Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

lepingu üldtingimustest tulenevale õigusele juhtis kostja ka eraldi hageja tähelepanu oma 29.12.2009 vastuskirjas. Asjaolu, et hageja seda ei teinud, näitab selgelt, et hageja oli lepingu tingimustega nõus, ei pidanud neid endale ebasoodsaks ega soovinud sõlmitud kokkuleppest taganeda. Seda, et lepingu tingimused olid hagejale aktsepteeritavad ja täitmiseks jõukohased näitab ka see, et hageja on laenusumma ja intressi kostjale nõuetekohaselt tasunud. Sellega on hageja ka lepingu kehtivust tunnistanud. Hageja on saanud kostjalt tagatiseta kiirlaenu summas 95,87 (1 500 krooni), millelt hageja kohustus 17 päeva möödumisel tasuma intressi kokku 9,59 eurot (150 krooni). Kostja arvates ei ole tegemist ebamõistlikult ebaproportsionaalse intressiga, intress moodustab 10% laenusummast. Laenu andmise ajal oli Eesti Panga andmetel tarbimislaenude kulukuse määr 28,7%. Intressi ei saa ka võrrelda pankade omadega, kuna pangad annavad reeglina pikaajalisi ja tagatud laene ning pangast ei ole võimalik saada koheselt kiirkorras tarbimislaene nädalaks või isegi kuuks, mistõttu on hagejal kõrgem intress. Antud juhul oli hagejale antud laenu tähtaeg vaid kaks nädalat. Riigikohus lahendites 3-2-1-80-02 ja 3-2-1-108-02 on rõhutanud, et keskmisest kõrgem intressimäär ei pruugi alati olla liigkasuvõtjalik ja võib olla tehingu tingimusi arvestades põhjendatud ning samuti et ainuüksi kõrge intressimäär ei saa üldjuhul olla aluseks tehingu kehtetusele. Samuti ei saa kuidagi heade kommete vastaseks lugeda lepingutasu 4,79 (75 krooni), mis on oluliselt madalam krediidiasutuste poolt laenulepingute sõlmimisel nõutavast lepingutasust. Seega hoolimata sellest, milline on antud laenulepingule kohalduv krediidi kulukuse määr, tuleb heade kommete vastasuse hindamisel arvestada ka tegelikke tasumisele kuuluvaid summasid, mida antud juhul ei saa mingil moel pidada ebaproportsionaalseks või ”liigkasuvõtjalikuks”. Kostja on hagejaga laenulepingu sõlmimisel rakendanud sellisel määral hoolt, nagu seda teevad kõik krediidiasutused tavaolukorras laenutaotluste vastuvõtmisel, klientide teavitamisel, laenuotsuste tegemisel ning laenulepingute sõlmimisel, mida on leidnud ka Tarbijakaitseamet. Seega on TsÜS § 86 kohaldumine lepingule välistatud. Kostja on rakendanud lepingu sõlmimisel piisavat hoolt, kontrollides hageja majanduslikku seisundit ning hinnates laenutingimuste sobivust ning arusaadavust hagejale. Selleks küsis kostja (elektroonilises) laenutaotluses hagejalt andmeid hageja majandusliku seisundi, kogemuse ning laenu võtmise asjaolude kohta, sealhulgas andmeid laenutaotleja eluaseme tüübi, hariduse, perekonnaseisu, ülalpeetavate arvu, töökoha olemasolu, tööandja ja ametikoha, töötatud aja, netosissetuleku, igakuiste laenumaksete suuruse, olemasolevate finantskohustuste ning laenu eesmärgi kohta. Hageja kinnitas muuhulgas, et hageja netosissetulek on vahemikus 511,29 – 639,12 eurot (8 000 – 10 000 krooni), laenukohustusi hagejal ei ole ning hageja muud igakuised kohustused ei ületa 95,87 eurot (1 500 krooni). Hageja esitatud andmed kontrollis kostja ka telefoni teel üle. Hageja esitatud andmete põhjal hindas kostja hageja laenutaotlust igakülgselt ning leidis, et laen summas 95,87 eurot (1 500 krooni) lepingus ette nähtud tingimustel on hageja majanduslikku olukorda arvestades hagejale jõukohane ning laenu andmine hagejale on võimalik. Lisaks on hageja lepingu sõlmimisel kinnitanud, et hageja on tutvunud lepingu tingimustega ja mõistab täielikult võetava kohustuse olemust ja tingimusi ning ei esine sellise laenukohustuse võtmist ning täitmist takistavaid asjaolusid, sealhulgas TsÜS §-s 86 nimetatud asjaolusid. Laenutaotluse esitamisel kostja veebilehekülje credit24.ee kaudu kinnitas hageja kostjale muuhulgas, et: a) laenutaotluse esitamisel ning laenulepingu sõlmimisel tegutseb ta oma vabal tahtel ilma kolmandate isikute mõjutuseta; b) tema majanduslik olukord võimaldab tal laenulepingut sõlmida, tal on stabiilne sissetulek või piisavalt muid vahendeid, et tagada laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine; c) ta ei ole sõltuvuses alkoholist, narkootilistest ainetest, hasartmängudest või muudest teguritest, mis mõjutaksid teda laenulepingut sõlmima; d) ta ei sõlmi laenulepingut tingituna erakorralisest sundolukorrast, äärmiselt ebasoodsast erakorralisest vajadusest ega mõnest muust sarnasest olukorrast; e) ta kasutab laenu üksnes tavapärase isikliku tarbimise eesmärgil ning mitte erakorraliste vajaduste katmiseks; f) ta on tutvunud laenulepingu tingimustega ning omab täielikku arusaamist laenulepingu sõlmimisega kaasnevatest kohustustest; g) ta on teadlik asjaolust, et krediidiasutuste poolt pakutavate laenude krediidi kulukuse määr võib olla madalam

