lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-40979/5

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 04.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-40979/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.03.2011
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1782
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aegTsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavusVÕS § 329 lg 1Ülesütlemise vaidlustamise ja lepingu pikendamise kordVÕS § 337Ettemakstud üüri, kõrvalkulude ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tagastamineVÕS § 658 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-40979/18Tallinna Ringkonnakohus14.12.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Randmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. märts 2011. a Kentmanni 13, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-40979

Tsiviilasi

TR ́i hagi GM väljamõistmiseks

Hagi hind

234,36 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja TR (ik XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo (AB Ehasoo&Partnerid, Suur-Karja 3, 10140 Tallinn); Kostja GM(ik XXX asukoht XXX); Kostja esindaja Aleksei Smelov (ÕB Companion, Ahtri 8, 10151 Tallinn, e-post [email protected]).

esindajad

Asja läbivaatamine

vastu

234,36

euro

(3667

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaliselt TR hagi GM vastu.
2.Välja mõista GM TR kasuks 56,24 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta TRi menetluskuludest 24 % GM kanda ja 76 % TRi enda kanda.
4.Jätta GMmenetluskuludest 76 % TR kanda ja 24 % GM enda kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Maaklerilepingu mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine

krooni)

Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. Asjaolud ja hageja nõue

1.23.08.2010.a. esitas TR kohtusse hagi GM vastu 234,36 euro (3667 krooni) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 22.02.2010. a tähtajalise üürilepingu, millega kostja andis hagejale üürile elamispinna asukohaga XXX, Tallinnas. Hageja sai üüritud eluruumi enda faktilisse kasutusse 01.03.2010. a. Hageja asus üüritud elamispinnale elama koos oma kahe alaealise lapsega. Pärast üüripinna hageja kasutusse andmist on kostja korduvalt ettehoiatamata ja hageja nõusolekuta sisenenud nii ise kui ka võõraste isikutega koos hageja üüritud elamispinnale. Hageja ütles tulenevalt eeltoodust kostjale üürilepingu üles alates 11.04.2010. a. Kostja pole üürilepingu ülesütlemist eelnimetatud alusel ja asjaoludel vaidlustanud. Eluruumi üürilepingu lisast 2 nähtub, et hageja on kostjale tasunud üüritud elamispinna eest ette 6600 krooni, millest 2200 krooni on üürilepingu järgi tagatisraha (üürilepingu p 4.6). Ühe kuu üüritud elamispinna üür on lepingu järgi 2200 krooni (üürilepingu p 4.1) ning hageja on lepingu lõpetamise päevaks kasutanud üüritud elamispinda üks kuu (2200 krooni) ja 10 päeva (733 krooni). Seega oleks üüri maksmise kohustuse suuruseks selle aja eest 2933 krooni (2200 krooni pluss 733 krooni). Ülejäänud osa 3667 krooni 6600 kroonist kuulub hagejale tagastamisele, arvestades sellest rahast maha vaid üürilepinguga kokkulepitud kommunaalkulud. Üürilepingu punktis 4.6 on kirjas, et üürileandja tagastab üürnikule tagatisraha 30 päeva möödumisel lepingu lõppemise või ülesütlemise päevast arvates. Kostja nimetatud summat hagejale tagastanud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista kasuks 3667 krooni, arvestades sellest rahast maha vaid üürilepinguga kokkulepitud kommunaalkulud ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: poolte vahel 22.02.201.a. sõlmitud eluruumi üürilepingu, 09.04.2010.a. hageja poolt kostjale esitatud üürilepingu ülesütlemise avalduse ja üürilepingu lisa nr 2. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista.
3.Kostja kinnitab, et lepingu sõlmimisel oli makstud 6600 krooni hageja poolt, kuid selle summa sees oli järgmised maksed: 2200 krooni üür ühe kuu eest, 2200 krooni oli tagatisraha ja 2200 krooni oli maakleritasu. Kostja märgib, et eluruumi üürilepingu p 8.2 on üürnikul õigus igal ajal üürileping lõpetada, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt üks kuu ette, vastasel juhul tagatisraha ei tagastata. Avaldus üürilepingu ülesütlemiseks oli esitatud hageja poolt

9.04.2010.a. ning hageja lahkus oma tahtel üüripinnalt 11.04.2010.a.. Seoses sellega, üürnikul ei ole õigust nõuda tagatisraha tagastamist.

