L. I. hagi OG Elektra AS-i vastu töölepingu muutmise kehtetuks tunnistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitiste väljamõistmise nõudes. Hagihind 2 820.61 eurot.
Asja läbivaatamise kuupäev
15. veebruar 2011.a
Istungil osalenud isikud
Hageja: L. I. ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G. Kostja OG Elektra AS-i lepinguline vandeadvokaadi abi Rait Sarjas.
esindaja
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnistada kostja OG Elektra AS-i (registrikood 10054238, asukoht Ed. Vilde 6a, 44310 Rakvere) ja hageja L. I. (isikukood xxx, elukoht xxx) vahel sõlmitud töölepingu nr 2090 02.07.2009.a TLS § 86 p 4 alusel lõpetamine ebaseaduslikuks ja välja mõista kostjalt OG Elektra AS-ilt hageja L. I. kasuks TLS § 117 lg 2 ja ITVS § 30 lg 2 alusel hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kolme kuu keskmise palga, kokku 1 069 (üks tuhat kuuskümmend üheksa) eurot 86 senti, ulatuses.
4.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
1 (9)
2-09-37570
5.Jätta hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi I. G.’i riigi õigusabi kulud 594.48 eurot Eesti Vabariigi kanda.
6.Saata kohtuotsuse ärakiri hagejale ja poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 31. juulil 2009.a Viru Maakohtule hagi OG Elektra AS vastu töölepingu muutmise kehtetuks tunnistamise, tööle ennistamise, tööandjalt TLS § 117 lg 2 alusel kuue kuu keskmise töötasu 35 646 krooni ja § 87 lg 2 alusel 8 487 krooni väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel 19.04.2006.a sõlmitud töölepingu nr. 2090 alusel töötas hageja kostja juures kassiiri ametikohal. 20.04.2009.a muutis tööandja töölepingu, mille tulemusena pidid naiskassiirid tegema keelatud rasket tööd. Tööandja ei ole muudatusi Tööinspektsioonis kooskõlastanud, samuti ei muutnud sisekorraeeskirju.
2.Töölepingu muutmisel kasutas tööandja petmist, psüühilist vägivalda ja ähvardusi. Lepingu muudatuse vormistamisel oli tööleping TLS § 54 alusel peatunud seoses hageja ajutise töövõimetusega.
3.02.07.2009.a lõpetas tööandja hagejaga ühepoolselt töölepingu TLS § 86 p 4 alusel töötaja terviseseisundi tõttu. Lepingu lõpetamisel rikkus tööandja TLS § 101 lg 3, sest tal ei olnud arsti otsust, millest saaks tuvastada töötaja tervise seisundi mittevastavust ametikohale või tehtavale tööle esitatavatele nõudmistele. Töölepingu sõlmimisel esitas töötaja tööandjale tervisetõendi, kuna leping sõlmiti töötamiseks tööl, kus on ettenähtud eelnev ja perioodiline tervisekontroll. Seega puudus alus töölepingu lõpetamiseks töötaja tervise seisundi tõttu.
4.Tööandja ei täitnud TLS § 87 lg 1 p 4 sätestatud töölepingu lõpetamisest üks kuu ette teatamise kohustust. 28.05.2009.a sai hageja posti teel kirjaliku teate töölepingu lõpetamisest, kuid seoses sellega, et 03.05.2009.a-03.06.2009.a viibis ta töövõimetuslehel, oli töösuhe peatunud. Sellepärast kirjalikul etteteatamisel ei ole õiguslikke tagajärgi.
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 06.08.2009.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude täpsustamiseks ja hagiavaldusele lisatud venekeelsete dokumentaalsete tõendite eestikeelsete tõlgete esitamiseks.
6.09. septembril 2009.a esitas hageja haginõuete täpsustused, mille kohaselt palub hageja vastavalt TLS § 125 lg 1 p 7 tunnistada kehtetuks töölepingu 20.04.2009.a muudatused; TLS § 86 p 4 tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu lõpetamine 02.07.2009.a ja TLS § 117 lg 2 alusel välja mõista tööandjalt kuue kuu keskmine töötasu summas 2 278.19 eurot (35 646
2 (9)
2-09-37570 krooni); TLS § 87 lg 2 alusel välja mõista 542.42 eurot (8 487 krooni), kuna tööandja viivitas teatega töölepingu lõpetamisest.
