Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-61601 Tsiviilasi AS EMT hagi Merle Vöö vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 254,15 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT ( reg.nr 10096159, asukoht Tallinn, Valge 16), hageja esindaja Kristin Nestor-Alviste, kostja Merle Vöö (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxx xxx-xx) Kohtuistungi toimumise aeg 16.02.2011 Resolutsioon Välja mõista Merle Vöölt 431,53 eurot AS EMT kasuks. Jätta Merle Vöö kanda AS EMT menetluskuludest 84,91 %. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud Pooled sõlmisid 20.02.2005 liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma. EMT AS ning kostja sõlmisid 20.02.2005 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu mobiiltelefoni ostuks, kuid on jätnud järelmaksed tasumata. Ostja õigused ja kohustused soetatud kauba eest tasumisel on poolte poolt fikseeritud järelmaksulepingu p-s 2 ja selle alapunktides ning arvelduse kord järelmaksu lepingu neljandas punktis ja selle alapunktides. Lepingulisi kohustusi ei ole kostja täitnud. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest hageja arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Kostja ei tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 28.10.2005 seisuga hagejale 3976,51 kr. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud hageja poolt pakutud mobiilsideteenust selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega poolte vahel sõlmitud liitumislepingu tingimusi. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Liitumislepingut sõlmides kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Tingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma õigeaegselt arveid. Arvete maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat tähtaega. Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile. Hageja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Pooled leppisid kokku Tingimuste p-s 5.13 viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Viivise arvutamisel on lähtutud järgmisest valemist: tasumata summa 3976,51 kr x 0,15% x viivitatud päevade arv ajaperioodil 11.11.2005 kuni 06.12.2010. Hageja vähendab viivist 3975,51 kroonini. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Nestor-Alviste palub VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 alusel kostjalt välja mõista võla 508,23 eurot AS EMT kasuks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu, kuna nõue on aegunud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 20.02.2005 liitumislepinguga loeb kohus tuvastatuks, et hageja osutas kostjale mobiilsideteenust. Müügilepinguga 20.02.2005 loeb kohus tuvastatuks, et EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni Siemens M55, vastav IMEI kood xxxxxxxxxxxxxxx. Ostja kohustus tasuma vara eest müüjale osamaksetena AS EMT vahendusel vastavalt lepingule ja lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Pooled leppisid kokku, et müüja loovutab lepingust tuleneva nõude ostja vastu arveldajale juhul, kui ostja on jätnud osaliselt või täielikult tasumata arveldaja poolt järjestikuliselt esitatud vähemalt 2 arvet. Nõude loovutamisest täiendavalt ostjat ei informeerita. Kostja jättis tasumata kaks järjestikuliselt esitatud arvet, s.o 2005.a augusti- ja septembrikuu eest ning nõue loovutati põhjendatult hagejale. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste p 3.2.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt p-le 3.2.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxx x-x. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat
teavitanud. Vastavalt tingimuste p-le 3.2.5 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt tingimuste p-le 3.4 arved saanuks. Tingimuste p 5.10 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Lepingu p 4.1.13 kohaselt võib hageja nõuda kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist. Kostja jättis tasumata 2005.a augusti- ja septembrikuu arved. Hageja saatis kostjale 28.10.2005 teatise, milles paluti võlg tasuda hiljemalt 11.11.2005. Ka nimetatud kuupäevaks hageja võlgnevust ei tasunud. Küll aga puudus hagejal seaduslik alus nõuda 28.10.2005 arve alusel selleks hetkeks mitte sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist, kuna hageja ei ole järelmaksuga müügilepingut üles öelnud. VÕS § 114 lg 4 sätestab, et kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Kostjal oli 28.10.2005 seisuga võlgnevuses kahe kuu arved, seega on hagejal õigus anda võlgnevuse tasumiseks täiendav tähtaeg. Hageja seda tegi. Kostja ei tasunud võlgnevust täiendavalt antud tähtajaks. Seejärel olnuks hagejal õigus kostjaga lepingud üles öelda. Lepingute ülesütlemist hageja poolt ei ole toimunud. Seega ei olnud põhjendatud 28.10.2005 arve alusel nõuda kostjalt 28.10.2005 mitte sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist. 28.10.2005 teatises on öeldud, et võla tasumata jätmise korral on EMT-l õigus öelda üles kostjaga sõlmitud lepingud, lisada võlasummale tähtajaliste lepingute ennetähtaegse lõpetamise käsitlustasu. 