. Seega tõi hageja välja, et kahe arve alusel teostati erinevaid töid. Kostja võimalikel pretensioonidel ei ole seost hageja teostatud töödega. Kõik tööd teostati vastavalt kostja soovile.
12.Hageja rõhutas veelkordselt, et kostja pole hagejale esitanud ühtegi kirjalikku pretensiooni ega ole ka esitanud nõuet arvestada ümber esitatud arved. Kostja kinnitas oma allkirjaga sõiduki ülevaatamist ja kättesaamist. Kuna kostja pretensioone ei esitanud, tuleb lugeda tõendatuks, et veok anti talle üle ilma puudusteta.
13.Hageja leidis, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. VÕS § 637 sätestab tellija tasu maksmise kohustuse. Kostja on tellinud hagejalt konkreetseid remonditöid. Kui kostja sõidukil ilmnes täiendavaid puudusi, ei ole see seotud poolte vahel sõlmitud lepingutega. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik oli kohustatud töö vastavalt VÕS § 643 viivitamatult üle vaatama või laskma üle vaadata.
Kostja vastuväited
14.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja kinnitas, et kostja omanduses on veoauto Renault Magnum registrinumbriga XXXning selle sõidukiga pöördus kostja hageja poole seoses seisusoojendi ehk Webasto remondiga.
15.Kostja vastuse kohaselt ei käivitunud sõidukil 06.02.2009.a seisusoojendi ja hageja hakkas riket kõrvaldama. Samal päeval sõidukile järgi minnes seisusoojendi endiselt ei käivitunud, kuigi hageja oli vahetanud süüteküünla ja leegianduri. Kostjal ei olnud aega kauem oodata ja lepiti kokku sõiduki uues remondis hiljem.
16.27.02.2009.a teostas hageja kostjale teise remondi, mille käigus leiti, et viga ei ole küünlas ega leegianduris, vaid soojenduse mootoris. Vana küünal ja leegiandur asendati tagasi ja vahetati mootor. Veoauto suundus uuesti reisile, kuid esimeses peatuskohas ilmnes, et Webasto taas ei töötanud ja näitas veakoodi. Sellest teavitas kostja koheselt hageja töödejuhatajat.
17.2009.a märtsis oli kostja veoauto kolmandat korda hageja töökojas. Kostja kirjeldas eelnevaid töid ja riket ning tuvastati, et veakood ja rike olid tingitud elektroonilise anduri juhtme vigastusest, mis kõrvaldati 5 minuti jooksul. Kostja nõudmisel paigaldati tagasi vana mootor. Veoauto seisusoojendi viga kõrvaldati.
18.Kostja väitis, et ta leppis hageja töökoja meistriga kokku, et vea leidmise, juhtme
parandamise ja varuosade vahetamise eest pooled teine-teisele pretensioone ei esita. 2009.a sai kostja telefoni teel teada, et tal on tasumata hagejale kaks arvet. Selgus, et sõiduki remonditööd on arvutis fikseeritud ning eelmine töödejuhataja ei olnud neid parandanud, edastanud ega kustutanud. Probleem räägiti omavahel selgeks. 2010.a suvel pöördus hageja teistkordselt kostja poole arvete tasumise nõudega.
19.Tutvudes hageja esitatud arvetega leidis kostja, et neid arveid ei ole kunagi talle esitatud. Mõlemal arvel on märgitud varuosad, mis tööde käigus vahetati eelnevalt vahetatud varuosade vastu tagasi. Arvete lisas olevates tellimuslepingutest on kostja esindaja allkirja võltsitud.
20.23.12.2010.a kohtule esitatud seisukohtades kinnitas kostja, et ta pöördus tõepoolest hageja poole seoses veoauto seisusoojendi remondiga. Kostja väitis, et ta ei ole tellinud mingeid varuosi, vaid vajas remonditeenust. Esimese teenusena vahetati küünal ja leegiandur, kuid auto seisusoojendi ei töötanud ikka. Kolmanda remondi käigus leiti viga elektrijuhtmes, mis parandati ja Webasto sai töökorda.
21.Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet nagu ei oleks ta esitanud tööde kohta pretensioone. Kui pretensioone ei oleks olnud, miks pidi siis kostja uuesti probleemiga töökotta pöörduma. Viga parandati alles kolmandal korral ja lepiti kokku, et remondiarved tühistatakse. Seisusoojendi puudumise tõttu tekkisid kostjal suured kütusekulud. Kuna viga parandati kolmandal korral, oli kostja arvates põhjendatud, et selle kohta ei vormistatud töökäsku. Kostja väitis endiselt, et tema allkirjad tellimuslepingutes on võltsitud.