KOSTJA VASTUS
7.28. oktoobril 2009.a esitatud vastuses kostja esindaja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt teade töölepingu lõpetamise kohta saadeti hagejale 26.05.2009.a, millise on hageja kätte saanud 28.05.2009.a. Kostja teavitas hagejat töölepingu lõpetamise alusest ja tähtajast kuni 30.06.2009.a kehtinud TLS alusel ja korras.
8.Töölepingu muudatuste kehtetuks tunnistamise nõue ei ole põhjendatud, kuna hagist ei nähtu, millest tulenes kostja poolne väidetav petmine või psüühiline vägivald ja ähvardused. Hageja on allkirjastanud 20.04.2009.a muudatused, samas hagiavaldusest ega selle juurde lisatud tõenditest ei tulene, et hageja ei suutnud allkirjastamise hetkel aru saada oma tegude tähendusest või neid juhtida. Kostja leidis, et käesoleval juhul ei esine TLS § 125 lg 1 p 7 või p 8 toodud aluseid ja hageja vabatahtlikult kirjutas alla 20.04.2009.a teenindaja ametijuhendile. 20.04.2009.a toimus Jõhvi kaupluses osaline koosolek, kus selgitati kostja juhatuse 30.03.2009.a otsust kaupluste töökorralduse ühtlustamise ja sellega seonduvalt kaupluste töötajate ametijuhendite muutmise kohta. Hagejat teavitati koosoleku toimumisest telefoni teel, hagejal oli võimalus koosolekust osa võtta, koosolekul hageja tutvus ja allkirjastas muudetud teenindaja ametijuhendi. Seega toimus töölepingu tingimuste muutmine hageja vabatahte alusel.
9.Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõude osas teatas kostja esindaja, et hageja ise esitas tööandjale Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 02.03.2009.a otsuse nr. 486741 hagejal püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta, millest nähtub, et hagejal on krooniline keskmise funktsionaalraskusega radikulaarne kahjustus selgroo nimme-ristluuosas, ei sobi koormuse ja sundasendiga töö. Sellest lähtuvalt ei vastanud hageja terviseseisund tema poolt kostja juures tehtavale tööle. Kuivõrd hageja esitas tööandjale otsuse püsiva töövõimetuse kohta, millest nähtus hageja võimetus täita töökohustusi ning kostjal ei olnud hagejale pakkuda teist, hageja tervisele sobivat tööd, lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p 4 alusel. Seega oli töölepingu lõpetamine seaduslik.
10.Kuna kostja teavitas hagejat töölepingu lõpetamisest tähtaegselt, 26.05.2009.a, siis ei ole hüvitise nõue põhjendatud. Teade töölepingu lõpetamisest saadeti hagejale 26.05.2009.a kirjaga postisaadetise väljastusteatega, hageja sai selle kätte 28.05.2009.a. Hageja viibis töövõimetuslehel 03.05.2009.a kuni 15.06.2009.a. Töölepingu lõpetamise ajal hageja töövõimetuslehel ei viibinud, samuti ei esinenud ühtegi teist töölepingu lõpetamist keelavat alust. Tööleping lõpetati hagejaga 02.07.2009.a, kuna hageja viibis puhkusel 16.06.2009.a kuni 01.07.2009.a (puhkus lükkus edasi seoses hageja töövõimetusega).
ASJA KÄIK
11.18. novembril 2009.a esitatud seisukohas teatas hageja, et on ekslikult märkinud hagis TLS § 125 lg 1 p 7, õige peaks olema TLS § 125 lg 1 p 8.
3 (9)
2-09-37570
12.06. jaanuaril 2010.a esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Viru Maakohtu 01.02.2010.a kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus ja hagejale määrati õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.