4.Kostja märgib, et maakleritasu maksab üürnik kinnisvarabüroo teenuste eest, ning seda üürileandja ei pea tagastama.
5.Kostja vaidlustab asjaolu, et ta sisenes ettehoiatamata hageja poolt üüritud eluruumi. Kostja käis hageja juures 2 korda, kusjuures need kohtumised oli eelnevalt hagejaga kokku lepitud. Ühel korral käis kostja hageja juures tema enda palvel, teine kord naabri palvel, sest viimase sõnade järgi toimus veeavarii.
6.Üüritasude kohta märgib kostja, et kuna leping hagejaga sõlmiti 22.02.2010.a. ning sel päeval anti hagejale üle ka korteri võtmed ja eluruumi kasutamise õigus, tuleb hagejal hakata tasu maksma alates sellest kuupäevast, mitte 01.03.2010.a. nagu leiab hageja. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks kassa sissetuleku orderi, millega ta maksis OÜ-le A 2200.- krooni maakleritasu ning kinnisvara kuulutuse internetist leheküljelt XXX. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
8.Hageja märgib oma vastuses kostja vastusele, et ta ei nõustu kostja poolt märgitud maakleritasuga, kuna see ei olnud poolte vahel sõlmitud üürilepingu järgi hageja lepinguline kohustus. Lepingus sellist punkti, mille järgi tulnuks maakleritasu maksta hagejal, ei ole. Ka VÕS § 658 lg-s 1 sätestatud maakleritasu mõistest tuleneb, et isik kellele lepingu sõlmimist maakler kolmanda isikuga vahendab (kostja) kohustub maksma vahendajale selle eest tasu (maakleritasu). Seega oli maakleritasu maksmine kostja kohustus maakleri ees. Ilma vastavasisulise lepinguta hagejale sellist kohustust panna ei saa.
9.Kostja keeldub hagejale tagatisraha 2200 krooni tagasi maksmisest, väites, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-i 8.2 nägi ette selle, et üürnikul on õigus igal ajal üürileping lõpetada, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt üks kuu, vastasel juhul tagatisraha ei tagastata. Hageja on seisukohal, et ühekuuline etteteatamistähtaeg üürilepingu ülesütlemiseks ja tagatisraha seondub lepingu korralise ülesütlemisega. Juhul, kui üürnik ei järgi ülesütlemiseks ettenähtud ühekuulist tähtaega, siis loetakse üürileping sellisel juhul üles öelduks ettenähtud tähtaja möödumisest, st hetkest, mil üürileping oleks lõppenud siis, kui lepingu üles öelnud pool oleks seaduses sätestatud ülesütlemistähtaega järginud. Kuni ülesütlemiseni oleks üürileandjal õigus üüriraha küsida. Tagamaks üürileandjale selle ühe kuu üüri, mille üürileandja oleks üürnikult saanud etteteatamistähtaja järgimise korral, on üürilepingus ettenähtud tagatisraha, mida üürileandja üürnikule tagasi maksma ei peaks, kui üürnik ei järgi lepingu ülesütlemisel ühe kuulist etteteatamistähtaega ja lahkub üüripinnalt nn „päeva pealt“. Hageja märgib aga, et on käesoleval juhul üürilepingu üles öelnud erakorraliselt kostjast tulenevatel põhjustel, mis ülesütlemisest etteteatamist seaduse järgi ei nõua. Hageja nõuab kostjalt tagatisraha tagasi üürilepingu p 4.6 alusel, kus on märgitud, et üürileandja tagastab üürnikule tagatisraha 30 päeva möödumisel arvates lepingu lõppemise või ülesütlemise kuupäevast. Hageja on seisukohal, et saades hageja üürilepingu ülesütlemisavalduse ja mitte nõustudes seal märgitud ülesütlemise asjaolude ja kuupäevaga 11.04.2010, tulnuks kostjal 30 päeva jooksul neid asjaolusid vaidlustada. VÕS § 329 lg 1 kohaselt eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks peab üürnik 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või

kohtule. Kostja seda teinud ei ole, mistõttu on ülesütlemine hageja poolt toodud asjaoludel kehtiv ja õiguspärane. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja poolte poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