22.Kohtule 21.02.2011.a esitatud seisukohtades leidis kostja, et hageja oleks pidanud enne kohtusse pöördumist võtma kostjaga ühendust selgituste saamiseks. Hagejast tingitult on kostja sõiduki kütusekulu suurenenud ligi 600-700 liitrit ajavahemikul 06.02.2009 kuni 05.03.2009.a. Kostja leidis endiselt, et hageja on kohtule esitanud võltsitud allkirjadega arved ja lepingud, mida kostja nägi esmakordselt kohtumenetluse käigus. Kostja ei nõustunud hageja nõudega.
Kohtuotsuse põhjendused
23.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
24.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste faktiliste asjaolude üle: 1) kostja omanduses on veoauto Renault Magnum registrinumbriga XXX; 2) kostja pöördus hageja poole viidatud veoauto remontimiseks 06.02.2009.a ning 27.02.2009.a; 3) esimesel korral ehk 06.02.2009.a vahetati kostja sõidukil seisusoojendi süüteküünal ja leegiandur; 4) teisel korral ehk 27.02.2009.a vahetati sõidukil seisusoojendi mootor.
25.Pooled vaidlevad selle üle, kas eeltoodust tulenevalt on kostjal kohustus tasuda hageja esitatud arved ning kas kostja esitas hagejale töödes esinenud puuduste tõttu pretensioone.
26.Hageja väitis käesolevas vaidluses, et ta esitas kostjale arved nr 6309076 ja nr 6309290, millised kostja pidi tasuma 7 päeva jooksul pärast tööde üleandmist ehk pärast arvete kättesaamist. Hageja tõi välja, et pooled tunnistasid töö tehtuks ja allkirjastasid mõlemapoolselt tellimuslepingud, millest tulenevalt ei olnud kostjal pretensioone.
27.Kostja väitis hageja nõudele vastu vaieldes, et ta pöördus hageja poole 06.02.2009.a veoauto seisusoojendi rikke kõrvaldamiseks. Kuigi hageja vahetas süüteküünla ja leegianduri,
seisusoojendi pärast sõiduki üleandmist endiselt ei käivitunud. Kuna kostjal oli sõidukit vaja, lepiti kokku uus remondi aeg. 27.02.2009.a teostas hageja kostjale teise remondi, mille käigus selgus, et viga ei ole küünlas ega leegianduris, vaid soojenduse mootoris. Soojenduse mootor vahetati, kuid 2009.a märtsis pöördus kostja hageja poole uuesti sama probleemiga. Kostja kirjeldas eelnevaid töid ja riket ning tuvastati, et veakood ja rike olid tingitud elektroonilise anduri juhtme vigastusest, mis kõrvaldati 5 minuti jooksul. Kostja leppis hageja töökoja meistriga kokku, et vea leidmise, juhtme parandamise ja varuosade vahetamise eest pooled teineteisele pretensioone ei esita. Alles 2009.a sai kostja telefoni teel teada, et tal on tasumata hagejale kaks arvet. Kostja väitis, et hageja ei ole talle kunagi hagiavaldusele lisatud arveid üle andnud. Arvete lisas olevates tellimuslepingutes on kostja esindaja allkirjad võltsitud.
28.Hageja vaidles kostja vastuväidetele omakorda vastu ning leidis, et need on tõendamata. Hageja teostas 06.02.2009.a ja 27.02.2009.a kostjale erinevaid remonditöid ning tegemist ei olnud ühe ja sama vea tuvastamisega. Täielikult ebaõigeks pidas hageja kostja väidet, mille järgi oli vigastus elektroonilise anduri juhtmes, kuna selline sissekanne töökäsul puudub. Hageja töötajal ei olnud õigust leppida kostjaga kokku arvete tasumata jätmises. Hageja tõi välja, et kostja ei ole teda oma pretensioonidest kordagi teavitanud. Suuliselt on kostja korduvalt lubanud võlgnevuse tasuda. Hageja pidas arusaamatuteks kostja väiteid nagu oleks tellimuslepingutes võltsitud kostja esindaja allkirju. Selleks ei olnud hagejal mingit mõistlikku põhjust.
29.Kohus leiab, et käesolevas vaidluses oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping veoauto remonditööde teostamiseks. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
30.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja pöördus kahel korral ehk 06.02.2009.a ja 27.02.2009.a hageja poole oma veoauto Renault Magnum, registrinumbriga XXX, remontimiseks. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et esimesel korral ehk 06.02.2009.a vahetati veoauto seisusoojendi süüteküünal ja leegiandur ning teisel korral vahetati seisusoojendi mootor. Antud asjaolud on kostja ise oma väidetega omaks võtnud. TsMS § 231 lg 2 järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.
