2-10-3794
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2011.a Tartus, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-3794
Tsiviilasi
Jaan Keerdo hagi Arto Rammul vastu kahju väljamõistmiseks.
Hagihind
3140.43 eurot (49137 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Jaan Keerdo Kostja Arto Rammul Kostja Arto Rammul esindaja Fred Sooläte (Civilis Õigusbüroo OÜ, Veerenni 52, 11313 Tallinn). 31.01.2011.a. Istungisekretär Astrid Sägi
esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija
Jätta Jaan Keerdo hagi Arto Rammul vastu kahju väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Jaan Keerdo kanda. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE (tl 4-7).
Jaan Keerdo ja Arto Rammul sõlmisid 17.08.2006.a suulise töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja paigaldama perioodil 17.08 – 31.10.2006.a Haabsaare kinnistule tarbe- ja reoveetorustiku, klaasplastist septiku ning ehitama imbsüsteemi mehhaaniliselt puhastatud reovee maasse immutamiseks. Kostja täitis lepingulise kohustuse 15. oktoobriks 2006.a ja hageja tasus tööde teostamise eest sularahas 20 000 krooni. 2007.a kevadel avastas hageja, et vesi on reoveetrassi vahekaevudes ja septiku tühjendustorudes. Hageja teavitas kostjat ilmnenud asjaoludest, kuna hagejal tekkis kahtlus, et reovee süsteem ei ole paigaldatud nõuetekohaselt. Kostja väitis hagejale, et tööd on teostatud õigesti. 2007.a sügiseks ei olnud olukord muutunud ja vesi oli endiselt reoveetrassi vahekaevudes ning septiku tühjendustorudes. Hageja küsis arvamust firmast Fertil, kelle arvates oli kogu reovee süsteem paigaldatud liiga sügavale pinnasesse, arvesse võtmata põhjavee taset. Hageja nõudis kostjalt tööde ümbertegemist ning kevadel 2008.a oli kostja nõus hagejale kahju hüvitama ja tööd ümber tegema ning kostja palus tööde alustamist edasi lükata sügisesse 2008.a, kuna kostjal puudusid rahalised vahendid tööde ümber tegemiseks ja materjali ostuks. Kostja soovitas hagejal lasta kuiva ilmaga välja kaevata paigaldatud septik ja lubas hagejale septiku väljakaevamise hüvitada. Hageja lasi omal kulul välja kaevata septiku ja kaevata uue imbväljaku kraavi, makstes teostajale töötasuks 6000 krooni. 2008.a sügisel võttis hageja kostjaga ühendust, et kokku lepitud töid alustada, kostja keeldus tööde ümbertegemisest kui ka kahjude hüvitamisest. Hageja pöördus veel kostja poole korduvalt kevadel ja suvel 2009. Tööde põhjalikul ülevaatusel on ilmnenud, et kostja on oma lepingulise kohustuse täitnud puudustega. Reovee torustik on paigaldatud 1,8m sügavusele, mis on allapoole püsiva põhjavee taset. Seega liiga sügavale. Paigaldusvea tõttu ei saanud reovee torustikku ja septikut kasutusele võtta, sest paigaldatud süsteem toimis vastupidi. Imbväljakust surus vee septikusse ja sealt omakorda reovee torustikku. Taaskasutusse saab võtta ainult septiku, mis on hageja poolt lastud välja kaevata. Taaskasutusse ei ole võimalik võtta materjale, mis on paigaldatud kostja poolt maa alla - killustik, liiv, imbväljaku kattetekstiil, reoveetorustik. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuna 49 137 krooni, mis koosneb septiku väljakaevamise ja imbväljaku kraavi kaevamise kulud 4000 krooni, reovee torustiku kraavide kaevamise ja imbväljaku täitematerjali kulu 12 600 krooni, soojustusplaat Styrofoam 4947 krooni, süsteemi ehitamiseks kulunud materjal 7590 krooni, töötasu kostjale 20 000 krooni.
