2-10-23185/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 03.08.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kosja vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 02.08.2010.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.08.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagi ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 26.10.2006.a üürilepingu XXXasuva 27,9 m2 suuruse äriruumi kasutamiseks. Leping sõlmiti tähtajaga 31.12.2015.a. Kostja kohustus tasuma üüri 3538,84 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Samuti kohustus kostja tasuma kõrvalkulude eest. 30.04.2009.a esitas kostja hagejale avalduse lepingu lõpetamiseks alates 01.08.2009.a. Lõpetamise põhjust ei nimetatud. Hageja sellega ei nõustunud. 31.07.2009.a saatis kostja hagejale äriruumi võtmed. Hageja vastas kostjale, et loeb lepingu kehtivaks ning nõudis üürivõlgnevuse tasumist hiljemalt 24.08.2009.a. Kui üürivõlgnevust ei likvideerita, lubas hageja lepingu üles öelda. Kuna kostja võlgnevust ei kustutanud ütles hageja 31.08.2009.a avaldusega üürilepingu üles alates 01.09.2009.a. Kostja ei ole hagejale tasunud 2009.a augusti üüri ja kõrvalkulude võlgnevust summas 3166,24 krooni. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt maksega viivitamise eest viivist 0,25 % päevas. 26.08.2010.a seisuga võlgneb kostja hagejale viiviseid 2942,70 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehingu), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Hageja sõlmis asendustehingu 24.11.2009.a R OÜ-ga. Üüri arvestus hakkas alates 01.12.2009.a. Seega seisis äriruum tühjana 3 kuud ajavahemikus 01.09.2009.a kuni 30.11.2009.a. Kuna kostja võlgnevuse tõttu oli hageja sunnitud lepingu ennetähtaegselt üles ütlema, siis jäi ta ilma

võimalusest saada üüritulu. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale saamata jäänud tuluna kolme kuu üürisumma 10 616,52 krooni. Kolme kuu eest, kui äriruum oli vaba, peab kostja tasuma ka arvestuslike kõrvalkulude (nt tehnohooldus ja heakorrakulud) eest. Arvestuslik kõrvalkulude summa on 668,76 krooni kuus. Kolme kuu eest võlgneb kostja 2006,29 krooni. R OÜ-ga sõlmitud lepingu kohaselt oli igakuiseks üürisummaks 1 534,50 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. R OÜ kasutas nimetatud ruume kuni 03.03.2010.a. Asendustehingu ja lepingujärgse hinna vahe on ühes kuus 2004,34 krooni (3538,84 – 1534,50). Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt VÕS § 135 lg 1 alusel ajavahemiku 01.12.2009.a – 03.03.2010.a eest kahjuhüvitist 6 161,52 krooni. Pärast R OÜ väljakolimist oli äriruum jälle vaba kuni 16.04.2010.a. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kahju hüvitist saamata jäänud tulu näol 4 954,12 krooni. 16.04.2010.a sõlmis hageja teise asendustehingu M OÜ-ga. Üürihinnaks lepiti kokku 1953 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostjaga sõlmitud leping pidi kehtima kuni 31.12.2015.a. Sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt VÕS § 135 lg 1 alusel ajavahemiku 16.04.2010.a kuni 31.12.2015.a eest kahju hüvitisena 108 813,52 krooni. Lisaks eeltoodule tuleb kostjal hüvitada ka hageja tehtud kulutused uute üürnike leidmiseks summas 1953 krooni (maakleritasu). Seega võlgneb kostja hagejale kahjuhüvitisena kokku 134 505,07 krooni (10 616,52 + 6 161,52 + 4954,12 + 108 813,62 + 2006,29 + 1953). Samuti nõuab hageja kostjalt seadusest tulenevat viivist. 26.08.2010.a seisuga võlgneb kostja hagejale viivistena kahju hüvitiselt 7 012,83 krooni. 