Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
3. märts 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-64046
Tsiviilasi
Korteriühistu hagi BPvastu 2 041,81 euro ja viivise saamiseks
Menetlustoiming
Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
Hageja Korteriühistu (registrikood XXX asukoht XXX) Hageja tehinguline esindaja V T Kostja BP(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
(559,23 eurot), s.h hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 3 750 krooni (239,67 eurot) ja hageja õigusabikulude katteks 5 000 krooni (319,56 eurot). Samuti palub hageja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kostja hagist loobumisele ja menetluse lõpetamisele vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja palub menetluskulud jätta väljamõistmata, kuna peab hageja õigusabikulusid ebamõistlikult suureks. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks Korteriühistu hagis BPvastu 2 041,81 euro ja viivise saamiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on 17.12.2009 tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „KÜ vs BPhagiavaldus võlgnevuse nõudes“ riigilõivu 5 000 krooni. Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist hageja nimetatud ajal hagi kostja vastu ei esitanud. 16.12.2010 on hageja tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagi avaldus BPvastu“ täiendavalt riigilõivu 2 500 krooni. Kokku on hageja seega menetluses tasunud riigilõivu 7 500 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, so 239,67 eurot (3 750 krooni). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tulenevalt eelnevast tuleb menetluskulud jätta BPkanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 8 750 krooni (559,23 eurot), s.h hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 3 750 krooni (239,67 eurot) ja hageja õigusabikulude katteks 5 000 krooni (319,56 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 319,56 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 319,56 eurot vajalikud ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et
nõuaks õigusabikulude kandmist summas 319,56 eurot. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit. Kostja on hageja nõude rahuldanud eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 31,96 euro (500 krooni) ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 31,96 eurot ning pool hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust 239,67 eurot, kokku 271,62 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.