Kostja arvates hagiavalduses esitatud hageja nõuded on paljasõnalised, alusetud ning täiesti tõendamata. Hageja viitab igasugustele suusõnalistele kokkulepetele kostjaga, mida kostja ei tunnista. Kostjale on ebaselge, kuidas ja mis alusel on tekkinud väidetavad hageja ja kostja vahelised õiguslikud suhted, kas nad on lepingulised või lepinguvälised. Perioodil august 2006 kuni oktoober 2006 abistas kostja hagejat tema talumaja renoveerimisel ning tegemist oli suulise kokkuleppega endiste tuttavate vahel. Kokkuleppe esemeks ei olnud üksnes abistamine reoveesüsteemi paigaldamisel, vaid ka muud abitööd. Nimetatud perioodil oli kostja töötu ja nõustus hagejapoolt pakutud juhutööga. Sõbralikud lubadused, mis olid tekkinud poolte vahel, on võlaõiguslikus tähenduses mittetäielikud kõlbelised kohustused VÕS § 4 lg 2 p 2 tähenduses, mitte aga suusõnalisest töövõtulepingust tulenevad kohustused. Kostja abistamine hagejale ei olnud seotud kostja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega ja kostja teostas töid hageja juhtnööride järgi. Hageja otsustas ise, kuhu kohta reovee süsteemi tuleb ehitada, kui sügavale jne. Hageja oleks pidanud algusest peale sellise töö tegemise usaldama spetsialistidele, mitte aga teostama sellist tööd iseseisvalt koos juhuabilistega. Kostja leiab, et poolte vahel puudus lepinguline suhe ning töö tegemine toimus hageja riisikol. Hageja poolt on tõendamata kahju suurus ja põhjuslik seos kostja käitumise ja väidetava kahju olemasolu vahel. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud väidetava töölepingu sisu, siis ei saa väita, et kostja poolt tehtud töö ei vasta lepingutingimustele. Hageja on kinnitanud, et töö võeti vastu 15.10.2006.a. Kui hageja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus
täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija ehk hageja. Hageja väidab ise (hagiavalduse pp 1013), et 2008 aastal ta kaevas septiku välja ja tegi uue imbväljaku kraavi ning seejärel „tellis“ tehtud töödele ekspertiisi. Seoses sellega kostja leiab, et hagiavaldusele lisatud Keskkond & Partnerid eksperdiarvamus on väär ning tagantjärgi fabritseeritud. Ehitusseaduse § 16 lg 3 kohaselt, kohalikul omavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Seoses sellega kostja leiab, et hagejal kui keskmiselt hoolsal isikul peaks olema vastavasisuline ehitusprojekt, mille alusel ning kohaselt hageja oleks pidanud ehitama oma kinnistul kanalisatsioonisüsteemi. Ehitusseaduse § 29 lg 3 p-st 1, on ehitise omanik kohustatud korraldama ehitamise ajal pideva järelevalve ehitamise üle (omanikujärelevalve). Ehitusseaduse § 31 tulenevalt, ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Ehitise omanikul on õigus nõuda enne ehitamise algust ettevõtjaga lepingu sõlmimist, milles lepitakse kokku tagatise liigis ja suuruses ettevõtja tegevusest tekkida võiva kahju hüvitamiseks ehitise omanikule. Seoses eeltooduga kostja leiab, et hageja ei ilmutanud vajalikku hoolsust kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel. Vastasel juhul hageja oleks kogunud ehituse käigus piisavalt dokumentaalseid tõendeid, näitamaks kostja rolli antud asjas ning kostja tehtud töö mittevastavust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Jaan Keerdo poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et temal oli kostjaga suuline kokkulepe, et kostja paigaldab kanalisatsioonitrassi saunast septikuni ja septikust tulenevalt maja asukohani, paigaldab kaevust puhta vee trassi saunani, ehitab välja imbväljaku ja paigaldab septiku. Kostja oli see, kes näitas kuhu trassid tuleb kaevata ning kostja ise pakkus talle abi, et ta tuleb teeb tööd ära. Töötasu maksis ta pärast tööde valmimist sularahas 20 000 krooni. Hiljem kui tekkisid probleemid, teavitas ta kostjat mitmel korral nendest. Hageja soovib kostjalt välja mõista kahjuna 49 137 krooni. Arto Rammul’i esindaja Fred Sooläte, seletustest nähtub, et ta eeldab et hageja rajaneb oma nõude VÕS § 115 lg 1 ning hageja peab tõendama, et kostja on süüdi puuduste tekkimises, samuti et kahju on tekkinud ning kui suur kahju on. Kostja vaidlustab ka hageja poolt esitatud arved. Hageja poolt esitatud kahju suurus ei ole tõendatud. Samuti ei tõesta kostja kutsetunnistus seda, et inimene on võimeline iseseisvalt selliseid töid teostama. Arto Rammul’i poolt kohtule antud ütlustest nähtub, et hageja kutsus teda appi vajalike tööde teostamiseks. Tööde tegemine toimus hageja juhendamisel, tööde valmimiseks mingit tähtaega ei olnud. OÜ Sanitex sellist teenust ei pakkunud vaid tegeles sanitaartehniliste tööde pakkumisega korterelamutele. OÜ Sanitex läks ta tööle hageja juures tööde tegemise ajal, tal on lukkseppsanitaartehniku haridus. Raha maksis hageja etappide kaupa, töötasu maksis hageja sularahas ja tehtud töö eest maksti talle 5000 krooni. Hageja käis tema juures rääkimas, et vesi jookseb valetpidi, hoopis majja sisse mitte välja ja ütles et see on tema süü.
Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja on seisukohal, et temal hagejaga lepingulist suhet ei ole. Samas on nii hageja kui ka kostja kinnitanud, et perioodil 17.08 – 15.10.2006.a töötas kostja hageja juures, et rajada kanalisatsioonisüsteem ning et tehtud töö võeti hageja poolt vastu 15.10.2006.a ja et tehtud töö eest tasuti samuti 15.10.2006.a. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine. Seega oli antud töölepingu esemeks kanalisatsioonisüsteemi rajamine ning poolte lepinguline suhe vastab töövõtulepingu tunnustele.
