Tsiviilasja number
2-10-9689
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
9.03.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Rein Jansoni hagi Eesti Energia AS vastu rahalise kohustuse puudumise tuvastamiseks, lepingute täitmiseks kohustamiseks ja 6948,71 krooni ja mitterahalise kahju hüvitamiseks ning Eesti Energia AS vastuhagi Rein Jansoni vastu 3440,20 krooni ja viivise saamiseks Harju Maakohtu 25.11.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Jansoni apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg
Apellatsioonkaebuse hind 10457,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Rein Janson (isikukood XXXXXXXXXXX)
21.02.2011
Kostja Eesti Energia AS (registrikood 10421629), esindaja Kaili Muru-Mölder
Jätta Harju Maakohtu 25.11.2010 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta hageja Rein Jansoni kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduses esitatud asjaolud 31.10.2008 tehti kontroll Kõue vallas XXXXXX talus asuvatele elektrikilpidele ja seal asuvatele voolumõõtjatele. Elektrikilpe on kaks: üks on talus (võrguühenduse läbilaskevõime 10A) ja teine tiigi kaldal olevas saunas (võrguühenduse läbilaskevõime 6A), mis tagab vooluga ka teist elumaja. Olukorra fikseerimise akti nr 065163 kohaselt olid arvestil tehase või taatluse plommid. Elektrikilp liitumispunktis oli kinni plommitud. Seetõttu ei saanud hageja isegi arvesti klemmkaane plommidele ligi ega näinudki neid. Olukorra fikseerinud isik heitis hagejale ette üksnes seda, et peakaitsme väljalülitamisel jäid osa kaableid pingestatud olekusse ning sellest tehti järeldus, et toimub tarbimine mõõtmata ahelast. Hageja soovi komisjoni kokkukutsumiseks ei arvestatud. Seejärel tegi kostja hagejale ettepaneku muuta lepingut ja asendada talus ja saunas olevad liitumispunktid uue liitumispunktiga ja viia kaks lepingut ja kaks erinevat objekti ühe peakaitsme alla. Antud ettepanekuga hageja ei nõustunud, sest kahe eraldi objekti tarbimist (kaks eraldi maja ) peab olema võimalik eraldi mõõta. Möödus umbes 10 kuud akti koostamisest, kui hageja avastas, et tema pangaarvelt on maha võetud 3508, 50 krooni. Pangast sai hageja teada, et see summa on Eesti Energiale kantud otsekorraldusega 16.06.2009 arve nr 46857048 alusel. Seega vormistas Eesti Energia arve elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest perioodil 31.10.2007-31.10.2008 komisjoni kutsumata ning tegelikke asjaolusid ning pinge olemasolu põhjuseid välja selgitamata. Mais või juunis 2009 tuli Eesti Energia poolt saadetud elektrik ja võttis saunast voolumõõtja maha ja tõstis selle juba paigaldatud elektrikilpi elektriposti küljes, sulges karbi ja lahkus. Uut lepingut sõlmitud ei olnud ja peakaitse oli jätkuvalt vanas kilbis. Uus kontroll leidis aset 21.09.2009, mille kohta koostati olukorra fikseerimise akt nr 074495. Antud aktis heidetakse hagejale ette sauna arvesti rikkumist, plommide puudumist ja tarbimist. Hageja ei ole arvestilt plomme eemaldanud ega arvestit rikkunud. Eesti Energia elektrik ise liigutas arvesti teise kohta. Hageja saab aru, et kostja soovib lepingumuudatuste pealesurumisega saavutada olukorda, kus hageja peaks ise hakkama vastutama Eesti Energia poolt paigaldatud sisendkaablite eest. Hageja on küsinud hinnapakkumise sisendkaablite nõuetekohaseks asendamiseks, kui nendega peaks midagi juhtuma ja saanud tööde hinnaks orienteeruvalt 17 472 krooni kaabli kohta. 