Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

(ühistu liikmeid) kirjalikult 15.09.2009, andes korteriomanikele võimaluse avada rõdud/lodzad või lasta need omal kulul avada ehitusettevõtjal. Eelnimetatud kirja sai kostja kätte ning esitas sellele 19.09.2009 vastuväited, milliseid Hageja ei pidanud põhjendatuks ega leidnud eeltoodud vastuväidetel seaduslikku alust. Vaatamata nimetatud teatisele ja korduvale suulisele veenmisele, ei avanud kostja oma korteri (korter nr 16) juures asuvat omavoliliselt ning ilma ehitusloata kinniehitatud rõdu. 29.09.2009 saadeti kinniehitatud rõdude omanikule informatiivne kiri (koos venekeelse tõlkega vajadusel). Kuivõrd omavoliliselt kinniehitatud rõdude avamise vajadus tuli ehitusloast, andis Hageja töid teostavale ehitusvõttele loa avada ise kostjale kuuluva korteriomandi juures asuv, ebaseaduslikult kinniehitatud rõdu, kuid kostja ning tema abikaasa osutasid vastupanu viisil, mille tulemusena keeldus ehitusettevõte töösid kostja rõdu avamise osas jätkamast, muretsedes oma töötajate julgeoleku pärast. Kuivõrd tööde peatamine oleks hagejale toonud kaasa leppetrahvi töövõtjalt, oli hageja kostja käitumisest tulenevalt sunnitud kasutama korteri nr 16 rõdu avamiseks kolmandat isikut (TVOÜ), kes avasid kostja omavoliliselt kinniehitatud rõdu, ning AS-i GEmehitatud julgestust (vt lisa 7). Eelnimetatud tööde eest tasus Hageja kokku 5880 krooni (sisaldab käibemaksu), sellest TVOÜ-le 2880 krooni ning AS-ile GE3000 krooni. Eelnimetatud summad otsustati sisse nõuda kulude kandmiseks kohustatud isikult, so kostjalt, hageja juhatuse 28.11.2009 otsusega ning kostjale saadeti kiri väljastusteatisega. Kostja ei ole eelnimetatud võlgnevust senini tasunud, kuigi selle maksmise vajalikkust on kajastatud kõikidel senistel ühistu poolt esitatavatel igakuistel kommunaalteenuste ja sihtmaksete arvetel. Hageja on püüdnud jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele, esitades kostjale 22.01.2010 kirjaliku nõude võlgnevuste likvideerimiseks, kuid kostja ei ole võlanõudele reageerinud ega arvet tasunud. Arvestades eeltoodut on hageja seisukohal, et hageja on teinud kõik endast oleneva, et lahendada see vaidlus kohtuväliselt. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja siiani oma kohustust hageja ees täitnud. Käesolevaga nõuab hageja kostjalt hagejale kulutuste hüvitamist, mis seisneb eelpool toodud kuludest kokku summas 5880 Eesti kooni. Kostja vastus Kohtule 02.12.2010. a vastuses kostja hagi ei tunnista. 05.06.2009. a üldkoosolek ei võtnud vastu mistahes sanktsioone ühistu liikmete suhtes. Samuti ei sislada sanktsioone ühistu põhikiri. Juhatuse otsus kostja vastu sanktsioonide rakendamiseks võeti vastu 28.11.2009. a, st pärast AS GEja TVOÜ poolt tööde täitmist. Hageja ei teatanud kostjale õigeaegselt oma kavatsusest teha mingeid kulutusi hagis märgitud mahus. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga XXXTallinnas omandiõiguse alusel. 05.06.2009 otsustas hageja üldkoosolek teostada elamu asukohaga XXXrenoveerimistööd: fassaadiprojekti tellimine ja kooskõlastamine; välisuste palede ja rõdude paneelide parandamine; lodžade ja rõdude piirkonstruktsioonide parandamine ning rõduplekkide asendamine uutega; fassaadi soojustamine ja katmine Marmoroc fassaadikiviga; kanalisatsiooni tuulutustorude vahetamine katusel; ventilatsioonišahtide korrastamine katusel; katusekattele 1 kihi lisamine; trepikodade 2-5 korruste akende vahetamine; välistreppide remont ja käsipuude paigaldamine välistrepile. 01.10.2009 väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet renoveerimistööde teostamiseks ehitusloa , mille lisaks oleva

ehitusprojekti kohaselt tuleb omavoliliselt raamidega kinniehitatud lodžad avada. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu teavitas korteriomanikke vajadusest avada rõdud/lodžad 15.09.2009. a kirjaga. Hageja väitel on kostja jätnud kirjale reageerimata ning hageja oli sunnitud andma ehitustöid teostava ettevõttele loa avada kostjale kuuluva korteriomandi juures asuv ebaseaduslikult kinniehitatud rõdu, mille eest hageja tasus 5 880 krooni. Kostja leiab, et ei ole hagejale kahju tekitanud. Kostja hinnangul ei ole teda hoiatatud sanktsioonide rakendamise eest, mistõttu on hageja nõue alusetu. Kohus kostjaga ei nõustu. 05.06.2009. a otsustas hageja üldkoosolek teostada elamu XXX renoveerimistööd Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamist käsitleb KÜS § 13 lg 3, mille järgi on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hagejal oli õigus esitada hagi KÜS § 13 lg 3 alusel kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Otsust vaidlustatud ei ole. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Sellest tuleneb korteriühistu õigus ja kohustus lahendada kaasomandi eseme majandamisega seotud küsimusi ning võtta selles osas vastu otsustusi, muuhulgas esitada nõudeid korteriomanikele, kes enamuse poolt vastuvõetud otsuseid ei täida. Kohus on seisukohal, et elamu renoveerimise küsimused kuuluvad korteriühistu üldkoosoleku pädevusse. Korteriühistu mõiste antakse KÜS § 2 lg-s 1, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega viimasele pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi. Koteriühistu on antud juhul otsustanud, et elamu renoveerimise käigus on muuhulgas vajalik eemaldada omavolilised juurdeehitised. Otsustus elamu renoveerida on KÜS § 13 lg 4 kohaselt otsustus elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks. KÜS § 151 lg 2 järgi eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Kuna käesoleval juhul on elamu projekteeritud ilma kinniehitatud rõdudeta ning renoveerimise fassaadiprojekt ei näe ette kinniehitatud rõdusid ei ole võimalik ega mõistlik lahendus, kus korteriühistu ei saa teostada elamu renoveerimist mõnede korteriühistu liikmete vastuseisu tõttu. Kostja on leidnud vastuses kohtule (tl 113), et ei ole rikkunud mingeid endale võetud kohustusi. Kohtu arvates on kostja käitumine viinud selleni, et ka teiste KÜ liikmete soov ja pingutused näha elamut kauni ja korrastatuna jäävad realiseerumata. Hageja on täitnud kostja kohustuse ning kandnud kostja rõdu avamise tõttu kulutusi 5 880 krooni. Hageja on nõude suuruse tõendamiseks esitanud arved, millelt nähtub, et hageja tasus kostja rõdu avamise eest TVOÜ-le 2 880 krooni ning AS-le GE 3 000 krooni. VÕS 1041 kohaselt isik, kes on täitnud teise isiku kohustuse, olemata selleks õigustatud ega kohustatud,

võib isikult, kelle kohustuse ta täitis, nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist niivõrd, kuivõrd see isik on kohustusest vabanemise tõttu rikastunud ajal, mil ta tema vastu kulutuste hüvitamise nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5 880 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.