Mõlemad pooled on kohtus kinnitanud, et tööde teostamiseks lepiti kokku tehtava töö eest saadav tasu. Hageja poolt antud seletustest nähtub, et ta maksis kostjale tehtud töö eest 20 000 Eesti krooni. Kostja poolt antud ütlustest nähtub, et ta sai hagejalt tehtud töö eest 5000 krooni. Kuna kostja võtab omaks tehtud tööde eest 5000 krooni saamise ja muud tõendid kohtul puuduvad, siis kohus loeb tõendatuks, et poolte vahel lepiti kokku töötasus 5000 krooni, mis ka kostjale hageja poolt maksti. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik. Hageja on seisukohal, et kostja poolt teostatud töö ei vasta kokkulepitule, kuna reovee torustik on paigaldatud 1,8 m sügavusele, mis on allapoole püsiva põhjavee taset, seega liiga sügavale. Hageja on esitanud kohtule Keskkond & Partnerid arvamuse (tl 8), mille kohaselt kanalisatsioonisüsteemi ehitamise käigus on tehtud põhimõtteline viga ja kanalisatsioonitorustik, septik kui ka imbsüsteem on paigaldatud liiga sügavale. Kostja väidab, et kõik tööd tehti hageja juhendamisel. VÕS § 642 lg 1 sätestab töövõtja vastutuse üldise põhimõtte, mille kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. VÕS § 641 lg 2 p 1,2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 644 lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles osas, et hageja avastas puudused 2007.a kevadel ning teavitas puudustest ka kostjat. Kostja on kohtus kinnitanud, et hageja käis temaga ilmnenud puudustest rääkimas ja palus need kõrvaldada. Seega on hageja kostjat teavitanud esinevatest puudustest mõistliku aja jooksul. Antud asjas on tuvastatud, et hageja rajas oma kinnistul kanalisatsioonisüsteemi, mis on rajatis Ehitusseaduse § 2 lg 3 mõtte kohaselt. Kanalisatsioonisüsteemi rajamine on ehitustegevus Ehitusseaduse § 2 lg 6 p 1 kohaselt. Ehitusseaduse § 29 lg 1 p 10 kohaselt ehitise omanik on muuhulgas kohustatud tagama ehitamise isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus. Kohtule esitatud Tartu Kutsehariduskeskuse tõendist 25.03.2010.a (tl 34) nähtub, et Arto Rammul õppis ajavahemikul 29.09.1992.a - 22.06.1995.a lukksepp-santehniku erialal ja Arto Rammul’le on väljastatud kutsekeskharidust tõendav kutsetunnistus. Antud tõendist ei nähtu, et kostja oleks ettevõtja ehitusalal või vastutav spetsialist Ehitusseaduse §de 41 ja 47 mõtte kohaselt. Seega ei saa käsitleda kostjat, kui vastavaid eriteadmisi omavat professionaali. Üldreeglina VÕS § 642 lg 1 mõtte kohaselt vastutab ehitaja ehitusvigade eest alati. Üheks erandiks, millal ehitaja siiski oma töö puuduse eest ei vastuta, on sätestatud VÕS §-s 641 lg 3.
VÕS § 641 lg 3 kohaselt töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. VÕS § 14 lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kuigi VÕS § 641 lg 3 kohaselt vabaneb töövõtja üldjuhul vastutusest, mille on põhjustanud tellija poolt tööde läbiviimise kohta antud juhis, rõhutab seadus, et töövõtja on kohustatud juhised nende sobilikkuse ja otstarbekuse osas üle kontrollima. Ehituslepingute puhul on tavaline, et töövõtjale antavad juhised ei pärine mitte tellijalt endalt, vaid tema palgatud arhitektilt, insenerilt või mõne muu valdkonna spetsialistilt. Arvestades, et poolte vahel kokkulepitud töövõtulepingu esemeks oli ehitise teenindamiseks rajatise ehitamine ja et Ehitusseaduse § 30 lg 4 p 6 kohaselt võib omanikujärelevalvet teha ehitise omanik, siis on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb lugeda tõeseks kostja väited selle kohta, et tööd teostati hageja juhendamisel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks teadnud, et kostja ei oma vastavat kvalifikatsiooni ja pädevaid teadmisi antud töö tegemiseks. Samuti ei leidnud kohtus tõendamist asjaolu, et kostja ei oleks vastavalt VÕS § 641 lg 3 mõttele piisavalt kontrollinud tellija poolt antud juhiseid. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja VÕS § 115 järgi koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei tule seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitada. Isik peab VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kuna kostja ei omanud nõutavaid teadmisi antud töö tegemiseks siis ei saanudki hageja kostjalt oodata nõutavat profesionaalsust ning antud juhul ei ole kohtus leidnud tõendamist kostjapoolne kohustuste rikkumine.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.