HAGITÄPSUSTUS JA KOSTJA TÄIENDAVAD VASTUVÄITED
13.18. juunil 2010.a esitas hageja esindaja täpsustatud hagiavalduse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu nr. 2090 01.04.2009.a muudatus; tunnistada ebaseaduslikuks töölepingu TLS § 86 p 4 alusel lõpetamine 02.07.2009.a; TLS § 117 lg 2, ITVS § 30 lg 2 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2 278.18 eurot (35 645.70 krooni). Hageja märgib, et tööandja oli teadlik tema 50% töövõime kaotusest juba tööle vormistamise hetkel. Kostja aktsepteeris seda. Hageja regulaarselt (kord aastas) esitas kostjale arstliku ekspertiisi otsuse, mille kohaselt oli töövõime kaotus 50% ning et hagejale ei sobi töö sundasendis ja füüsilise koormusega. Mingeid pretensioone kolme aasta jooksul tööandjal sellele ei olnud. Hageja märkis, et töölepingu lõpetamisel ei pakkunud tööandja hagejale teist tööd, kuigi tal oli see võimalus, tööandja lõpetas töölepingu hagejaga ühepoolselt. Töölepingu tingimuste muudatus oli hageja poolt allkirjastatud pettuse ja ähvarduse mõju all, seega on alus selle kehtetuks tunnistamiseks.
14.10. augustil 2010.a esitatud vastuses kostja esindaja märkis, et sisuliselt ei ole hageja oma nõude põhistamiseks ega tõendamiseks uusi asjaolusid välja toonud ega tõenditele osutanud. Kostja on aga hageja esitanud väidetele põhjalikult vastanud 27.10.2009.a. Kostja ei pidanud vajalikuks varasemaid seisukohti korrata. Esindaja märkis, et hageja väide, nagu oleks kostja olnud teadlik tema töövõimekaotusest juba hageja tööle võtmisel, on väär. Dokumendi töövõimetuse kohta esitas hageja alles 2009.a kevadel. Töölepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja teadlik hageja töövõime kaotusest, kuna juhul, kui tööandja oleks olnud teadlik, oleks hageja eest maksnud sotsiaalmaksu mitte tööandja, vaid riik, vastavalt SMS § 6 lg 1 p 5. Asjaolu, et hageja eest maksis sotsiaalmaksu kostja, näitab, et kostja ei olnud teadlik hageja töövõimetusest.
KOHTUISTUNG
15.15. veebruaril 2011.a toimunud kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid varem esitatud nõuete ja taotluste juurde tunnistajate ülekuulamiseks ja esitasid taotluse hageja vande all ülekuulamiseks. Esindaja seletuste kohaselt lõpetati tööleping ebaseaduslikult. Arstliku ekspertiisi otsus ei ole töösuhte lõpetamise aluseks, vaid on aluseks töötaja tervisekontrollile saatmiseks. Hageja kirjutas alla ametijuhendile surve all. Esindaja palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Riigi õigusabi tasu palus esindaja jätta igal juhul riigi kanda ja juhul, kui kohus jätab hagi rahuldamata, palus osa hageja kuludest jätta kostja kanda s.o. menetluskulud, mis on seotud asja arutamise edasilükkamisega, sest asja arutanud kohtuniku taandamisavalduse esitas kostja esindaja, mis venitas menetlust.
16.Hageja vande all antud seletuste kohaselt oli tal töötamise alguses 50% töövõime kaotus, siis 40% ja pärast taas 50%. Tööle asudes töötas ta ainult kassas, võis ka asendada töötajaid letis. Ametijuhendi muutmisega öeldi talle, et ta on koristaja, taara vastuvõtja, laadija ja üldse pidi tegema kõiki töid. Seetõttu ei olnud hageja nõus ametijuhendit allkirjastama. Teda psühholoogiliselt ähvardati, et nad leiavad võimaluse teda lahti lasta. Hageja palus ametijuhendiga tutvumiseks aega 2 tundi, sellest keelduti. Öeldi, et kirjuta alla või lastakse lahti. Hageja kirjutas ähvardusi kartes ametijuhendile alla, sest ei tahtnud jääda tööta. Hageja
4 (9)
2-09-37570 esitas arstliku komisjoni otsuse tööandjale õigeaegselt. Ka viimase arstliku komisjoni otsuse esitas hageja kostjale. 2009.a märtsikuus ei antud hagejal enam kassas töötada. Seda tehti selleks, et hageja ei saaks tööga hakkama. Tööandja spetsiaalselt pani hageja raskemale tööle, et temast lahti saada.