24.01.2011.a täiendas hageja haginõuet alternatiivse käsitlusega VÕS § 135 lg 2 alusel juhuks, kui kohus ei nõustu hageja eelnevate põhjendustega. VÕS § 135 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud pool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud. Hageja leiab, et üürilepingu objektiks oleva pinna turuhinnana võib käsitleda kahes asendustehingus kokku lepitud üürihinna keskmist. Üürihindade keskmine on 1 743,75 krooni. Kuna lepingujärgne igakuine üür oli 3 538,84 krooni, siis on lepingujärgse üürihinna ja turuhinna vaheks 1 795,09 krooni kuus. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale VÕS § 135 lg 2 alusel 108 813,62 krooni. Samuti, arvestades, et äriruum seisis perioodidel 01.09.2009.a – 30.11.2009.a ja 04.03.2010.a – 16.04.2010.a tühjana, siis on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitisena 7898,44 krooni. Kokku on alternatiivse käsitluse alusel hageja kahjunõue kostja vastu 126 832,87 krooni (7 898,44 + 6 161,52 + 108 813,62 + 2006,29 + 1953). Lisaks on hagejal õigus kostjalt nõuda 26.08.2010.a seisuga seaduses sätestatud viivist 6612,30 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista üürivõla 3 166,24 krooni, viivise 2942,70 krooni ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise 0,25 % päevas kuni põhivõla tasumiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitisena 134 505,07 krooni, viivise 7012,83 krooni ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt

palus hageja kostjalt kahjuhüvitisena välja mõista 126 832,87 krooni, viivise 6612,30 krooni ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise seaduses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja halvenenud majanduslik olukord ja käibe vähenemine ei võimaldanud enam kauplust vaidlusalusel aadressil pidada. Sellest tulenevalt pöördus kostja 30.04.2009.a hageja poole lepingu lõpetamiseks alates 01.08.2009.a. Kostja leiab, et üürilepingu ülesütlemine toimus mõjuval põhjusel ja on tulenevalt VÕS § 313 lg 1 seaduslik. Kostja raske majanduslik seisund on tekkinud ka 2007.a Keilas ja 2009.a novembris Loksal toimunud kaupluse varguste tõttu, mille tagajärjel kannatas kostja kahju 331 967 krooni. 31.12.2009.a seisuga oli kostja kahjum 676 488 krooni. Samuti on hageja poolne üürilepingu ülesütlemine tühine, kuna üürilepingu p 17.5, millele tuginedes leping üles öeldi, on vastuolus VÕS § 316 lg 1 p 1. Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 26.10.2006.a üürilepingu, millega hageja andis kostjale üürile XXXasuvad äriruumid pindalaga 27,9 m2. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 31.12.2015.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et üüri suuruseks oli 3538,84 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. 30.04.2009.a on kostja esitanud hagejale avalduse üürilepingu lõpetamiseks alates 01.08.2009.a. 15.05.2009.a on kostja oma avaldust täpsustanud ning märkinud üürilepingu põhjuseks käibe languse, mille tõttu ei ole kostjal üüri maksmiseks raha. Kostja on üürilepingu ülesütlemisel tuginenud VÕS § 313 lg 1. VÕS § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kohus leiab, et kostja ei ole mõjuva põhjuse olemasolu tõendanud. Politsei teatistest nähtuvalt toimus 05.12.2007.a kostja kaupluses Keilas juveelitoodete vargus ja 12.11.2009.a kostja kaupluses Loksal rööv. Esimese juhtumi puhul on kahju suuruseks hinnatud 391 721 krooni ja teisel juhul 318 049 krooni. Kohus märgib, et kuna Loksa kaupluses toimus rööv 2009.a novembris, siis ei saa sellel olla seost kostja majandusliku olukorra halvenemisega 2009.a alguses. Ka kaupade vargus 2007.a Keila kaupluses ei saa olla mõjuvaks põhjuseks üürilepingu lõpetamiseks. Kuna kostja jätkas pärast vargust üüri tasumist rohkem kui aasta jooksul, siis ei saa varguse tõttu tekkinud majanduslik kahju olla mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks üürilepingu üles öelda 2009.a augustist. Lisaks on kostja märkinud, et kaup ei olnud kindlustatud. Kohus leiab, et kauba kindlustamata jätmisega on kostja ise suurendanud oma majanduslikke