kui kostja poolt pakutavatel laenudel, kuid soovib sellest hoolimata oma vabal valikult võtta laenu kostjalt; h) tema hinnangul on lepingutasu mõistlik ning on samas suurusjärgus turul pakutavate samalaadsete laenude lepingutasudega; i) ta ei ole sõltuvuses kostja ega ühegi teise laenupakkuja tegevusest, kostja ei ole teda kuidagi mõjutanud laenu võtma ning on temale piisavalt selgitanud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja vastanud kõigile tema küsimustele seoses laenulepinguga; j) tema hinnangul ei ole laenulepingu tingimused tema suhtes erakordselt ebasoodsad; k) kogu tema poolt kostjale esitatud informatsioon tema isikuandmete, majandusliku olukorra ja laenu kasutamise otstarbe kohta on tõene ning kostja nõudel dokumentaalselt tõendatav. Hageja ei ole väitnud, et mõni hageja esitatud andmetest või antud kinnitustest oleks vale või et kostja oleks asjaolusid ebapiisavalt uurinud või hinnanud. Isegi kui hageja seda väidaks ja ka tõendaks, ei saaks hageja poolt teadvalt valeandmete esitamine või oluliste andmete varjamine või asjaolude muutumisest teatamata jätmine olla käsitatav kostja kui laenuandja hoolsuskohustuse rikkumisena. Eeltoodud põhjustel ei saa kõnealust intressikokkulepet, mille kohaselt hageja kohustus maksma intressina 10% laenusummast, pidada heade kommete vastaselt ja ebamõistlikult ebaproportsionaalseks. Hageja on hagiavalduses väitnud, et lepingu tühisus tuleneb muuhulgas asjaolust, et lepingu alusel hageja poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab kolmekordselt seaduses lubatud määra, milleks olevat 28,7%. Hageja selline väide on eksitav juba seetõttu, et seadus ei sätesta krediidi kulukuse lubatud määra, mida ületades oleks laenuleping automaatselt tühine. TsÜS § 86 lg 3 teine lause ei sisalda krediidi kulukuse lubatud piirmäära, vaid kehtestab üksnes eelduse, et teatud kulukuse määra ületava kokkuleppe puhul on tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sellega on lihtsalt tõendamiskoormis ümber pööratud. Hageja ei ole ka väitnud ega tõendanud, et leping oleks sõlmitud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Samuti ei ole kostja olnud lepingu sõlmimisel raskelt hooletu hagejaga seotud asjaolude väljaselgitamisel. Hagejal olekski seda äärmiselt keeruline väita, kuivõrd hageja on lepingu sõlmimisel ise selgesõnaliselt kostjale kinnitanud, et hageja hinnangul ei ole lepingu tingimused hageja suhtes erakordselt ebasoodsad. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud kumbki TsÜS § 86 lõike 2 punktides 1 ja 2 kirjeldatud asjaoludest, mis annaksid alust pidada lepingut heade kommete vastaseks ja tühiseks. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus käsitab hageja nõuet tuvastushagina, s.o. laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudena. Arvestades TsÜS §-is 86 lg. 4 sätestatut, on hagiga taotletava hüve väärtus ehk hagi hind 225 krooni Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS §-le 86 lg. 2 ja 3, mille kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ei ole tõendanud ega väitnudki, et ta võttis kostjalt laenu tulenevalt erakorralisest vajadusest, kogenematusest vms asjaolust tingituna. Laenu taotledes on ta kostjale kinnitanud, et

soovib laenu tavapärase isikliku tarbimise eesmärgil ja et ta ei sõlmi laenulepingut tingituna erakorralisest sundolukorrast, äärmiselt ebasoodsast erakorralisest vajadusest ega mõnest must erakorralisest olukorrast (tlk. 44). Laenu taotlemise ajal töötas ta keskastme juhina töövaldkonnas, mis on seotud õigusabi, auditeerimise jm äritegevusega, mis välistab tema kogenematuse (tlk. 45). Seega puudub TsÜS §-is 86 lg. 2 sätestatud tingimus tehingu tühisuseks põhjendusel, et laenusaaja oli sunnitud laenu võtma tingituna sundolukorrast, mida laenuandja teadlikult ära kasutas. Kohus leiab ka, et kuivõrd oli tegemist lühiajalise (14 päevase) tagatiseta kiirlaenuga, siis kõrvutades neid asjaolusid laenu kasutamise tasu suurusega (kokku 225 krooni ehk 15% laenusummast), tuleb järeldada, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus ei olnud heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus märgib lisaks seda, et pooled on tehingut ja selle tingimusi pärast tehingu sõlmimist kinnitanud TsÜS § 100 lg. 1 kohaselt. Hageja, saates 27.12.2009 kostjale teate, et loeb laenulepingu tühiseks kõrge krediidikulukuse tõttu, maksis järgmisel päeval lepinguga ettenähtud laenu kasutamise tasu (ja tagastas laenu) kostjale ära; tegemist on hageja tahteavaldusega konkludentse teo vormis. Pärast seda on kostja omakorda teatanud, et loeb tehingu kehtivaks (tlk. 9, 11 ja 42). Seetõttu ei saaks hageja, isegi kui eeldada, et laenuleping oli selle sõlmimise ajal tühine vastuolu tõttu heade kommetega, nõuda makstud laenu kasutamise tasu tagastamist TsÜS § 86 lg. 4 järgi kui alusetust rikastumisest tuleneva kohustuse erinormi järgi. Seega jätab kohus hagi rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 122 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind, mis antud asjas on 95,87 eurot (1 500 krooni) Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.