17.Kostja esindaja vaidles vastu hageja vande all ülekuulamisele, leides, hageja enda seletused ei pruugi olla objektiivsed. Esindaja palus üle kuulata kostja tunnistaja Ü. L.. Kostja esindaja jäi varem esitatud kostja seisukohtade juurde, leides, et töölepingu lõpetamine oli õiguspärane. Hageja ise on kinnitanud, et ta ei saanud oma tööga hakkama. Vaidluse all ei ole asjaolu, et alates ametijuhendi alla kirjutamisest oli hageja tööl ainult 12 päeva, 1.5 kuud oli ta haiguslehel. Hageja on kinnitanud, et selle põhjuseks oli see, et ta ei saanud tööga hakkama. Kostja käitus igati seaduspäraselt, teatas lepingu lõpetamisest vastavalt seadusele ette, maksis välja saamata puhkusetasu ning lõpparve nii, nagu seadus ette nägi. Hageja töövõimetusest sai kostja teada alles 2009.a kevadel. Kostja on hageja eest makstud täies ulatuses sotsiaalmaksu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
19.Poolte vahel 19.04.2006.a sõlmitud töölepingu nr 2090 alusel asus hageja kostja juurde tööle teenindaja ametikohale katseajaga 4 kuud. Töölepingu punktis 2.3. leppisid pooled, et töötaja ametikirjeldus ja töökohustused kehtestatakse eraldi lisana, mis on lepingu lahutamatu osa (I kd t. lk. 107, 108, 116, 117). Töölepingu lisas nr 1 (Ametijuhend) toodud ametikirjelduse kohaselt oli hageja ametikoha nimetuseks kaupluse teenindaja või nooreteenindaja. Ametijuhendi punkti 21 kohaselt kohustus hageja lisaks sama juhendi punktides 1-20 toodud põhiülesannetele täitma ka muid ülesandeid vastavalt vajadusele (I kd t .lk. 37, 38). Hageja on ametijuhendile alla kirjutanud ja tal ei ole vaidlust alates tööle asumist selle ametjuhendi alusel töötamise üle. Seega väärad on hagiavalduses ja ka kohtuistungil toodud hageja väited kostja juures kassiiri ametikohal töötamise kohta. Sellega on tuvastatud, et hageja töötas kostja juures kaupluse teenindajana.
20.01.04.2009.a kehtestas kostja uue ametijuhendi, mis on töölepingu nr 2090 lisa nr 4 ja mille kohaselt on hageja ametikoha nimetuseks teenindaja. Hageja kirjutas ametjuhendile alla 20.04.2009.a (I kd t. lk. 121, 122), mistõttu vastavalt töölepingu punkti 2.3. alates sellest kuupäevast muutus uus ametijuhend töölepingu lahutamatuks osaks. Samuti on hageja alla kirjutanud töölepingu lisale nr 3 (tööandja 30.03.2009.a otsuse kinnitamine), millega tutvustati ja võeti täitmiseks uus teenindaja ametijuhend (I kd t. lk 35, 120) Hagejal ei ole vaidlust tema poolt lepingu lisa 3 ja lisa 4 allkirjastamise üle, kuid väidab et ta oli seda sunnitud tegema pettuse, psüühiline vägivalla ja ähvarduse mõjul.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuni 01.07.2009.a kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 125 lg 1 p 8 sätestas, et töövaidlusorgan tunnistab kannatanu hagi põhjal kehtetuks töölepingu, mis sõlmiti pettuse, vägivalla, ähvarduse või tööandja esindaja kuritahtliku kokkuleppe mõjul töötajaga. Tehingu pettuse, psüühiline vägivalla ja ähvarduse mõjul
5 (9)
2-09-37570 tegemise hagi esitamisel on tõendamiskoormis poolel, kes pettuse, vägivalla või ähvarduse vastuväite esitab.
