Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-00-70

2-00-70 Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RaksS) § 13 lg 1 järgi kuni maa kandmiseni kinnistusraamatusse ei ole õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sealhulgas pooleliolev ehitis maa oluline osa ja seda loetakse vallasasjaks, kui seaduses ei sätestata teisiti. AÕSRakS § 13 lg 6 alusel võib ehitist või selle osa vallasasjana käsutada kuni 2006.a. 1. märtsini. Kaasomandis oleva ehitisega võib pärast 2006.a. 1. märtsi teha kaasomanike vahel kaasomandi lõpetamisega seotud tehinguid, samuti kaasomanikevahelisi tehinguid, mis on vajalikud kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Seega asjaõigusseaduse rakendamise seadus ei luba ka kohtu kaudu omanikel ehitist vallasasjana käsutada. Ehitise (majavalduse) kui vallasasja kaasomandi lõpetamine oleks seadusest tulenevalt võimalik kaasomandi jagamise teel võimalik vaid sel juhul, kui see oleks takistuseks kinnistamist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. AÕSRakS § 12 lg 1 kohaselt kaasomandis oleva ehitise aluse ja selle ehitise teenindamiseks vajalik maa tagastatakse või erastatakse kaasomanikele vastavalt nende osa suurusele ehitises. AÕSRakS § 12 lg 4 järgi kui ehitise kaasomanik ei tasu maa tagastamisega või erastamisega seotud kulutusi või ei tasu maa ostuhinda, siis võib nimetatud kulutused kanda või maa ostuhinna tasuda teine ehitise kaasomanik. Sellisel juhul kohaldatakse võlaõigusseaduse § 1041. AÕSRakS § 12 lg 5 alusel kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse §-sid 76 ja 77. Käesolevas lõikes sätestatud kaasomandi lõpetamise nõude vaatab kohus läbi hagita menetluses. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt on nii hageja kui kostja sooviks olnud teostada maa erastamistoiminguid sh maa kinnistamisega seotud toiminguid xxx majavalduse kandmiseks kinnistusraamatusse (kostja oli nendeks toiminguteks andnud ka volituse L V). 30. juunil 2006.a. on hageja kohtule teatanud, et 2006.a. on kostja sugulased tasunud kostja osa maa erastamise eest ning hageja oli kutsutud maa erastamise lepingu allakirjutamiseks. Hageja palus maaosakonda peatada maa erastamine ja esitas Viru Maakohtule taotluse hagi tagamiseks, seoses asjaoluga, et kui kohus rahuldab tema hagi ja jagab kaasomandi, siis ei ole hiljem vaja teha muudatust kinnistusraamatus, mis on seotud materiaalsete kuludega. Viru Maakohtu 03. juuli 2006.a. määrusega on hagi tagamiseks peatatud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri ja planeerimise ametis xxx asuva maa erastamine kuni tsiviilasjas nr 2-00-70 lõpplahendi jõustumiseni. Kohus leiab, et hageja esitatud asjaoludest on hageja ise oma toimingutega teinud võimatuks xxx ehitise aluse maa erastamise ja seega ei ole olnud võimalik ka maa kinnistamine. Hageja on palunud jagada majavalduse seetõttu, et on oleks mõistlik, et majavalduse remondikulud kannaks üks kaasomanikes. Seadus ei luba hageja toodud põhjendustel teha erandit ja jagada vallasasjana majavaldust.

Poolte vahel ei ole vaidlust, mis takistaks kinnistamist, kuid poolte vahel on vaidlus, et maa kinnistataks vaid ühele kaasomanikule. Hageja on tõlgendanud seadust selliselt, et mõistlik oleks 3(4)

2-00-70 kohe majavaldus ehitisena jagada, seadus aga ehitise jagamist vallasasjana mõistlikkuse põhimõttest kulude kokkuhoidmise eesmärgil ette ei näe ning mõlemad majavalduse xxx kaasomanikud on avaldanud soovi erastada ehitise aluseks olevat maad ja teostada maa kinnistamiseks vajalikke toiminguid, siis ei ole ka kohtul võimalik jagada ehitist kui vallasasja. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga eesmärki, et lõpetataks hageja ja kostja kaasomandi majavaldusele, mis on vallasasi, xxx. ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et on hagejal on võimalik jagada kaasomand kinnisomandina peale ehitise muutumist kinnisomandi oluliseks osaks ja peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. TsMS § 386 lg 4 järgi kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis tuleb tühistada Viru Maakohtu 03. juuli 2006..a määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006.a. alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 12. september 2000.a. ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Enne 01. jaanuari 2006..a kehtinud TsMS ei reguleerinud eraldi hagi läbi vaatmata jätmisel menetluskulude kandmist, siis kohus leiab, et kuna kostjal menetluses kulusid tekkinud ei ole, sest kostjale ei ole olnud võimalik kätte toimetada hagimaterjale, siis jäävad kõik hageja kantud meneltuskulud hageja kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.