21.09.2009 anti korraldus voolu väljalülitamiseks. Hageja selleks oma nõusolekut ei andnud. Kuigi kontrolliti sauna voolumõõtjat ja tehti selle alusel etteheiteid tarbimise osas olukorras, kus hagejal oli kehtiv leping, katkestati elektrienergiaga varustamine talu osas, mille kohta etteheiteid ei tehtud. 30.10.2009 sai hageja arve nr 48877622 elektrienergia eest akti 074495 alusel. Aktis toodud etteheiteid ei saa käia hageja kohta, sest hageja ei ole arvestit puutunud. Elektripost asub riigi maal, elektriposti küljes on elektrikilp ja liitumispunkt on posti otsas nelja isolaatori peal. Kostja heidab hagejale ette arvesti rikkumist, kuid see on tõendamata. Elektri väljalülitamisega 21.09.2009 on hagejale tekitatud moraalne kahju. Hageja nõue:
3.tuvastada Eesti Energia AS kohustus lepingute nr 27864634 ja nr 27864631 alusel vastutada ka sisestuskaablite nõuetekohase tehnilise seisukorra osas;
ning alates 15.05.2010 viivise määraga 0,1 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kõik meneltuskulud jäid hageja kanda. 16.06.2009 on kostja esitanud hagejale arve elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest perioodil 31.10.2007-31.10.2008 summas 3508,50 krooni. 28.10.2009 esitas kostja hagejale arve summas 3440,20 krooni elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise eest ajavahemikul 02.06.2009-21.09.2009. Poolted vaidlesid selle üle, kas hageja on tarbimiskohtades Talu ja Saun kasutanud ebaseaduslikult võrguteenust ja elektrienergiat. Elektrituruseaduse § 68 lg 1 p 3 järgi on elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine ebaseaduslik, kui mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil või mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõtmeseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Akti nr 065163 järgi (tlk 27) olid hageja tarbimiskohal 31.10.2008 objektist eemalt mõõdetud koormused 16,1A, 9,42A ja 0,57A, kuid peale telefonikõnet hagejale elektriarvestusseadmetele juurdepääsu saamiseks langesid koormused oluliselt. Hageja juures teostati 31.10.2008 tarbimiskoha Talu elektriarvestusseadmete kontroll. Asja materjalidele lisatud 31.10.2008 tööülesandele (tlk 58) märgitud seletusest nähtuvalt tuvastati mõõteseadmete kontrollimisel enne peakaitset harund, mille kaudu juhiti tarbimine arvestist mööda. Olukorra fikseerimise aktist (tlk 27) nähtuvalt selgus mõõtesüsteemi kontrollimisel, et arvesti klemmkaane plommid on lahti ning seetõttu on võimalik tarbida elektrienergiat mõõtmata ahelast. Peakaitsme väljalülitamisel jäid osa kaableid pingestatud olekusse. Olukorra fikseerimise aktist nähtuvalt ei lubanud hageja ilma läbiotsimisorderita pingesse jäänud kaableid kontrollida, harundi täpset kohta tuvastada ning seda likvideerida. Asja materjalidele on lisatud ka pildid (tlk 63-65) kontrolli käigus avastatud elektripaigaldise kohta. Tunnistaja P. K. ütlustest nähtuvalt avastas ta 31.10.2008 hageja tarbimiskohas Talu kaks eraldi mõõtesüsteemi, millest üks ei olnud Eesti Energia poolt paigaldatud. Tunnistaja ütlustest nähtus, et üks kaabel jäi peale peakaitsme väljalülitamist pingesse, mis viitas sellele, et üks kaabel oli ühendatud enne peakaitset. Eelnimetatud dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja P. K. ütlustega on veenvalt leidnud tõendamist, et hageja juures tarbimiskohas Talu avastati 31.10.2008 süsteem, mis võimaldas hagejal võrguteenust ja elektrienergiat tarbida mõõtmata ahelast, seega on tarbinud ebaseaduslikult võrguteenust ja elektrienergiat. Asja materjalidele lisatud tööülesandest (tlk 70) nähtuvalt teisaldas kostja töötaja 