22.Pettuse mõiste on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 lg 1, mille kohaselt pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Pettus eeldab petmistahet, mis väljendub ebaõigete asjaolude avaldamises või asjaolude avaldamata jätmises. Hageja ei ole oma hagis põhjendanud, millised ebaõigeid asjaolusid andmeid kostja töölepingu muudatuse ettevalmistamisel ja nende allkirjastamiseks esitamisel avaldas või avaldamata jättis.
23.TsÜS § 96 lg 1 alusel, isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis. TSÜS § 96 lg 1 sätestatud aluse esinemise kontrollimisel on oluline tuvastada, et isiku suhtes kasutati vahetult ja tõsist füüsilist või psüühilist vägivalda, mis ei jätnud talle mingit mõistlikku valikut. TLS § 125 lg 1 p 8 alusel esitatud hagi rahuldamiseks on lisaks lepingu või selle muudatuste sõlmimisele on vaja tuvastada, et töötaja sai läbi lepingumuudatuse kannatada. Käesolevas vaidluses ei ole tuvastatud, kas ja kuidas poolte vahel tehtud õlepingu muudatuse tõttu hageja kannatada sai ja milles tema kannatused seisnevad.
24.TsMS § 229 lg 2 esimese lause alusel tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Kohtuistungil vande all antud hageja seletustega on tuvastatud, et kostjapoolne ähvardus seisnes töölepingu lõpetamises, juhul kui hageja lepingu muudatusega ei nõustuks. Hageja kirjutas ähvardusi kartes ametijuhendile alla, sest ei tahtnud jääda tööta (II kd t. lk. 18). Tunnistaja Inga Pärnaste ütluste kohaselt 20.04.2009.a kirjutas hageja ametijuhendile alla, sest hagejale öeldi, et kui ta alla ei kirjuta, siis hageja vallandatakse (II kd t. lk. 12).
25.TsÜS § 96 lg 2 kohaselt ähvardus on õigusvastane juhul, kui õigusvastane on: tegu või tegevusetus, millega tehingu teinud isikut ähvardati; ähvarduse mõjul tehtud tehingu eesmärk; teo või tegevusetuse, millega ähvardati, kasutamine tehingu tegemisele kallutamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et tööandja tegevus TLS § 59 lg 1 ja lg 5 sätestatud korras töölepingu tingimustes muudatuste tegemiseks ei ole õigusvastane tegu. Olukorras, kus töösuhte säilitamiseks hageja on nõustunud tööandja pakutud muudatusega, siis ei ole alust lugeda, et muudatuse allkirjastamine on toimunud ähvarduse mõjul. Hageja vande all antud seletuste kohaselt alal, mil ta lepingu muudatusega oli sunnitud nõustuma, oli hageja ajutiselt töövõimetu. Kuna hageja ise ilmus tööandja juurde just lepingu muudatuse allkirjastamiseks, siis põhjendamatu on tema väited teda lepingu muudatuse vormistamiseks ähvarduse mõjul sundimise kohta. Seega ei olnud tööandjal võimalik vahetut ja tõsist füüsilist või psüühilist vägivalda kasutada. Kui eeldada hageja väidete õigust, juhul, kui hageja ei oleks muudatusega nõustunud, ei oleks tööandja saanud hagejat tehingu tegemisele kallutada. Kui tööandja oleks töölepingu lõpetanud töötaja poolt muudatusettepanekuga mittenõustumise tõttu, oleks hagejal võimalik seda vaidlustada seadusega ettenähtud korras. Seega hageja nõue töölepingu muudatuse kehtetuks tunnistamise osas tuleb rahuldamata jätta.
6 (9)
2-09-37570
26.02.07.2009.a lõpetas tööandja hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 86 p 4 ja § 101 alusel töötaja mittevastavusel tehtavale tööle tervise tõttu (I kd t. lk. 124). TLS § 86 p 4 sätestatud tööandja algatusel töölepingu lõpetamise üle vaidluse tekkimisel peab tööandja tõendama nii lepingu lõpetamiseks seadusliku aluse esinemise fakti kui ka TLS § 101 lg 3 sätestatud asjaolu esinemist. Menetluse käigus ei ole kostja nõustunud hagejaga tema poolt kassiiri ametikohal töötamise kohta. Seega kostja on algusest peale võtnud positsiooni, et kogu töötamise aja jooksul oli hageja ametikoha nimetuseks teenindaja. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et kuni 2009.a märtsikuuni töötaja täitis oma kohustusi vastavalt töölepingule. Kostja vastuse kohaselt ei vastanud hageja terviseseisund tema poolt kostja juures tehtavale tööle, sest Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 02.03.2009.a otsuse nr. 486741 järgi esineb hagejal püsiv töövõimetus ning talle ei sobi koormuse ja sundasendiga töö.
27.Kostja vastuse kohaselt sai tööandja hageja töövõime kaotusest teada alles 2009.a kevadel, kui hageja selle tööandjale esitas. Hageja väidab, et pidevalt esitas tööandjale ekspertiisi otsused töövõime kaotuse esinemise kohta. Hageja tunnistaja V. K. ütluste kohaselt sai ta teada sellest, et hagejal esineb töövõime kaotus (II kd t. lk. 10). Tunnistaja J. R.-H. ütluste kohaselt nägi ta, et tööle asumisel esitas hageja tööandja esindajale tõendi töövõime kaotuse kohta (II kd lk 13). Kostja tunnistaja Ü.L. ütluste kohaselt enne kevadet 2009.a tööandja ei olnud teadlik töötajal töövõime kaotuse esinemisest.
28.Hageja pensionitunnistuse kohaselt seoses töövõime kaotusega alates 14.02.2005.a on hagejale määratud pension (I kd t.lk. 50, 51). Virumaa Pensioniameti 14.02.2005.a arstliku ekspertiisi otsuse nr 178244 ja 10.02.2006.a otsuse nr 247880 järgi üldhaigestumise tõttu on hagejal tuvastatud töövõime kaotus 50% (I kd t. lk. 126-129). Alates 28.02.2007.a kuni 02-032009.a esines hagejal töövõie kaotus 40 % (t. lk. 130, 131). Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti 28.03.02.2009.a otsuse nr 486741 järgi üldhaigestumise tõttu esineb hagejal endiselt töövõimekaotus 50% (I kd t. lk. 36, 133). Otsuste kohaselt kroonilise keskmise funktsionaalraskusega radikulaarse kahjustuse tõttu selgroo nimme-ristluuosas hagejal ei sobi koormuse ja sundasendiga töö. Tööandja teadmine (mitteteadmine) töötaja töövõime kaotusest ja tööandja poolt töötaja eest täies ulatuses sotsiaalmaksu maksu maksmine ei muuda asjas midagi, sest on tuvastatud, et hagejal esines töövõime kaotus kogu kostja juures töötamise ajal ning töövõime kaotuse protsent töötamise ajal on algul vähenenud ja hiljem kasvanud endisele tasemele. Sellele ja töölepinguga hageja suhtes kohaldatud 4-kuulisele katseajale vaatama, kuni töölepingu muudatuse tegemiseni ei olnud tööandjal etteheiteid töötaja mittevastavusele ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu.
29.Eesti Haigekassa 27.05.2010.a tõendi kohaselt oli hageja ajutiselt töövõimetu 2007.a 25 päeva, 2008.a 36 päeva, 2009.a aga alates 31 märtsist 67 päeva (I. kd t. lk. 125). Seda ja ekspertiisi otsuse on kostja toonud välja hageja tervise halvenemise kinnitamiseks. Töölepingu lisa nr 1, s.o kuni 01.04.2009.a kehtinud hageja ametijuhendi punkti 20 järgi pidi töötaja omama tervisetõendit ja käima üks kord kahe aasta jooksul tervisekontrollis. Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et hagejal oli kehtiv tervisetõend. Juhul, kui pärast 02.03.2009.a otsuse nr. 486741 saamist tekkis kostjal kahtlus töötaja teenindaja ametkohale mittevastavuse üle tervise tõttu, oleks pidanud tööandja mittevastavuse täiendavalt kontrollima ja suunama hagejat täiendavale tervisekontrollile. Kuna hageja tervisetõendist lähtudes oli tal lubatud kostja juures töötada, siis kostjal puudus alus töötajaga TLS § 86 p 4 alusel töölepingu lõpetamiseks, sest tõendamata on TLS § 101 lg 3 sätestatud asjaolu esinemine, s.o hageja tervise halvenemine
7 (9)
2-09-37570 tööandja juures töötamise aja jooksul, mis välistaks töö jätkamist. Töötaja töövõimetuslehed ei kinnita tema tervise halvenemist, sest töövõimetused olid ajutised. Kostjal ei ole TLS § 101 lg 3 teises lauses sätestatud arsti otsust töötaja tervise mittevastavuse kindlaksmääramise kohta.