31.Kuigi kostja on kohtule esitanud väite, et tema allkirjad hageja esitatud tellimuslepingutel (originaalid toimiku lk 48-49) on võltsitud, ei ole kohtu hinnangul tegemist käesolevas vaidluses asjakohase väitega, kuna kostja ise on oma kohtule esitatud avaldustes omaks võtnud remonditeenuse osas hagejaga lepingu sõlmimise. Töövõtulepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku kirjalikku vorminõuet, mistõttu võib töövõtuleping olla sõlmitud ka suuliselt. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et töövõtuleping konkreetsete remonditööde teostamiseks oli hageja ja kostja vahel sõlmitud. Seoses kostja poolt esitatud dokumendi võltsituse väitega peab kohus vajalikuks täiendavalt rõhutada, et antud väidet ei ole kostja põhistanud. Kohus selgitas kostjale kohtu 28.12.2010.a pöördumises (toimiku lk 39) vajadust põhistada ja tõendada dokumendi võltsituse väidet. TsMS § 277 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. TsMS § 277 lg 2 järgi võib dokumendi ehtsust või võltsitust põhistada muuhulgas dokumentide võrdlemisega. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele oma väidet ei põhistanud ega tõendanud, mistõttu on kostja vastavasisuline väide põhistamata ning paljasõnaline.
32.Kuivõrd kostja on tunnistanud hagejaga töövõtulepingu sõlmimist konkreetsete tööde teostamiseks, lasus kostjal VÕS § 635 lõikest 1 tulenev kohustus tasuda teostatud tööde eest. VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. Kui töö lepingutingimustele ei vasta, võib tellija nõuda töövõtjalt uue töö tegemist või töö parandamist (VÕS § 646 lg 1),
samuti nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist kooskõlas VÕS §-ga 115 või nõuda hinna alandamist VÕS § 112 järgi või ka keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest seni, kuni teine lepingupool oma kohustused täidab kooskõlas VÕS § 111 lõikega 1. Kostja ei ole käesolevas vaidluses välja toonud, millist õiguskaitsevahendit ta antud vaidluses kohaldada soovib ning millisest õiguslikust alusest tulenevalt on tal õigus keelduda täielikult hageja kui töövõtja tasunõude rahuldamisest. Kohus juhtis kostja tähelepanu vajadusele oma seisukohti põhjendada (kohtu 28.12.2010.a pöördumine, toimiku lk 39).
33.Kostja on käesolevas asjas üksnes väitnud, et hageja tööks oli rikke kõrvaldamine, kuid hageja suutis rikke kõrvaldada alles kolmandal korral, millest tulenevalt leppis kostja hagejaga kokku, et pooled ei esita teine-teise suhtes vastastikuseid pretensioone. Kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kostja võttis omaks töövõtulepingu sõlmimise hagejaga ning hageja poolt hagiavalduses viidatud tööde teostamise, lasus kostjal kohustus tõendada oma vastuväiteid ning tõendada muuhulgas seda, et hageja teostas tööd puudulikult ning kostja esitas hagejale sellekohase pretensiooni. Samuti lasus kostjal kohustus tõendada, et pooled leppisid kokku remondi eest esitatud arvete tühistamises või kostja vabanemises tasumise kohustusest. Kostja tõendamiskoormust on kohus kostjale selgitanud kohtu 28.12.2010. pöördumises (toimiku lk 39). Kohus on teinud kostjale ettepaneku tõendada kõiki oma vastuväiteid (kohtu pöördumine 28.12.2010.a, toimiku lk 39), kuid kostja ei ole kohtule oma vastuväidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Seega on kõik kostja vastuväited jäänud paljasõnalisteks.
34.VÕS § 644 lg 1 sätestab, et tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kooskõlas VÕS § 644 lõikega 2 peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostja juriidilise isikuna sõlmis hagejaga töövõtulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et ta oleks teavitanud hagejat mõistlikul ajal pärast sõiduki remondist vastuvõtmist sellest, et hageja poolt teostatud tööd olid puudustega. VÕS § 644 lg 3 sätestab, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Eeltoodust tuleneb, et kuivõrd kostja ei ole käesolevas asjas oma vastuväiteid tõendanud ega tõendanud muuhulgas hagejale tööde suhtes õigeaegselt pretensioonide esitamist, on kostja minetanud õiguse vastu vaielda hageja tasunõudele tulenevalt sellest, et hageja poolt teostatud tööd ei olnud väidetavalt tehtud kvaliteetselt. Kostja ei ole ka tõendanud, et ta sõlmis hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt ta ei olnud kohustatud tasuma esitatud arveid.
35.Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostjal puudub alus jätta tervikuna tasumata hageja tasunõue, mistõttu hageja nõue kostja vastu kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostja ei ole hageja poolt esitatud nõude summa suurusele ega viiviste summa suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 7622 (seitse tuhat kuussada kakskümmend kaks) krooni ja 71 senti ehk 487 (nelisada kaheksakümmend seitse) eurot ja 18 senti, millest 6908,53 krooni ehk 441,54 eurot on põhivõlgnevus ja 714,18 krooni ehk 45,64 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina põhinõudelt ehk Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldava viimane intressimäär pluss 7% aastas põhinõudelt summas 6908,53 krooni ehk 441,54 eurot alates hagiavalduse esitamisest 30.07.2010.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
36.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb
ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.