riske. Ka seetõttu ei saa 2007.a detsembris toimunud vargusega kaasnenud majanduslik kahju olla mõjuvaks põhjuseks üürilepingu lõpetamiseks. Samuti on kostja oluliste põhjustena nimetanud halvenenud majanduslikku olukorda ja käibe langust. Kostja esitatud kasumiaruandest nähtuvalt on kostja kahjum 31.12.2009.a seisuga 693 836 krooni. Samuti selgub kostja esitatud andmetest, et võrreldes 2008.a, on 2009.a Tammsaare 89 asuva kaupluse käive vähenenud. Kohus leiab, et ainuüksi majandusliku olukorra halvenemine ei saa olla mõjuvaks põhjuseks VÕS § 313 lg 1 alusel üürilepingu ülesütlemiseks. Kostja ei ole tõendanud, et äriühingu majandusliku olukorra halvenemine on

toimunud kostjast sõltumatutel asjaoludel ning selle ärahoidmiseks ei olnud kostjal võimalik midagi teha. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu üürilepingu lõpetamiseks ning üürilepingu ülesütlemine kostja poolt on tühine. 31.08.2009.a on hageja esitanud kostjale üürilepingu ülesütlemise teate, millega ütles üürilepingu üles alates 01.09.2009.a üürilepingu p 17.5 alusel. Ülesütlemise põhjenduste kohaselt on üürnikul üürilepingust tulenev võlgnevus. Üürilepingu p 17.5 kohaselt on üürileandjal õigus leping erakorraliselt etteteatamistähtajata, hoiatamata ja lisatähtaega andmata üles öelda, kui üürnik ei ole täies ulatuses tasunud üüri või muid lepingus nimetatud tasumisele kuuluvaid makseid või võlgnevusele lisanduvat viivist 10 päeva jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates. Kostja on leidnud, et üürilepingut ei saa p 17.5 alusel üles öelda, kuna see on vastuolus VÕS § 316 lg 1 p 1. Kohus leiab, et VÕS § 316 ei ole äriruumi lepingute osas imperatiivne norm ning pooltel on võimalik teisiti kokku leppida. Üürilepingu p 14.1 järgi on üürnik kohustatud maksma üüri maksustatava kuu kuuendaks kuupäevaks üürileandja arvelduskontole. Vaidlus puudub, et 2009.a augustikuu üüri kostja tasunud ei ole. Seega on hageja poolt üürilepingu ülesütlemine põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kostjale 2009.a augusti üüri eest arve summas 4246,61 krooni (käibemaksuga) ja kõrvalkulude eest summas 911,48 krooni (käibemaksuga). Võlgnevusest on hageja maha arvestanud üürilepingu alusel kostja poolt makstud tagatisraha 1991,85 krooni. Seega on kostja võlgnevus 2009.a augusti üüri ja kõrvakulude eest 3166,24 krooni. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Arvestades kroonid ümber eurodeks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2009.a augusti üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 202,36 eurot. Üürilepingu p 15.1.1 sätestab, et kui üürnik ei ole lepingus sätestatud ajaks tasunud mistahes lepingu järgset makset, on üürnik kohustatud üürileandja nõudmisel maksma viivist 0,25 % päevas tähtajaks tasumata summalt. Seega tuleb kostjalt üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamise tõttu välja mõista viivis 26.08.2010.a seisuga 188,07 eurot (2942,70 krooni). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, välja mõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest. Kostjalt tuleb hageja kasuks 2009.a üüri ja kõrvalkulude võlgnevuselt välja mõista viivis 0,25 % päevas alates 27.08.2010.a kuni võla tasumiseni. 24.11.2009.a sõlmis hageja OÜ-ga R üürilepingu samade ruumide kasutamiseks. Hagiavalduse kohaselt hakkas üüri arvestus alates 01.12.2009.a. Sellest tulenevalt seisis äriruum tühjana kolm kuud (2009.a september kuni november), mille eest hageja nõuab kahju hüvitamist, kuna hagejal jäi üür saamata. Kohus leiab, et see nõue on põhjendatud, kuna leping lõpetati kostja poolse lepingu rikkumise tõttu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 678,52 eurot (10 616,52 krooni). OÜ-ga R sõlmitud lepingu kohaselt oli üüri määraks 1534,50 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. 