30.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 28 lg 1 sätestab, et ebaseaduslik on töölepingu lõpetamine asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Eeltooduga on tuvastatud, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik ja selles osa tuleb hagi rahuldada.
31.Hageja ei soovi tööle ennistamist. ITVS § 29 lg 2 kohaselt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. TLS § 117 lg 2 järgi kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. ITVS § 30 lg 2 tulenevalt kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte.
32.Seega tuleb lugeda töötaja omal algatusel lahkunuks alates 02.07.2009.a. Kohus peab õiglaseks välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kolme kuu keskmine palga 1 069.86 eurot (16 739.70 krooni), mis on arvestatud Vabariigi Valitsuse 15.08.2001.a määruse nr 275 (Keskmise palga arvutamise kord) § 2 lg 2 alusel hageja nelja kuu keskmise palga alusel, jagades saadud summa 22.319 krooni nelja kuuga ja korrutades kolmega (I kd t. lk. 15, 134, 135, 136). Hüvitise sellisel viisil arvestamisel on kohus lähtunud sellest, et hageja ei ole esitanud kohtule palgatõendeid kuue kalendrikuu kohta. Hageja enda arvestuse kohaselt moodustas tema keskmine palk 5 941 krooni kuus, s.o kohtu poolt arvestatust 367 krooni kuus suurem. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja keskmise palga suurusele. Kolme kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmisel arvestab kohus seda, et alates töölepingu lõpetamist on hageja töötu ning tervise seisundist ja üldisest majanduse langusest tingituna ei ole hagejal võimalik lähitulevikus tööle asuda.
33.TLS § 87 lg 1 p 4 alusel töölepingu lõpetamisest on tööandja kohustatud töötajale kirjalikult ette teatama töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle mitte vähem, kui üks kuu. 26.05.2009.a teatas tööandja hagejale oma kavatsusest ühe kuu pärast lõpetada tööleping TLS § 86 p 4 alusel mittevastavusel tehtavale tööle tervise tõttu ( I kd lk 123). Hageja kinnitab hagis, et 28.05.2009.a sai töölepingu lõpetamise teate kätte. See, et teate saamise ajal oli hageja ajutiselt töövõimetu (I kd lk 125) ja TLS § 55 lg 1 p 4 ajal oli töösuhe peatunud, et muuda asjas midagi. TLS § 54 lg 1 tulenevalt töölepingu peatumine tähendas üksnes töötaja ajutist vabastamist kohustusest teha tööd. Töölepingu peatumine ei välista töötajale teadete saatmist. Kuna tööleping hagejaga lõpetati 02.07.2009.a (I kd lk 124) ja lõpetamise ajal töösuhe ei olnud enam peatunud, siis lepingu lõpetamisest etteteatamisel on kostja kinni pidanud seadusega ettenähtud etteteatamise korrast. Selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.
8 (9)
2-09-37570
Menetluskulud
34.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, peab kohus mõistlikuks ja jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
35.Viru Maakohtu 01.02.2010.a kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus ja hagejale määrati õigusabi osutaja riigi arvel, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Viru Maakohtu 04.03.2011.a kohtumäärusega määrati hageja esindajale riigi õigusabi tasu summas 594.48 eurot, mille kohus jätab Eesti Vabariigi kanda.
36.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438 lg1, lg 2, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.