17.11.2005 arve kohaselt on selleks summaks 1200.- kr. Kuna lepinguid üles ei öeldud, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt käsitlustasu väljamõistmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on rikkunud lepingut, jättes täielikult arved nr B05080026214, B05090125898 ja osaliselt arve nr V05100495312 tasumata. Käesolevaks ajaks on järelmaksuga müügilepingus toodud osamaksed kõik muutunud sissenõutavaks. Kostjalt kuulub arvete ja järelmaksuga müügilepingu alusel väljamõistmisele 2776,51 kr. Pooled leppisid kokku Tingimuste p-s 5.13 viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast arvete tasumisega hilinemise eest. Hageja on arvestanud viivist alates arve nr V05100495312 maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise kuupäevani 06.12.2010. Kohus arvestab viivist järelmaksuga müügilepingus toodud viimase osamakse tasumise tähtajale järgnevast päevast, s.o alates 21.02.2006. Kostja on olnud viivituses 1749 päeva. Kostja viivisevõlg hageja ees on: 2776,51 kr x 0,15% x 1749 = 7284,17 kr. Hageja vähendab viivist summani 3975,51 kr. VÕS § 113 lg 1 20.02.2005 kehtinud redaktsioon sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagis toodud viivis. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg
2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kohus leiab, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest hageja arveldusarvele esitatud koondarvel näidatud maksetähtajaks. Arvetest nr B05080026214, B05090125898, V05100495312 nähtub, et kostjale esitati arved alates 31.08.2005 kuni 28.10.2005. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg 2005 lõppemisest. Hageja liitumislepingust tuleneva mobiilsideteenuste kasutamise eest makstava tasunõude aegumine algas 01.01.2006 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2008 kell 24.00. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Järelmaksuga müügilepingu 20.02.2005 kohaselt kohustus kostja tasuma mobiiltelefoni eest vastavalt maksegraafikule alates 2005.a veebruarikuust kuni jaanuarikuuni 2006. AS EMT 28.10.2005 teatisega palus kostjal tasuda võlg 11.11.2005. Kostja võlga 11.11.2005 ei tasunud. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kostjaga järelmaksu müügilepingu üles öelnud. Seega puudus hagejal seaduslik alus nõuda kostjalt 28.10.2005 esitatud arve alusel arve esitamise kuupäevaks mitte sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumist. Augusti-, septembri-, oktoobri-, novembrikuu 2005 osamaksete aegumistähtaeg algab 01.01.2006 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2008 kell 24.00 TsÜS § 154 alusel. 2005.a detsembri-, 2006.a jaanuarikuu osamaksete aegumistähtaeg algab TsÜS § 154 järgi alates 01.01.2007 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2009 kell 24.00. Viiviste nõude aegumistähtaeg algab liitumislepingust tuleneva mobiilsideteenuste kasutamise eest makstava tasu ja järelmaksuga müügilepingu augusti-, septembri-, oktoobri-, novembrikuu 2005 osamaksete osas TsÜS § 154 järgi 01.01.2006 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2008 kell 24.00. Viiviste nõude aegumistähtaeg algab järelmaksuga müügilepingu detsembrikuu 2005 ja jaanuarikuu 2006 osamaksete osas 01.01.2007 kell 00.00 ja lõpeb 31.12.2009 kell 24.00. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest nr 2-07-38676 nähtub, et Pärnu Maakohtusse saabus hageja avaldus 20.09.2007. Pärnu Maakohtus 18.06.2009 määrusega jättis hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu rahuldamata. Väljavõttest elektroonilisest postkastist nähtub, et hageja sai Pärnu Maakohtu 18.06.2009 määruse kätte 25.09.2009. Seega peatus hagi aegumistähtaeg hageja jaoks 20.09.2007 kuni 25.09.2009. Hageja esitas hagi Pärnu Maakohtusse kostja vastu 09.12.2010. Ajaperiood 01.01.2006 kuni 19.09.2007, s.o 1 aasta 8 kuud 19 päeva, ning ajaperiood 26.09.2009 kuni 08.12.2010, s.o 1 aasta 2 kuud 13 päeva. Kokku 2 aastat 11 kuud
3 päeva. Seega liitumislepingust tuleneva mobiilsideteenuste kasutamise eest makstav tasunõue ja augusti-, septembri-, oktoobri-, novembrikuu 2005 osamaksete nõue, 2005.a viiviste nõue ei ole aegunud. Ajaperiood 01.01.2007 kuni 19.09.2007, s.o 8 kuud 19 päeva, ning ajaperiood 26.09.2009 kuni 08.12.2009, s.o 1 aasta 2 kuud 13 päeva. Kokku 1 aasta 11 kuud 2 päeva. Seega detsembrikuu 2005 ja jaanuarikuu 2006 osamaksete nõue, 2006.a viiviste nõue ei ole aegunud. Menetluskulude jaotus Jätta kostja kanda hageja menetluskuludest 84,91 %.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.