04.06.2009 hageja tarbimiskohast Saun arvesti nr 19562081 liitumiskilpi, arvestile paigaldati plommid ning nimetatud arvesti mõõtis siis nii tarbimiskoha Saun kui ka Talu tarbimist, kusjuures tarbimiskoha Talu senine arvesti jäi tööle vahearvestina. Asja materjalidele lisatud 21.10.2009 olukorra fikseerimise aktist nr 074495 (tlk 14) nähtuvalt kontrolliti hageja tarbimiskoha Saun arvestit ning 21.09.2009 tööülesande (tlk 59) kohaselt avastati, et arvestil puudusid plommid, arvesti päevase näidu numeraator oli rikkumise kahtlusega. Arvesti suunati ekspertiisi. OÜ Tehnokontrollikeskuse 16.09.2009 protokolli (tlk 62) kohaselt leiti kontrolli tulemusena, et arvesti plommid on eemaldatud, näidiku numbrirullil on kriimustus, mis viitab arvesti avamisele ja näidu muutmisele. Nimetatud tõenditega on veenvalt leidnud tõendamist, et hageja on ka tarbimiskohas Saun tarbinud ebaseaduslikult võrguteenust ja elektrienergiat. Kostja on asjas esitanud hageja tarbimiskohtade arvestite näitude andmed alates 2002 (tlk 153-154). Hageja näitude andmetele vastu vaielnud ei ole. Nimetatud näitude analüüsist tuleneb, et enne 21.09.2009 on hageja tarbinud elektrienergiat ja võrguteenust tarbimiskohtades Talu ja Saun kokku ligikaudu 3 korda vähem kui sellele järgneval perioodil. Veenvat selgitust selle kohta, mis põhjusel on tarbimine ligikaudu 3 korda kasvanud, hageja anda ei osanud.
Elektrituruseaduse § 68 lg 2 kohaselt hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning lg 3 kohaselt kehtestab ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra majandus-ja kommunikatsiooniminister. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et 16.06.2009 ja 28.10.2009 arvetel olevad summad on arvestatud vastavalt majandus-ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusele nr 34. Kuivõrd asjas on tuvastatud, et hageja on jätnud tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasumata, tuleb saadu maksumus hagejalt välja mõista. Asjas puudus vaidlus, et hagejal on tasumata 28.10.2009 arve summas 3440,20 krooni. Eeltoodu alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõuded tuvastada, et hagejal puudub kostja suhtes rahaline kohustus summas 6948,71 krooni ja kostjalt 3508, 50 krooni väljamõistmise nõue. Rahuldamisele kuulus vastuhagi nõue ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 3440, 20 krooni. 28.10.2009 arve maksetähtajaks oli 11.11.2009. Arvet hageja tasunud ei ole. Poolte vahel sõlmitud lepingute (tlk 53 ja 55) p 9.4 järgi kui ostja ei tasu makset arvel või makseteatisel märgitud maksetähtpäevaks, on võrguettevõtjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,15 % maksetähtpäevaks tasumata makselt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni võrguettevõtjale. Kostja viivisearvestusest nähtuvalt on kostja arvestanud viivist määraga 0,1 %, seisuga 14.05.2010 summas 633 krooni. Hageja viivisearvestuse õigsusele vastu vaielnud ei ole. TsMS §-st 367 juhindudes kuulus rahuldamisele ka kostja edasiulatuv viivisenõue. Käesolevas asjas on hageja asunud seisukohale, et kostja on poolte vahel elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepinguid rikkunud ning viinud liitumispunkti poolte vahel kokkulepitust teise kohta. Elektrituruseaduse § 3 p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Hageja väide, mille kohaselt on kostja poolte vahel kokkulepitud liitumispunkti teise kohta viinud, ei ole tõendamist leidnud. Tunnistaja Vaiko Püttsepa ütlustest nähtuvalt tuleneb tema arvamus, et liitumispunkt on toodud õhuliini mastist allapoole mastil asuvasse kilpi, sellest, et kostja on paigaldanud mastile jupi kaablit ja kilbi, mida ta ei ole ühegi dokumendiga hagejale üle andnud. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et mastile paigaldatud kaabel ja kilp pole hagejale üle antud, ei tõenda veenvalt, et kostja on liitumispunkti sisestuskaabli ühendusel õhuliini mastist toonud toitekaabli kingadele mastil asuvasse liitumiskilpi. Asja materjalidele lisatud 26.03.2009 kirjast (tlk 66) nähtuvalt teatas kostja hagejale, et soovib hageja tarbimiskohas teha elektritöid ja paigaldada nõuetele vastav mõõtesüsteem, sh arvesti liitumiskilpi mastile. Nimetatud kirjast nähtuvalt informeerib kostja hagejat, et kui mõõtesüsteemile juurdepääsu elektritööde teostamiseks ei tagata, on kostja sunnitud seda lugema võrgu- ja elektrilepingu oluliseks rikkumiseks. Asja materjalidele lisatud tööülesandest (tlk 70) nähtuvalt teisaldas kostja töötaja 04.06.2009 hageja tarbimiskohast Saun arvesti nr 19562081 liitumiskilpi, arvestile paigaldati plommid ning nimetatud arvesti mõõtis siis nii tarbimiskoha Saun kui ka Talu tarbimist, kusjuures tarbimiskoha Talu senine arvesti jäi tööle vahearvestina. Poolte vahel puudus vaidlus, et alates sellest ajast oli senise kahe mõõtepunkti asemel üks mõõtepunkt, mille alusel esitati hagejale kostja poolt arveid. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud kaks lepingut, kuid mõõtepunkte oli ainult üks, siis kostja ei täitnud tarbimiskoha Talu osas sõlmitud lepingut kohaselt. 13.08.2009 teatas (tlk 67) kostja hagejale, et palub võimaldada juurdepääs hageja tarbimiskohas olevale mõõtesüsteemile, et läbi viia mõõteseadmete korraline kontroll ja mõõtesüsteemi demonteerimine. Nimetatud kirjas teatas kostja, et kui mõõtesüsteemile juurdepääsu ei tagata, siis on kostja sunnitud katkestama elektrienergiaga varustamise alates 21.09.2009. Poolte vahel puudus vaidlus, et ka 07.09.2010 käisid kostja töötajad hageja juures, et tekkinud vaidlus lahendada. Asjas puudus vaidlus, et hageja ei ole lubanud senist arvestit tarbimiskoha Talu siseruumidest ümber
paigutada mastil asuvasse kilpi. Eelpooltooduga on tõendatud, et kostja on selleks ettepaneku teinud nii 26.03.2009, 04.06.2009 kui ka 07.09.2010. Elektrituruseaduse § 65 lg 1 p 5 kohaselt tagab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks. Elektrituruseaduse § 67 lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja tema võrku siseneva ja sealt väljuva elektrienergia koguse kindlaksmääramise, mõõteandmete kogumise ja nende töötlemise õigusaktis sätestatud tehniliste nõuete kohaste mõõteseadmete abil ning kooskõlas õigusakti ja võrguteenuse osutamise lepinguga (mõõtmine). Poolte vahel sõlmitud lepingutes mõõteseadme asukohta kokku lepitud ei olnud. Asja materjalidest nähtub, et hageja tarbimiskoha Talu mõõtesüsteem oli kostjaga kooskõlastamata ümber ehitatud. Samas paiknes mõõtesüsteem hagejale kuuluva elamu siseruumides, mistõttu puudus kostjal võimalus selle nõuetekohasust vajalikul määral kontrollida ning ebaseaduslik paigaldis likvideerida. Seetõttu elektrituruseaduse § 65 lg 1 p 5 järgi oli kostjal nii õigus kui ka kohustus ebaseaduslik paigaldis asendada nõuetekohase mõõteseadmega. Tarbimiskoha Talu arvesti paigaldamiseks mastile, kus asub ka tarbimiskoha Saun arvesti, on vaja siseneda hageja elamu siseruumidesse. Selleks hageja luba andnud ei ole. Käesolevas asjas saab tarbimiskoha Talu jaoks edastatud elektrienergia mõõtmiseks arvesti paigaldada alles peale seda, kui hageja on oma kohustuse täitnud, s.o lubanud kostja töötaja arvesti teisaldamiseks enda elamusse. Kuivõrd hageja on sellest keeldunud, ei saa ta nõuda ka elektrienergia mõõtmist mõlema lepingu alusel eraldi. Eeltoodu alusel hageja nõue, millega hageja palus kohustuda kostjat täitma liitumislepinguid ja viima tegelik olukord vastavusse poolte vahel sõlmitud lepingutega ning võimaldada võrguühenduse kasutamine liitumispunktides ja edastatud elektrienergia mõõtmine mõlema lepingu alusel eraldi, tuleb jätta rahuldamata. Hageja on hagiavalduse kohaselt palunud kostjalt välja mõista ka hüvitis kohtu äranägemisel ebaseaduslikult elektrienergia väljalülitamise eest. Asjas puudus vaidlus, et tarbimiskohas Talu ei saa hageja alates 21.09.2009 elektrienergiat tarbida. Kostja väidete kohaselt katkestati elektrienergia edastamine tarbimiskohta Talu seetõttu, et hageja elamu siseruumides paiknev mõõtesüsteem oli omavoliliselt ümberehitatud, mistõttu tarbis hageja ebaseaduslikult elektrienergiat ning nõuetekohase arvesti paigaldamiseks ei lubanud hageja kostja töötajat oma elamu siseruumidesse. Elektrituruseaduse § 90 lg 1 kohaselt võib võrguettevõtja katkestada tarbija võrguühenduse, kui tarbija on jätnud tasumata võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingu alusel tasutava rahasumma või muul viisil oluliselt rikkunud võrguettevõtja või müüjaga sõlmitud lepingus ettenähtud kohustust. Elektrituruseaduse § 65 lg 3 kohaselt on võrguettevõtjal õigus keelduda võrguteenuse osutamisest p. 1 järgi, kui võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega. Käesolevas asjas on eeltoodu alusel tõendamist leidnud, et hageja tarbimiskoha Talu elektripaigaldis ei vastanud nõuetele, hageja keeldus koostööst kostjaga selle nõuetele vastavusse viimiseks. Asjast nähtuvalt on kostja enne elektrienergia väljalülitamist toiminud vastavalt elektrituruseaduse §- 90 lg-tele 2 ja 4. Seega kostja ei ole elektrienergiat hageja tarbimiskohas Talu välja lülitanud ebaseaduslikult, mistõttu tuleb jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Hageja on asjas esitanud ka nõude tuvastada kostja kohustus poolte vahel sõlmitud lepingute alusel vastutada sisestuskaablite nõuetekohase tehnilise seisukorra eest. Kuna kostja ei saa vastutada sisestuskaablite tehnilise seisukorra eest hagejast endast tulenevatest asjaoludest, tuleb hageja nimetatud nõue jätta rahuldamata.
Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi tagasi esimese astme kohtule. 31.10.2008 akt ei vasta majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusele nr
4.08.2004 kirjalikult fikseeritud. Põhjendatud on kostja väide, mille kohaselt ei ole kostja võrguettevõtjana liitumispunkti asukohta muutnud, küll aga on muudetud vastavalt lepingule mõõtepunkti asukohta. Hageja on ekslikult leidnud, et kui mõõtepunkt asub talu siseruumides, siis kuulub kaabel kuni selle mõõtepunktini kostjale ja viimane peab seda korras hoidma. Elektrituruseaduse § 3 p 29 kohaselt on võrk elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini. Liitumispunkti aga muudetud ei ole. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja nõuded rahuldamisele ei kuulu ja seda ka piisavalt põhjendanud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus on põhjendatult rahuldanud vastuhagi. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks ega apellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja Rein Jansoni kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.