17.02.2010.a on hageja ning OÜ R lepingut muutnud, millega OÜ R võttis kasutusele uued ruumid. Seniseid ruume kasutas OÜ R lepingu muudatuse järgi kuni 03.03.2010.a. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitisena hinnavahe hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehingu), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 135 lg 1 alusel nõuda hinnavahe hüvitamist, kuna üürileping kostjaga lõpetati kostja poolse lepingurikkumise tõttu. Poolte vahel sõlmitud lepingu ja asendustehingu hinna vahe on ühes kuus 2004,34 krooni (3538,84 – 1534,50). Sellest tulenevalt saab hageja kostjalt VÕS § 135 lg 1 alusel ajavahemiku 01.12.2009.a – 03.03.2010.a eest nõuda kahjuhüvitist 6 161,52 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 393,79 eurot (6161,52 krooni). Samade äriruumide kasutamiseks sõlmis hageja teise asendustehingu (üürilepingu) 16.04.2010.a. Leping sõlmiti OÜ-ga M ja üüri suuruseks oli 1953 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Sellest tulenevalt oli äriruum vaba alates 03.03.2010.a kuni 16.04.2010.a, mille tõttu nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 4954,12 krooni. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista selle perioodi eest kahjuhüvitis 316,63 eurot (4954,12 krooni). OÜ-ga M sõlmitud lepingu kohaselt oli üüri määraks 1953 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitisena hinnavahe hüvitamist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehingu), võib kahjustatud lepingupool

kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 135 lg 1 alusel nõuda hinnavahe hüvitamist, kuna üürileping kostjaga lõpetati kostja poolse lepingurikkumise tõttu. Poolte vahel sõlmitud lepingu ja asendustehingu hinna vahe on ühes kuus 1585,84 krooni (3538,84 – 1953). Kostjaga sõlmitud lepingu tähtajaks oli 31.12.2015.a. Sellest tulenevalt saab hageja kostjalt VÕS § 135 lg 1 alusel ajavahemiku 16.04.2010.a – 31.12.2015.a eest nõuda kahjuhüvitist 108 813,62 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 6954,46 eurot (108 813,62 krooni). Hageja nõuab kostjalt arvestuslike kõrvalkulude hüvitamist kolme kuu eest summas 2006,29 krooni. Kohus leiab, et hageja nõue on selles osas põhjendamatu. Arvestada tuleb, et pärast üürilepingu ülesütlemist ei kasutanud kostja enam ruume ega tarbinud sellest tulenevalt ka kõrvalteenuseid. Hagist ei selgu, milles konkreetselt hagejale tekitatud kahju seisneb. Samuti ei nähtu hagist, millest lähtudes on arvestuslike kõrvalkulude hind arvestatud. Sellest tulenevalt tuleb nimetatud osas jätta hagi rahuldamata. Lisaks nõuab hageja kostjalt kulutuste hüvitamist, mida hageja on teinud uue üürniku leidmiseks. Kohus leiab, et see nõue on põhjendatud. Kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, siis ei oleks hageja pidanud kulutusi uue üürniku leidmiseks tegema. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Toimikust nähtuvalt on AS R esitanud hagejale arve OÜ-ga R sõlmitud lepingu vahendamise eest summas 1 953 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 124,82 eurot (1953 krooni). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 8468,22 eurot. Hageja on palunud välja mõista seaduses sätestatud viivise kindla summana 26.08.2010.a seisuga. Sealt edasi palus hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sellest tulenevalt võlgneb kostja hagejale 26.08.2010.a seisuga viivist 401,39 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.08.2010.a kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kuna VÕS § 135 lg 1 alusel esitatud hageja nõue on põhjendatud, siis puudub kohtu hinnangul vajadus käsitleda ning anda hinnangut hageja poolt 24.01.2011.a VÕS § 135 lg 2 alusel esitatud hagiavalduse alternatiivsele põhjendusele.