10.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja hageja sõlmisid 22.02.2010.a. tähtajalise üürilepingu, millega kostja andis hagejale üürile elamispinna, asukohaga XXX, Tallinn. Nimetatut kinnitab poolte vahel sõlmitud üürilepingu p 5.1.1. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ütles kostjale üürilepingu üles alates 11.04.2010.a. ning selles, et hageja tasus kostjale kokku 6600 krooni. Pooled vaidlevad aga selle üle mille eest hageja kostjale 6600 krooni tasus ja kas ning kui palju on hagejal õigus nimetatud rahast tagasi saada.
11.Kohus asub seisukohale, et hageja poolt kohtule esitatud üürilepinguga (p 4.6) on tõendatud, et hageja maksis kostjale üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 2200.- krooni. Selles osas poolte vahel ka vaidlus puudub. Samas lepingu punktis on pooled kokku leppinud, et üürileandja tagastab üürnikule tagatisraha 30 päeva möödumisel arvates lepingu lõppemise või ülesütlemise kuupäevast, kui üürileandjal ei ole üürniku vastu varalisi nõudeid ja/või puudub alus sellise nõude tekkimiseks. Lepingu p-s 8.2 on pooled aga ka kokku leppinud, et tagatisraha ei tagastata kui üürnik ütleb üürileandjale lepingu üles vähem kui ühekuulise etteteatamisega. Tulenevalt sellest, et pooled on niimoodi kokku leppinud ning poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ütles kostjale üürilepingu üles 09.04.2010.a. alates 11. aprillist 2010.a., s.o. vähem kui üks kuu ette, ei kuulu tagatisraha kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ning seda vaatamata VÕS § 337 sätestatule, sest vastavalt VÕS §-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttele võib lepingupoolte kokkulepe kõrvale kalduda seaduses sätestatust, kui seaduses ei ole sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Käesoleval juhul neid asjaolusid ei esine. Kohus märgib ka, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud tagatisraha tagastamise või tagastamata jätmise tingimusi eraldi üürilepingu erakorralise või korralise ülesütlemise puhuks, mistõttu sellekohaseid hageja väiteid tagatisraha tagastamise üle otsustamisel kohus arvesse võtta ei saa.
12.Kohus asub seisukohale, et kohtu käsutuses oleva üürilepingu p-ga 5.1.1. on tõendatud, et üürileandja andis eluruumi hageja kasutusse 23.02.2010.a. (t/l 12). Tulenevalt asjaolust, et üürnik kasutas üüritud eluruumi kuni 11.04.2010.a., s.o. kuni üürilepingu ülesütlemiseni, mille üle pooltel vaidlus puudub, ja kokku oli lepitud kuu üüri suuruseks 2200.- krooni kuus (lepingu p 3.1.), pidi hageja tasuma kostjale üüri kokku 48 päeva eest. Arvestades keskmiseks päeva üüriks kuus 73,33 krooni (2200:30), pidi hageja maksma kostjale kokku üüri 48 päeva eest 3520.krooni (73,22 x 48). Kuna hageja on tasunud kostjale kokku 6600.- krooni, mille üle pooled ei vaidle ning kohus asus kohtuotsuse eelpooltoodud lõikudes seisukohale, et tagatisraha kostja hagejale tagasi maksma ei pea ja kogu üürilepingu perioodi eest pidi hageja kostjale maksma üüri 3520.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 56,24 eurot (880.- krooni) {6600-2200-3520}.
13.Kohus ei nõustu kostja väitega nagu peaks hageja kandma jääma ka kostja poolt OÜ-le Astarct tasutud maakleritasu 2200.- krooni, mille maksmist kostja poolt tõendab kassa sissetuleku order ( t/l 30). Maakleritasu maksmises ei ole pooled üürilepingu sõlmimisel kokku leppinud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sellist kohustust ei pane hagejale ei poolte vahel sõlmitud leping ega ka seadus. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
14.Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata kostja poolt esitatud kinnisvara kuulutuse interneti leheküljelt XXX, sest nimetatud dokumentaalne tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Menetluskulud
15.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud. Osaga. Kuna kohus rahuldab hageja nõudest 24 %, jäävad hageja menetluskuludest 24 % kostja kanda ja 76 % hageja kanda ja kostja menetluskuludest 76 % hageja kanda ja 24 % kostja enda kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hinna määramine.
16.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg, TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Eeltoodust tulenevalt on käeoleva tsiviilasja hagihind 234,36 eurot.

Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja